Eesti meestekoondise aasta esimesed kodumängud viivad meid MM-valiksarjas vastamisi Iisraeli ja Norraga. Huvitava nüansina võib väita, et tegu on omal moel Euroopa kahe kõige tugevama saripõrujaga!

• Artikkel ilmus juunikuu Jalkas.
  

Nimelt võib neid kaht pidada Euroopa kaheks kõige tugevamaks jalgpalliriigiks, kel pole õnnestunud sel sajandil mitte kordagi suurturniirile kvalifitseeruda. Iisraeli koondise ajaloo ainus suurturniir jääb juba 55 aasta taha, kui mängiti 1970. aasta MM-finaalturniiril, norralased on ajaloos osalenud kolmel MMil (1938, 1994, 1998) ja ühel EMil (2000), kuid viimased 12 järjestikust valiksarja on neil lõppenud pettumusega.

Muide, kui võrrelda Euroopa meistrivõistluste valiksarjas saadud lõppkohti, pole Eesti koondise tipust (20. koht EM 2012 valiksarjas) kõrgemal suutnud ei Norra ega Iisrael sel sajandil lõpetada!

Iisrael: suurturniiripõud juba üle 50 aasta

Iisraeli ainus käik finaalturniirile oli 1970. aastal, kui kvalifitseeruti meeletult teistmoodi alusel. Toona veel Aasia jalgpalliliidu liikmena tuli riik võitjaks vaid seitsme osalejaga miniturniiril, kus jagati kogu Aasia ja Okeaania peale välja üksainus MM-pilet. Tegelikult tulid selle turniiri osalejad suisa kolmest maailmajaost, kuna Rodeesia (tänapäevane Zimbabwe) oli apartheidirežiimi tõttu Aafrika tsoonist sisuliselt välja heidetud. Põhja-Korea loobumise tõttu tuli Iisraelil lõpuks finaalturniirile pääsemiseks alistada vaid kaks vastast: esmalt oldi kahe mängu peale kokku 6:0 üle Uus-Meremaast ja seejärel 2:1 Austraaliast.

Finaalturniiril Iisrael häbisse ei jäänud, ent alagrupis saadi Itaalia, Uruguay ja Rootsi järel viimane koht – aktivasse jäid siiski viigid nii Rootsi kui hilisema finalisti Itaaliaga.

Pärast seda, kui Iisrael 1974. aastal Aasia jalgpalliliidust sisuliselt välja hääletati, osales ta mõnda aega MM-valiksarjas Okeaania tsoonis, enne kui üheksakümnendate algul Euroopa jalgpalliperre vastu võeti.

Enne seda, kui viimase kahe EMi unistus murdus Iisraelil playoff-faasis (2020. aastal kaotati Rahvuste liiga playoff’i poolfinaalis penaltiseerias Šotimaale, 2024. aastal samuti poolfinaalis 1:4 Islandile), oli Iisrael marjamaale kõige lähemal 2008. aasta EM-valikturniiril, kus samuti Eestiga ühte alagruppi kuuluti. Ülitihedas heitluses kahe otsepääsme nimel jäädi küll Horvaatia, Venemaa ja Inglismaa järel neljandaks, kuid lõpuks edasi pääsenud venelastele jäädi alla vaid ühe punktiga. Samas ei saa öelda, et Iisraelil oleks tollal edasipääs jäänud viimastes voorudes mõne värava taha – pigem nõeluti vahe teistega viimastes voorudes saadud võitudega kinni, kuid edasipääs jäi neil varem saadud kaotuste taha.

Norra: neli kaotust otsustavas playoff’is

Norralased on suurturniiridel käinud küll rohkem kui Iisrael, kuid nendegi kõik senised käigud jäävad eelmisesse sajandisse. 1938. aastal piisas norralastele MM-finaalturniirile pääsemiseks kahe mängu kokkuvõttes Iirimaa alistamisest – finaalturniir ise piirdus neil vaid ühe mänguga, sest olümpiasüsteemis toimunud turniiril jäädi kaheksandikfinaalis hilisemale maailmameistrile Itaaliale lisaajal 1:2 alla.

Oma kuldse põlvkonna toel särati aga üheksakümnendatel, kui käidi 1994. ja 1998. aasta MMil ning 2000. aasta EMil. 1994. aasta turniirile pääseti, kui võideti tugev valikgrupp Hollandi, Inglismaa, Poola ja Türgi ees, 1998. aasta võistlustele pääsemiseks pandi pika puuga kinni valikgrupp, kus peale nende olid veel Ungari, Soome, Šveits ja Aserbaidžaan. Mõlemal korral oldi ka finaalturniiril tublid: 1994. aastal ei viinud neid võit Mehhiko üle ja viik Iirimaaga küll alagrupist edasi, kuid neli aastat hiljem alistati alagrupis suisa Brasiilia, enne kui kaheksandikfinaalis Itaaliale 0:1 alla jäädi.

Norra seni ainsal EM-finaalturniiril 2000. aastal jäädi ülinapilt alagruppi pidama: Hispaania, Jugoslaavia ja Sloveenia vastu teeniti küll neli punkti (väravate vahega 1:1!), kuid löödud väravate arvuga läks Hispaania järel grupist teisena edasi Jugoslaavia, kelle väravate vahe oli 7:7.

Sel sajandil on Norra olnud korduvalt finaalturniiridele lähedal, kuid seni mitte kunagi kohal. Nende napikate rada EM-valiksarjades on olnud lausa tragikoomiline: nii 2004., 2008. kui 2016. aasta EM-valiksarjas jäädi otsepääsmest vaid ühe punkti kaugusele (2008. ja 2016. aastal kaotati seejärel playoff’is) ning 2020. aastal jäädi samuti playoff’is finaalturniiri ukse taha.

MM-valiksarjades ei ole napikaid olnud nii palju, kuid sealgi painab norralasi otsustavas playoff’is saadud kaotus 2006. aastal. Seega on Erling Haalandil, Martin Ödegaardil, Alexander Sörlothil ja teistel ajalooline taak selgelt hingel: ükskord tuleb see finaalturniiri uks ju uuesti maha murda!

Euroopa tugevaimad nõrgad sel sajandil?

Kui võtta ette UEFA riikide nimekiri ja vaadata, kes neist on sel sajandil kas MM- või EM-finaalturniiril osalenud, tuleb välja, et 55 riigist üle poole ehk 36 on EMile või MMile jõudnud ning 19 riiki pole seda suutnud. 11 jalgpallikoondist on sealjuures selle aja jooksul pääsenud EMile, aga mitte MMile, vastupidiseid näiteid on vaid üks: 2014. aastal MMil osalenud Bosnia ja Hertsegoviina.

Kõigil 12 selle sajandi suurturniiril on kohal olnud vaid neli suurt: Prantsusmaa, Saksamaa, Portugal ja Hispaania. 36-l sel sajandil suurturniiril osalenust on pikim põud hetkel Lätil ja Bulgaarial, kes on pärast 2004. aasta EMi olnud põual.

Iisrael ja Norra paistavad „põuariikide“ seast välja selle poolest, et nad on sellest seltskonnast ainsad, kel on eelmisest sajandist suurturniir(e) ette näidata. Samuti on nad selles seltskonnas selgelt kõige tugevama ajaloolise keskmise FIFA edetabelikohaga (Norral 34., Iisraelil 53. koht). Praegu kehtivas FIFA edetabelis on Norra Euroopa riikidest 21. kohal, Iisrael 37. kohal.