Meistriliiga viimase vooru eel on veel nii palju lahtisi otsi, et sellest võivad mingil määral sõltuda ka hooaja suurimate üllatuste ja pettumuste valikud. See on juba iseenesest üks tore üllatus!

Enne laupäeva on selged vaid kaks olulist asja: Nõmme Kalju tuleb meistriks ja Paide Linnameeskond parimaks amatöörklubiks. Mõlemad olid oma kohtadele juba hooaja eel piisavalt suured favoriidid, et suurte üllatuste hulka me neid ei loegi.

Muus osas jagus positiivseid ja negatiivseid ootamatusi siiski piisavalt, et sellesse traditsioonilisse hooaja kokkuvõttesse viis plussi ja viis miinust ritta panna.

Soccernet.ee korraldataval Meistriliiga parimate ja halvimate valimisel on traditsiooniliselt nii suurima üllatuse ja pettumuse kui ka enim arenenud klubi kategooriad. Hääletus käivitub peagi pärast viimase vooru pidamist.

Hooaja suurimad üllatused:

Levadia noorenduskuuri tulemus

Levadia läbis talvel suuremat sorti verevahetuse ning astus hooajale vastu koosseisuga, mille keskmiseks vanuseks oli vaid 21 aastat. Sellest noorema võistkonnaga mängis tänavu ainult FC Viljandi.

Vähesed oskasid oodata, et kogenematu meeskond suudab kohe esimesel hooajal Kalju ja Flora kandadele astuda. Ometi tulid Marko Kristali hoolealused kevadel karikavõitjaks ning püsisid liigas kuni 28. augustini ainsagi kaotuseta. Järgnes küll ligi kuu aega kestnud mõõn, mis kukutas nad tiitlikonkurentsist, kuid hooaja lõpus korjatakse taas järjest võite ning heideldakse hõbeda eest.

Hooaja alguses oli Levadia ainsaks vanameistriks Vitali Leitan, aga noored surusid klubi ajaloo suurima väravaküti varumeestepingile ning suvel otsustati tema teenetest sootuks loobuda.

Tammeka tõusmine tuhast

Septembri alguses, kui mängitud oli täpselt kolmveerand hooajast, vireles Tammeka 9 punktiga tabeli põhjas, eelviimasest kohast 10 punkti kaugusel. Viimase ringiga on punktisaak kasvanud rohkem kui kaks korda ning viimase vooru eel hellitatakse veel püsimajäämislootust.

Paari suvise väärt täienduse ja uue peatreeneri toel on tehtud imetlusväärne kannapööre ning kui selline kooslus oleks tegutsenud terve hooaja, siis paikneks meeskond praegu tõenäoliselt tabeli keskmes. Ometi ähvardab Tartu jalgpalli oht aastaks 2013 Meistriliiga jalgpallita jääda.

Palju on räägitud Guinea koondise ründaja Pato olulistest väravatest, aga sama oluline on Preche Amour Florian Mboungou ja Siim Tenno lisandumine keskväljale. Ning vahest kõige tähtsam roll on kreeklasest treeneril Joti Stamatopoulosel, kelle käe all on hakanud meeskond mängima mõtestatult, stabiilselt ja tulemuslikult.

Võõrleegionäride sissevool

Meistriliiga meeskonnad on sel aastal värvikamad kui kunagi varem, sest võõrleegionärid on jõudnud kõikidesse klubidesse peale FC Kuressaare. Enamus neist on tõusnud oma meeskondades ka põhitegijateks, aidates nii tippklubidel medaleid jahtida kui ka amatöörklubidel stabiilsust hoida.

Kui vaid paari aasta eest oli iga uus võõrleegionär Meistriliigas suur uudis, siis nüüd enam mitte. Eriti järsult on kasvanud Aafrikast pärit pallurite osakaal Eesti klubides - neid jagus tänavu nii Nõmme Kaljusse, Narva Transi, Sillamäe Kalevisse, Tallinna Kalevisse kui ka Tartu Tammekasse.

Ceesay (Gambia), Quintieri (Itaalia) ja Wakui (Jaapan) Kaljus; Minkenen (Soome) ja Beglarišvili (Gruusia) Floras; Smiško (Ukraina) Levadias; Ivanov (Venemaa) ja Irie (Elevandiluurannik) Narvas; Kabajev ja Bebikh (Venemaa) Sillamäel; Mitsuyama (Jaapan) ja Gunther (USA) Tallinna Kalevis; Nimo, (USA) Mboungou (Kongo) ja Pato (Guinea) Tammekas - need on vaid osad nimed, kes mänginud oma klubides väga olulist rolli.

Veelgi ühtlasem tase

"Veelgi" ühtlasem tase sellepärast, et sama asja tõstsime esile juba mullu ja osaliselt ka tunamullu. Olgu selle põhjuseks tipu nõrgenemine või põhja tugevnemine (või tõenäoliselt mõlemad koos), aga tulemused muutuvad aasta-aastalt ettearvamatumaks.

Juba aastaid võib tõmmata mõttelise joone tabeli esimese ja tagumise viie vahele, mis eristab profi- ja amatöörklubisid. Kõik esiviisiku klubid on tänavu tagumisele punkte loovutanud ning sealhulgas on nii mõnigi tõeline üllatuspomm nagu Flora kaotus Kurele, Transi allajäämised Kurele ja Tammekale, Sillamäe miinusmärgiga bilanss mängudest Paidega. Eriti kiiduväärt, et amatöörid ei ole ka raske hooaja lõppfaasis ära kukkunud, vaid üllatusi võib sündida igal ajal ja igal pool.

Sel hooajal ei ole kujunenud välja ka taolist peksukotti nagu oli eelmisel aastal Lasnamäe Ajax. Nuriseda võib vaid Kalju varakult kindlustatud meistritiitli üle, aga 35 vooru järel on selgusetu veel nii teine ja neljas tabelikoht kui ka viimase kolme klubi püsimajäämisheitluse saatus.

ToetanTammekat.eu

Tammeka fännide uus veebikodu tegi sel aastal midagi sellist, millele pole kellelgi teisel midagi vastu panna. Klubi ebaedust hoolimata toodeti terve hooaja vältel stabiilselt kajastust, mis toob meeskonna fännidele oluliselt lähemale.

Lisaks entusiasmile, mida järjepidevad intervjuud, videoklipid, kolumnid ja muu taoline nõuab, on märkimisväärne projekti eestvedajate oskus seda kõike kvaliteetselt ja asjatundlikult edasi anda. Sisu on küll sinises pakendis, aga piisavalt laiahaardeline, et pälvida ka meedia ja laiema jalgpalliavalikkuse pidev tähelepanu.

Kui kõikide klubide kogukonnad suudaksid oma hääle sellisel tasemel kõlama panna, oleks Meistriliiga palju värvikam ja jõuaks potentsiaalse uue fännini oluliselt kiiremini. Kuidas muidu teaksime me näiteks Wayne Rooney märkamisest Tartu kesklinnas või Ken Viidebaumi habeme saagast?

Hooaja suurimad pettumused:

Flora korduvad palgajamad

See ei olnud kaugeltki esimene kord, kui Flora probleemid palkade maksmisel paisusid nii suureks, et jõudsid avalikkuse ette. Klubi lubab alati asjad kontrolli alla saada, kuid sama häda kipub korduma aastast aastasse.

Kahtlemata jätavad finantsprobleemid jälje ka esindusmeeskonna esitustele ning sel sügisel jõuti vahepeal isegi sellisesse madalpunkti, kus valitsev meisterklubi jättis järjest treeninguid ära. Otseselt või kaudselt sellega seotuna lahkus Valeri Minkenen klubist enneaegselt ning ka treenerivahetus viidi läbi oodatust varem.

Lisades sellele altmineku ründeliini komplekteerimisel, lõppeski tänavune hooaeg üheksakordsele meisterklubile tulemuste näol suure pettumusega. Uue treeneri Marko Lelovi käe all on alustatud muljetavaldavalt, kuid tuleval hooajal tiitliheitlusse naasmise seisukohalt on kindlasti oluline ka finantsilise stabiilsuse saavutamine.

Sillamäe järjekordne läbikukkumine

2009. aasta hõbeda järel on Sillamäe Kalev jäänud kolm aastat medalitest lootusetult kaugele. Vähe sellest, praeguse seisuga jäävad nad kolmandat korda järjest profiklubide arvestuses viimaseks ehk kokkuvõttes viiendaks.

Kui teise Ida-Virumaa hiiu Narva Transi kahvatut hooaega võis talviste arengute põhjal prognoosida, siis Sillamäelt ootasime Valeri Bondarenkoga treeneripingil küll palju enamat. Ent nagu selgus, siis läksid nemadki hooajaeelse komplekteerimisega alt, tundes Vladislav Ivanovi kõrval tugevalt puudust ründeteravusest.

Pettumus on ka see, et Sillamäe ei julgenud ära oodata uue treeneri töö pikaaegseid tulemusi, vaid vahetas juhendajat juba veidi rohkem kui poole hooaja möödudes. Tõsi, eelnev abitreener Algimantas Briaunys on seni korralikult hakkama saanud, aga põhja valas sellele ja suvised täiendused tõi klubisse ikkagi Bondarenko.

Noorte kesine pealetulek

Nagu kirjeldasime juba noormängijate kokkuvõttes, siis sel hooajal sai Meistriliigas arvestatavalt mänguaega ainult kolm 1994. aastal või hiljem sündinud mängijat. Võib-olla tasub siit otsida seoseid eelnevalt mainitud võõrleegionäride sissevooluga?

Tegelikult ei ole seis nii hull, sest aastad ei ole vennad ning tõsiseks probleemiks saab seda pidada alles siis, kui uute noorte põud korduma hakkab. Tänavune madalseis tuleb eriti rängalt välja võrdluses 1993. aastal sündinutega, mis juhtus Eestis olema väga hea aastakäik ning murdis end eelmisel aastal jõuliselt Meistriliigasse.

1994. aastal sündinud mängijad on ka noortekoondise tasemel saavutanud pehmelt öeldes kahvatuid tulemusi, ent tagantpoolt on juba mühinal tulemas 1995. ja 1996. aasta noored.

Publikunumbrite paigalseis

Publikunumbrid on saanud pettumuste rubriigi püsikülaliseks ning ka tänavuse hooaja järel tuleb tõdeda, et Meistriliiga mängude külastatavus ei ole kuhugi arenenud. See püsib tuttavaks saanud taseme - keskmiselt 200 pealtvaatajat mängu kohta - kandis ning on eelmise aastaga võrreldes isegi pisut langenud.

Eriti suur pettumus on see, et hooaja algused näitasid numbrid paranemise märke, aga siis mingil hetkel tekkis äravajumine ning isegi senistele publikumagnetitele - klubide suurüritustele - ei tulnud loodetud masse. Ainsana on hooaja lõpus kõvasti juurde panna suutnud Tammeka.

Ühe põhjusena võib nimetada jalgpallist küllastumist, sest sel aastal on tõesti toimunud palju - uue kontseptsiooniga karikafinaal, koondisemängude viimine Lõuna-Eestisse, maakondade koondiste maavõistlused, U-19 EM-finaalturniir, kodused noortekoondiste EM-valikturniirid ja lisaks veel suvine EM. Aga millest iganes vabandusi otsida, tõdemus jääb ikkagi samaks: Eesti vutihuvilisel ei ole tekkinud harjumust nädalast nädalasse kodust jalgpalli vaatamas käia.

Klubide ja fännide läbisaamine

10. märtsil peetud hooaja avavoorus ei saanud peamiseks arutlusteemaks mitte sündmused palliplatsil, vaid Levadia toetajate pürotehnika ja rassitlikud väljendid tribüünil.

Diskrimineeriv käitumine ei tõusnud hooaja jooksul suureks murekohaks, küll aga said nii Levadia, Flora kui ka Kalju pürotehnika sanktsioneerimata kasutamise eest korduvalt hoiatada ja rahatrahve. Olukorra muudab eriti kummaliseks see, et püro on eelnevate kokkulepete korral tegelikult lubatud ja fännid tõid ometi oma lemmikklubidele rahalist kahju kaasa.

Probleemil on erinevaid tahke ja leidub ka vastupidiseid näiteid, kuid kokkuvõtttes võib sedalaadi mured taandada fännide ja klubide kesisele läbisaamisele või vähemalt puudulikule suhtlusele. Fännikoordinaatorite süsteem on küll rakendatud, aga järelikult ei tööta see (veel) piisavalt hästi.

Eelmiste aastate suurimad üllatused:

2011: 1. Paide võimas edasiminek, 2. Väravarekordi langemine Cekulajevsile, 3. Aina ühtlasem tase
2010: 1. Flora nooruslik tärkamine, 2. Tammeka võimas areng, 3. Uus treenerite põlvkond
2009: 1. Sillamäe võimas esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Tammeka uued jõud
2008: 1. Kalju uued tuuled/publikunumbrite tõus/fänluse areng, 2. Teleülekanded, 3. Sillamäe võimas tagasitulek
2007: 1. Tallinna Kalevi esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Esiliiga tugevus
2006: 1. Levadia jõudmine UEFA põhimängudele, 2. Vapruse ja Ajaxi südikas esinemine, 3. Tammeka võimas areng
2005: 1. Narva Trans - igavene neljas tuli pronksile, 2. Tarmo Neemelo esitus ja 41 väravat, 3. TVMK kuld

Eelmiste aastate suurimad pettumused:

2011: 1. Ajaxi peksukotistumine, 2. Tammeka paigalseis, 3. Levadia mandumine
2010: 1. Kihlveoskandaalid, 2. Publikunumbrite langus, 3. Flora palgaskandaal
2009: 1. Põnevuseta tiitliheitlus, 2. Flora kõrge kukkumine, 3. Kalju täitumata ootused
2008: 1. TVMK kadumine, 2. Kihlveoskandaalid, 3. Klubide raske majanduslik olukord
2007: 1. Publikunumbrite vähenemine, 2. Balti liiga häving, 3. Levadia lepingujamad
2006: 1. Neemelo kadunud sära, 2. Publikunumbrite langemine, 3. FC TVMK allakäigutrepp
2005: 1. Flora esitus ja neljas koht, 2. Tartu Merkuuri tegevus, 3. Kristen Viikmäe

Eelmiste aastate enim arenenud meeskonnad:

2011: 1. Paide Linnameeskond, 2. Nõmme Kalju, 3. Tallinna Flora
2010: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Paide Linnameeskond
2009: 1. Viljandi Tulevik, 2. Sillamäe Kalev, 3. Tartu Tammeka
2008: 1. Nõmme Kalju, 2. Sillamäe Kalev, 3. Tallinna Flora
2007: 1. Tallinna Kalev, 2. Tallinna Flora, 3. Tallinna Levadia
2006: 1. Tartu Tammeka, 2. Pärnu Vaprus, 3. Tallinna Levadia
2005: 1. Tallinna TVMK, 2. Tartu Tammeka, 3. Viljandi Tulevik