Rogici monoloog: kaotusest, võimalustest, Eesti liiga probleemist, professionaalsusest (8)
Tallinna FCI Levadia peatreener Aleksandar Rogic rääkis pärast 0:1 kaotust Dundalkile ajakirjanikega pikalt ja põhjalikult oma nägemusest ja sellest, miks iirlastele täna alla jäädi.
Muidugi ei saa me olla rahul, kui kaotame, aga samal ajal olen väga uhke oma mängijate üle. Kõik, kes väljakul olid, andsid endast parima. Mõlemal meeskonnal olid mõned väga head võimalused - suur austus Dundalkile, nad mängisid väga head jalgpalli. Nad olid enesekindlad ja füüsiliselt tugevad, aga arvan, et näitasime ka enda häid külgi.
Muidugi ei ole ma tulemusega rahul, aga poiste esitus oli okei. Nad suudavad mängida palju paremini, aga sellise rütmiga ja teatava surve all mängimine natuke segas neid. Mitte palju. Olid mõned taktikalised ja tehnilised vead, aga nägite head meeskonnavaimu. Nad üritasid lõpuni.
Kõige olulisem on ja ütlesin seda juba enne mängu, et see on kahest matšist koosnev eelring. See ei ole läbi. Muidugi on meil nüüd halvemad võimalused, aga üritame teise mängu viimase sekundini edasi minna. Usume, et suudame seda.
Mänguplaanist
Nagu igal heal meeskonnal, on Dundalkil väga selge struktuur. Kui mängid sellise meeskonna vastu, on võimalik leida tugevaid ja nõrku külgi. Me ei kontrollinud mängu päris nii, nagu oleksin tahtnud, aga vastane oli tugev. Nad mängisid agressiivselt ja survestasid meid hästi. Ei tasu unustada, et meil on mõned noored - võibolla oli puudu õnnest, võibolla kogemusest. See on normaalne. Nad väärivad minu toetust.
Olen rohkem pettunud olnud mõne mängu järel, mille oleme võitnud. Täna oli meil hea vastane, tugev mäng, hea rütm. Poisid andsid endast parima ja see on minu jaoks kõige olulisem. Võitleme võõrsil lõpuni, nagu ütlesin. See oli teine mäng kuue kuu jooksul, kus me väravat ei löönud. Ma ei usu, et kahes mängus ei suuda me skoorida. Läheme sinna, et näidata karakterit, esindada linna, riiki. Tahame näidata, et võitleme. Kui nemad on pärast kahte mängu paremad, olen esimene, kes neid õnnitleb - selline on jalgpall.
Premium liiga pausist
Meie liiga suurim probleem on tippude ja tagumise otsa meeskondade suur vahe. Mängu rütmi ei saa üks meeskond üleval hoida. Täna nägite isegi - Iirimaa liiga ei ole väga suur, aga see on võrdsem ja iga mäng igal nädalavahetusel on palju lähemal sellele tempole, mida nägime täna. See on Eestis probleem mitte ainult meile, vaid igale meeskonnale.
Olin väga õnnelik, et me väga alla ei vajunud. Üritasime, võitlesime. Isegi loosimisel olid kausis mõned väga suured klubid, aga ometi ei olnud loos meile soodne, sest nad mängivad sellises liigas. Kümme päeva tagasi mängisid nad suure derbi Cork Cityga, vahepeal veel kaks mängu, nad hoiavad ennast mängudega vormis. Nad võitlevad trofeede nimel.
Meil olid väga head sõprusmängud, aga need on ikkagi ainult sõprusmängud. Nii ongi. See on meie reaalsus. Olen rahul, kuigi esitus saaks olla parem ja loodan, et järgmises mängus on parem, aga selleks vajame ka aega. Me oleme koos töötanud kolm-neli kuud. Ma ei tea, mida inimesed arvavad, aga näen suurt arengut. Mõistame mängu paremini nii palliga kui pallita. Vigasid tuleb ette, aga ei saa unustada, et meil alustas näiteks Rasmus Peetson, kes eelmisel hooajal mängis Pärnus. Enne seda oli ta terve aasta sõjaväes.
Svraka pingilt alustamisest ja professionaalsusest
Ta sai vigastada ja oli kümme päeva väljas. Türgis esimeses mängus ja esialgu kartsin, et see on tõsine vigastus ja ta jääb kauaks eemale, aga ta tuli kiiremini tagasi. Tahtsin teda mängu lõpuks hoida. Samal ajal on Rasmus noor poiss, kellel on palju potentsiaali. Pikk, julge. Dundalk on väga tugev nurga- ja karistuslöökides, Rasmus sai nendega väga hästi hakkama. Ta võitis kõik pallid.
Isegi see tänane tase ei ole väga hea, aga kui näeksime selliseid mänge iga nädal, oleksid meeskonnad üha konkurentsivõimelisemad. See on suurim vahe - nemad mängivad igal nädalal 3000-4000 inimese ees, iga nädalavahetus, igal staadionil. See ei ole suur vahe, aga piisav, et tunda päris atmosfääri. Siis sa tuled siia ja ei tunne pinget. Meie siin tunneme. Toetasin mängijaid ja meil oli selge strateegia, aga mingeid asju me ei suutnud ellu viia, mingid suutsime.
Nad olid Iirimaa meistrid, olid Euroopa liiga alagrupis. See on midagi ... See mäng näitab, et suudame sellele tasemele minna. On oluline, et mõtleme ja töötame professionaalselt. Te teate, et me üritame sel aastal organiseerida asju professionaalsemalt.
Võiksime kulutada raha, et tuua välismaalasi ja mängida kuue-seitsme välismaalasega, aga minu arvates ajame praegu õiget asja. Rasmus Peetsonist saab rahvuskoondise mängija. Nägite täna Pavel Marinit, kes tuli vigastusest tagasi. Tal on mänguaega vaja. [Mark Oliver] Roosnupp ei mänginud palju, aga tuli väljakule ja näitas head iseloomu.
[Igor] Dudarev ja Maksim Podholjuzin tegid okei mängu ründaja vastu, kes seal hooajaga 20 väravat lõi. Markus Jürgenson tegi väga tehnilise paremääre vastu oma töö korralikult ära. Lepmets on rahvuskoondises ja mängis täna vastavalt, oli üks meeskonna liidreid. Nii ma mõtlen. Kui näeme neid asju, ei saa ma väga pettunud olla.
Lootsin mängu lõpus vaid seda, et me ei tee taktikalisi vigu, ei torma pea ees rünnakule, et viigistada. Kui oleksime teise värava lubanud, oleks asi sisuliselt tehtud. Nüüd läheme nädala pärast sinna, et tulemust püüda. Ütleme nii, et nende jaoks ei saa olema lihtne meist jagu saada. Olen selles üsna kindel. Kui nad mängivad jälle väga hästi ja on paremad, siis nii on.
Me alles alustasime, aga mõne asja jaoks on aega vaja. Kes seda asja mõistab, siis teab, et mõne asja jaoks on aega vaja ja ajaga saab häid asju teha. Meie vastased on viis aastat vaeva näinud ja meie neli kuud - kas nägite suurt vahet? Ma arvan, et ei näinud.
Olen ka nöus kuna superklubi jäi loomata
.
Aega on vaja siinkohal küll aasta ikka :) Edu!
