A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
Millest koosneb üks läbinisti meeldiv jalgpallielamus, kas jalgpalluri või pealtvaataja jaoks? Näiteks on väga meeldiv värskelt kastetud või niidetud muru lõhn, mis staadionile saabuja ninasõõrmeid paitab. Päikesepaistegi on tore.
Aga Eestis sääraseid tingimusi läbi hooaja kogeda või nautida ei saa. Premium liiga hooaeg algab märtsis, kui pool esindusstaadioni A. le Coq Arena väljakust veel ikka lumekatte all. Kas hooaja märtsis alustamine on õige?
Kuigi kolm päeva enne Premium liiga hooaja esimest mängu võis Sportland Arenal näha väljakut puhastavat traktorit, olid staadionid hooaja avavooruks kenasti valmis ning võimaldasid võistkondadel pakkuda nii üllatusi kui ka meisterlikkust.
Premium liiga viie avavooru kohtumise keskmine publikuarv oli 340 inimest. See jääb natuke alla möödunud nädalavahetusel peetud Leedu kõrgliiga teisele voorule, kus numbriks oli 405. Antud võrdlusele keskendumine on aga iseenesest jabur, sest on täiesti ebanormaalne, et võistluse narratiivis enim tooni andev statistiline näitaja puudutab publikunumbrit, mitte sportlaste tegemisi või saavutusi.
Eesti jalgpalliavalikkuses kohtab sageli lähenemist, et kalendri planeerimise kvaliteedi määrab see, kas tribüünidel on publikut või mitte. Kui pealtvaatajaid palju, on kalender hea, kui vähe, siis plaan halb. Kahtlemata on publikuarv profispordis tähtis näitaja, millest ei tohi mööda vaadata. Aga ei tohi ka ainult või eelkõige seda vaadata.
Võistluse edukuse määrab eelkõige sportlaste käekäik
Võistluse edukuse määrab sportlaste käekäik. Premium liiga kalender on hästi planeeritud ja korraldatud siis, kui sportlastel on võimalik võistluse käigus oma taset tõsta ja tõusta järgmisele tasemele. Näited Eesti kõrgliiga lähiajaloost, oleme ausad, pole üldse pahad.
Karol Mets siirdus 2015. aastal Stavangeri Vikingisse, Artur Pikk ja Ken Kallaste 2016. aastal vastavalt Valgevene ja Poola kõrgliigasse ning Joonas Tamm aasta eest Norra meistrisarjaklubisse Sarpsborg, kellega jõudis sügisel välja Euroopa liiga alagrupiturniirile. Seega võib öelda, et Premium liiga kalender on hästi korraldatud, sest sportlastel on võimalik selle võistluse käigus tõusta kõrgemale tasemele.
Mets, Pikk, Kallaste ja Tamm olid kõigest mõned näited. Järgnevas tabelis ära toodud üleminekutele lisanduvad veel mitmed üleminekud Soome kõrgliigaklubidesse, aga ka Premium liigas laenulepingu alusel pallinud mängijate edukad naasmised koduklubidesse, millest markantseim kahtlemata 2016. aastal Levadias mänginud Anton Mirantšuk, kes kuulus kõigest poolteist aastat hiljem Venemaa koondisesse kodusel MM-finaalturniiril.
Tabelist on välja ununenud Paide Linnameeskonnas mänginud Samson Iyede 2018. aasta suvel toimunud üleminek Taani esiliigaklubisse BK Fremad Amager.
Nagu näha, on viimaste aastate jooksul teinud Premium liigast selge sammu ülespoole jalgpallurid, kelle seas ka mitmeid Eesti koondise jaoks väga tähtsaid mängijaid. Antud faktide valguses on keeruline vastu vaielda jalgpalliliidu seisukohale, et kaheksa ja pool kuud pikk hooaeg on jalgpallurite arenguks vältimatu vajadus. Üleminekud tõestavad, et areng toimub. Ja sportlase huvid peavad olema Premium liiga strateegiliste otsuste lähtepunkt.
Soome Veikkausliiga eesmärk on hooaega pikendada
Soome kõrgliiga teatas eelmise aasta 2. novembril, et 2019. aastaks muudetakse võistlussüsteemi. 12 võistkonna kaheringilise turniiri järel poolitatakse liiga ning tipmised kuus ja alumised kuus meeskonda mängivad isekeskis veel ühe ringi. Eesti jalgpalliavalikkuses puhkes selle peale keskmisest intensiivsem ja kirglikum arutelu teemal, kas tuleks järgida põhjanaabrite eeskuju.
Novembri lõpus Soccernet.ee-le antud intervjuus märkis jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, et "Liiga poolitamine olukorras, kus ehitame üles täisprofessionaalset liigat ja oleme selle kaudu kasvavale konkurentsile ehitanud üles kõikide klubide sportliku arengu, tähendaks omaenda ideele vastutöötamist. Piltlikult öeldes – meil ei ole vaja, et Kalju, Levadia ja Flora liiguksid oma tasemega teistel eest ära; meil on vaja, et teised tuleksid neile järele ja seejärel liigutaks edasi juba ühiselt. Nii saame huvitava ja pingelise liiga, millest võidavad nii klubid, mängijad, koondis kui ka pealtvaatajad."
Naastes aga Veikkausliiga valitud suuna üle, siis lisaks hooaja poolitamisele tegid soomlased mullu ühe teisegi tähtsa otsuse, millest Eestis puhkenud poleemika käigus mööda vaadati. Nimelt teatas Veikkausliiga, et on käivitanud programmi mängutingimuste parandamiseks, mille eesmärgiks on liigahooaja pikendamine.
Tänavune Soome Veikkausliiga hooaeg algab 3. aprillil ja lõpeb 3. novembril, kusjuures kohtumisi peetakse Tallinnast enam kui 700 kilomeetrit põhjapool ehk oluliselt ebasoodsamal laiuskraadil. Ning nüüd on Soomes alustatud tööd selle nimel, et liigahooaega pikendada. "215 päeva kestev hooaeg on Veikkausliiga ajaloo pikim," raporteeriti uhkusega pärast mängukalendri kinnitamist.
Ei ole pääsu olukorrast, kus Premium liiga kohtumisi kohapeal vaatavate inimeste lahutamatuteks saatjateks on müts, kindad, sall, talvemantel ja pikk aluspesu, sest pikk hooaeg on sportlaste arengu vältimatuks eelduseks.
See ei tähenda, et talistaadionid, kus tingimused praegusest paremad nii mängijatele kui ka pealtvaatajatele, ei peaks olema Eesti jalgpalli suurem eesmärk. Samuti ei ole kõik jalgpalliliidu otsused, näiteks mullune alustada meistrivõistlusi sisehallis peetud vooruga, läbinisti õiged. Küll aga tuleb toetada hoiakut, mille järgi peab Eesti jalgpallihooaeg algama märtsi alguses.
Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.
Loe Soccernet.ee värskemaid eksklusiivlugusid:
Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...
Siim Pulst | Valimisvõitlus paljastab meie jalgpallikultuuri kurva tõe
Šveitsi tippklubist Austriasse laenatud Volkov: U20 liiga polnud piisav, et teha selget arengut
Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!
Soccernet.ee selle nädala otseülekanded: