Kübaratrikk Eesti koondise eest on haruldane asi. Küprost kolme väravaga kostitanud Rauno Sappinen kirjutas end kroonikatesse koondiseajaloo seitsmendaks meheks. Ühes arvestuses on ta aga kindlalt esikohal!

Pingilt tõusnud Sappinen avas Patrik Kristali söödu järel isikliku väravatearve 78. minutil, tuues tabloole 2:2 viigi. Teine värav sündis 83. minutil, kui Rasmus Peetsoni löögiüritus Sappineni rinnast võrku põrkas, ning kolmas tabamus tuli 87. minutil, kui Sappinen saatis palli väravavahi jalge vahelt veel korra väravasse, tehes lõppseisuks 4:2.

Väravate sünnihetkedeks märgiti mängukella järgi 77:35, 82:47 ja 86:13. Flora ründaja esimese ja kolmanda tabamuse vahele jäi seega täpselt 8 minutit ja 38 sekundit. Võib julgelt öelda - tegu on uue Eesti rekordiga! Kolme koondiseväravat pole varem suutnud nii väikesesse ajaraami mahutada mitte ükski mees.

Kiireima koondise eest löödud kübaratriki au seni Argo Arbeiterile, kes saatis 1996. aastal 6:1 võidetud valikmängus Andorraga kolm palli võrku 64., 74. ja 76. minutil ehk 12 minuti sees. Samas lisas Arbeiter 84. minutil veel ka neljanda tabamuse ja on seega siiani läbi aegade ainus mängija, kes suutnud lüüa ühes mängus Eesti eest neli väravat. Ent isegi juhul, kui arvestada teisest väravast neljandani kulunud aega, oli Sappinen temast pisut kiirem.

Eesti koondise ajaloo kõige esimese kübaratriki autor oli juba 1923. aastal Vladimir Tell, kes kostitas kolme tabamusega Leedut. Viis aastat ja üks kuu hiljem tegi täpselt sama Arnold Pihlak, 1931. aastal sai maavõistluses sellega hakkama Friedrich Karm ja 1933. aastal Balti turniiri kohtumises Eduard Ellmann-Eelma - kusjuures Eesti ajaloo neli esimest kübaratrikki sündisid kõik just Leedu vastu! Kadrioru staadionil säranud Pihlak ja Karm on ühtlasi siiani ainsad, kes suutnud koondise eest kübara lüüa Eesti pinnal.

Arbeiter ei olnud aga ainus mees, kes 1996. aastal Eesti eest kübaraga säras, sest vaid kolm päeva hiljem tegi sama tembu Indrek Zelinski. Tema tabamused tõid Eestile 3:0 võidu maavõistluses Indoneesiaga. Seni viimase mehena oli kübaratriki kirja saanud Joonas Tamm, kes saatis 2017. aastal Portugalis peetud mängus kolm palli Gibraltari koondise võrku ja vedas Eesti suure 6:0 võiduni. Seejuures seisab Tamm ülejäänutest eraldi selle poolest, et tema kübaratrikk sündis senisest seitsmest ainsana valikmängus.

Kiiruse poolest pole ülejäänutel aga Sappinenile ega isegi Arbeiterile mitte midagi vastu panna. Tammel kulus kolme värava löömiseks 25 minutit, Ellman-Eelma sai hakkama 43, Pihlak 57, Karm 63, Zelinski 65 ja Tell 79 minutiga.

Kübaratrikid Eesti meeste A-koondise särgis:

• Vladimir Tell - 1923. aasta 24. juunil Kaunases, maavõistluses Leeduga (5:0)
• Arnold Pihlak - 1928. aasta 26. juulil Tallinnas, Balti turniiri mängus Leeduga (6:0)
• Friedrich Karm - 1931. aasta 9. juunil Tallinnas, maavõistluses Leeduga (4:1)
• Eduard Ellmann-Eelma - 1933. aasta 5. septembril Kaunases, Balti turniiri mängus Leeduga (5:0)
• Argo Arbeiter - 1996. aasta 13. novembril Andorra la Vellas, maavõistluses Andorraga (6:1)
• Indrek Zelinski - 1996. aasta 16. novembril Celle Ligures, maavõistluses Indoneesiaga (3:0) 
• Joonas Tamm - 2017. aasta 3. oktoobril Algarves, MM-valikmängus Gibraltariga (6:0)
• Rauno Sappinen - 2025. aasta 18. novembril Limassolis, maavõistluses Küprosega (4:2)

Sappinen oli seejuures oma eelnenud 14 koondisevärava puhul vaid korra saanud samas mängus kirja rohkem kui ühe. See juhtus 2020. aasta oktoobris, kui Eesti võõrustas Lillekülas Rahvuste liiga raames Põhja-Makedooniat. Sappineni kahest tabamusest hoolimata lepiti lõpuks 3:3 viiki. Koondiseväravate arve avas Sappinen juba 2016. aastal, kusjuures ta on ainus eestlane - ja väga võimalik, et jääbki selleks igavesti! -, kes teinud Eesti eest skoori Saint Kittsi ja Nevise pealinnas Basseterre'is. 11 aasta tagusel Kariibi turneel leppis Eesti võõrustajatega lõpuks 1:1 viiki.

Lisaks kaugele saareriigile, makedoonlastele ja Küprosele on Sappinen löönud koondisekarjääri jooksul värava veel Maltale, Armeeniale, Tšehhile, Soomele, San Marinole, Austriale, Aserbaidžaanile, Moldovale ja Itaaliale. Rohkem kui korra on ta tabamusega kostitanud nii Põhja-Makedooniat kui ka Maltat. Seejuures on Sappineni väravatest vaid viis sündinud koduplatsil, tervelt 12 aga võõral väljakul.

Eesti koondise kõigi aegade väravaküttide tabelis tõusis Sappinen nüüd esikümne lõpust Sergei Zenjovi kõrvale seitsmendat-kaheksandat kohta jagama - mõlemal on kirjas 17 tabamust. Hoobilt nii Martin Reimi, Kristen Viikmäe kui ka Arnold Pihlaku selja taha jätnud Sappineni edestavad tabelis vastavalt kahe ja nelja väravaga ammused tähed Richard Kuremaa ja Eduard Ellmann-Eelma, kellest möödumine tundub jätkuvalt realistliku eesmärgina.

Tegevmängijatest on rohkem väravaid - 23 - kirjas vaid Henri Anieril, kes on samuti püütav, kuid ilmselt pole ka Anier koondise eest oma viimast sõna veel öelnud. Koondise väravaküttide kõigi aegade esikolmiku moodustavad jätkuvalt Andres Oper, Indrek Zelinski ja Konstantin Vassiljev - nende kõigutamiseks vajab jaanuari lõpus 30-aastaseks saav Sappinen veel ilmselt mitme hooaja jagu head hoogu või siis rohkem samasuguseid õhtuid nagu seekord Limassolis.

Eesti koondise väravaküttide esikümme:

• 1. Andres Oper - 38 väravat
• 2. Indrek Zelinski - 27
• 3. Konstantin Vassiljev - 26
• 4. Henri Anier - 23
• 5. Eduard Ellmann-Eelma - 21
• 6. Richard Kuremaa - 19
• 7.-8. Sergei Zenjov - 17
  7.-8. Rauno Sappinen - 17
• 9. Arnold Pihlak - 16
• 10. Kristen Viikmäe - 15

* tegevmängijad

--

Artiklit parandatud 19. novembril kell 13.20 - kübaratriki on 1931. aastal Eesti koondise eest löönud ka Friedrich Karm, seega kerkis Sappinen mitte seitsmendaks, vaid kaheksandaks Eesti A-koondise särgis selle saavutusega hakkama saanud meheks.