Üheksa kuud enne 2024. aasta EM-finaalturniiri pidi Saksamaa tegema värske stardi. Julian Nagelsmannile anti ülesandeks anda meeskonnale tasakaal, stabiilsus, hierarhia, järjepidevus, stiil ja nägu, ülesanne kasutada ära selle tohutu potentsiaal. Viimasel ajal on kõigest sellest puudus olnud. Ajanappust ei ole. Walid Regragui näitas Katari MM-il Marokoga, et head juhid saavad asja paika mõne kuuga.

Soccernet.ee avaldab Lahmi arvamusloo kokkuleppel Oliver Fritschi ja Zeit Online'iga.

Nagelsmann oli vakantsele ametikohale loomulik kandidaat, nagu ta oli olnud ka varasemates peatustes. Et ta on erakordselt andekas, on olnud teada alates ajast, kui ta vedas alla 30-aastasena Hoffenheimi väljalangemistsoonist eurosarja. Aga ta pole veel tõestanud, et suudab arendada tippmeeskonda. Leipzigis hoidis ta taset, kuid vahe FC Bayerniga jäi samaks. Münchenis kogus ta kõrgeima tasandi kogemust. See võib teda praegusel ametikohal aidata.

FC Bayerni peatus aitas teda ka läbirääkimistes Saksamaa jalgpalliliidu DFB-ga. Minu koduklubi on üks kümnest heast klubist Inglismaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, Itaaliast ja Prantsusmaalt, kes on võimelised maksma ülemääraseid palkasid. Seal teenivad täna parimad treenerid ja mängijad kümnenditagusega võrreldes kaks või kolm korda rohkem. Ja kes iganes ühes nendest klubidest läbi lööb, on edaspidi üks suuri rahateenijaid.

See on nüüd Saksamaa jalgpalliliidu kogemus. Pragune rahvuskoondise treener ja tema eelkäija läksid DFB-sse enam-vähem kohe pärast väljaviskamist FC Bayernist. Hansi Flick teenis väidetavalt 6,5 miljonit eurot, Nagelsmann ühes kuus 400 000 eurot. Ehkki DFB on viimasel ajal sportliku kriisi ja muude asjade tõttu sattunud finantsiliselt keerulisse olukorda.

See ei ole hea, see on liiga palju raha. Ma arvan, et pole võimalik midagi teha majanduslike dünaamikate vastu klubides, kes võistlevad parimate mängijate ja treenerite eest. Aga alaliidud nagu DFB ei tohiks nende palgaületamistega kaasa minna. Aastas rohkem kui kaks miljonit eurot (sõltuvalt tulemustest vahel natuke rohkem) ei ole vajalik. Sest alaliitudel on nende endi kultuur, nad mängivad iseenda reeglite järgi, neil on ka erinev tähendus.

See algab faktist, et aastas peetakse ainult 10 kuni 15 koondisemängu; tippklubis on mänge kolm või neli korda rohkem. Suurturniirid toimuvad kahe aasta tagant, koondisetreener peab tegema praktiliselt ainult hooajalist tööd. Vahepeal ei ole teda väljakul neli kuni kuus nädalat.

Assotsiatsioonide ja föderatsioonide otsustav erinevus on fundamentaalne: föderatsioonis on selle põhikirja järgi esmatähtis üldsuse huvi. See annab sellele ühiskonnas silmapaistva positsiooni. DFB esindab amatöörklubisid, naiste Bundesligat, kohtunikke ja tublit seitset miljonit liiget. See vastutab lastejalgpalli organiseerimise eest ning ajakohastab oma võistlusi. DFB peamine eesmärk on julgustada noori ja vanu sportima. Sellel on sotsiaalne, hariduslik mandaat.

Assotsiatsiooni kaks kõige tähtsamat juhti on kaks täiskasvanute koondiste treenerit. Nagu minu kaasvõitleja Celia Šašic, tahaksin minagi näha nendel positsioonidel naisi või mehi, kes mõtlevad ette, tegutsevad pikas perspektiivis ja seisavad suure pildi eest. Jalgpall Saksamaal on rohkem kui 90 protsendi ulatuses vabatahtlik töö, seega DFB-d teenida on auasi. Siin on vaja eeskujusid.

Nagu alati, aitab pilk ajalukku. Sepp Herberger võttis ette õpetamise ülesanded; temast on pilte, kus ta demonstreerib õiget peamängu-tehnikat. Helmut Schön viis läbi treenerikursuseid ja pidas loenguid. Mõlemad töötasid jalgpalliakadeemikutena DFB-s aastakümneid, mõlemad tulid Saksamaaga maailmameistriks. Julian Nagelsmanni leping on seevastu piiratud üheksale kuule; pärast EM-i jätkab ta arvatavasti oma klubikarjääri.

Me ei saa täielikult aega tagasi keerata. Aga natukest "tagasi juurte juurde" ei teeks halba. See aitaks tuua jalgpalli uuesti ühiskonna keskpunktile lähemale.

Mängijad saavad samuti sellesse panustada. Parimad teenivad aastas 10 kuni 20 miljonit, mõned isegi rohkem. Nende jaoks ei saa olla tähtis, kas nad saavad MM-i boonustena 100 000 eurot rohkem või vähem. Need, kes teenivad ühes kuus seitsmekohalise summa, isegi ei märka erinevust. Loobudes "isegi-rohkem-printsiibist", annaks koondise mängija midagi tagasi riigile, mis tegi tema karjääri ja rikkuse võimalikuks.

Seega oleks DFB jaoks lihtne teha boonused sugude vahel võrdseteks. Võrdse maksmisega võiks alaliit saata ühiskonnale tugeva signaali. Naised inspireerisid rahvast oma 2022. aasta EM-i teise kohaga ning nende kaasmaalased tundsid endid võistkonnas ära. Just seda suudab rahvuskoondis, meeste või naiste oma, saavutada.

Saksamaa mehed saavad järgmisel aastal koduse turniiri näol võimaluse, mille üks põlvkond võib saada kuni ühe korra elus. 2:1 võit Prantsusmaa üle näitas, et fännid on valmis. Dortmund oli ideaalne koht selle suure pidustuse eelmaiguks. On tähtis, et Saksamaa jalgpalli eest vastutajad ei näe Euroopa meistrivõistlusi individuaalse edenemise lavana, vaid kollektiivse teenistusena eesmärgi nimel. Kui kõik tõstavad "meie" esiplaanile, on meil väga head võimalused saavutada jälle midagi suurt.