Eesti meeskonnal on 13-aastase pausi järel avanenud võimalus jõuda sõelmängude kaudu EM-finaalturniirile. Poolfinaalivastane Poola mängib kodus ja on igatpidi selge favoriit. Tagatipuks on Eestil mitu põhimeest vigastuste tõttu eemal või küsimärgi all. Peatreener Thomas Häberli seisab silmitsi mitme keerulise otsusega.

Kui kõik mehed oleksid terved, langeksid pusletükid hõlpsamini paika. Praegu peab peatreener improviseerima ja kaalutlema. Samas ongi olukord, kus kõik mehed rivis ei ole, (koondise)jalgpallis täiesti tavapärane. Ideaalse alg11-ga õnnestub mängida haruharva.

Eesti tavapärastest põhimeestest või põhikoosseisukandidaatidest ei saa vigastuse tõttu Poola vastu mängida Rauno Sappinen, Sergei Zenjov, Martin Miller ja Taijo Teniste. Lisaks asetseb suur küsimärk kapteni Konstantin Vassiljevi mänguvalmiduse kohal. Järgneb ülevaade kolmest kõige põhimõttelisemast valikust, millega Häberli silmitsi seisab.

Küsimärk nr 1 – kus mängib Maksim Paskotši?

2023 märtsis kohtus Eesti võõrsil Ungari (0:1) ja Austriaga (1:2). Neis kahes mängus kuulusid põhikoosseisu Karl Jakob Hein, Artur Pikk, Märten Kuusk, Maksim Paskotši, Nikita Baranov, Vlasi Sinjavski, Mattias Käit, Rocco Robert Shein, Konstantin Vassiljev, Henrik Ojamaa, Rauno Sappinen, Sergei Zenjov, Joonas Tamm, Martin Miller, Karol Mets.

Neist mängijatest on just Paskotši see, kes on vahepealse aja jooksul teinud klubikarjääris kõige jõudsama sammu edasi – liikunud eelmisest tugevamasse keskkonda ja end seal ka põhimehena kinnistanud. Tõsi, Karol Metsa staatus 2. Bundesligas on vahepealse aastaga kõvasti tõusnud ja Martin Miller siirdus välismaale, ent nimetatud 15 mehest on just Paskotši edasiminek selgeim.

Tottenham Hotspuri duublist Šveitsi kõrgliigaklubisse Zürichi Grasshopper siirdunud 21-aastane Paskotši mängib nüüd täismeeste jalgpalli. Käimasoleval hooajal on ta Šveitsi kõrgliigas kuulunud põhikoosseisu 14 mängus ja sekkunud viiel korral vahetusest. Meenub kevad 2021, kui koroonakriisi tõttu A-koondisesse edutatud Paskotši esitused olid nii südikad, et tagasiteed U21 rivistusse enam polnud.

Paskotši on osav ja julge. Aga mis väga tähtis – ka mitmekülgne. Ta suudab tegutseda nii viieses kui ka neljases kaitseliinis kõigil paremajalgsele pallurile paslikel positsioonidel. Pole mingit kahtlust, et Thomas Häberli nimetab ta põhikoosseisu, aga milline on täpne roll? Kas kolmese keskkaitseliini keskmine või parempoolne mees? Või hoopis paremäär?

Nagu Soccernet.ee eelmisel nädalal kirjutas, on parem äär olnud Eesti meeskonna jaoks positsioon, kus kindlat esimest valikut pole välja kujunenud. Eriti pärast Taijo Teniste vigastada saamist.

• "Operatsioon Zielinski-Frankowski" ehk Kes mängib Eesti paremal äärel?

Kui Häberli kasutab Paskotšit paremal äärel, et pidurdada Piotr Zielinski ja Przemyslaw Frankowski hoogu, tulevad kolm keskkaitsjat kvartetist Karol Mets, Joonas Tamm, Ragnar Klavan ja Märten Kuusk. Kui Paskotši mängib keskkaitses, jäävad nimetatud nelikust pingile kaks meest. Just Paskotši on pusletükk, mis mõjutab teisi.

Küsimärk nr 2 – milline on keskväljakolmik?

Konstantin Vassiljev on kuulunud Häberli põhikoosseisu alati, kui võimalik. Alates šveitslase ametiaja algusest on Vassiljev jäänud alg11-st välja vaid viies mängus (2022 vs Argentina ja Albaania, 2023 kaks korda vs Belgia ja korra vs Rootsi) ja alati on põhjuseks olnud tervisemure. Ilmselgelt austab Häberli Vassiljevi talenti väga ja tahab tema loovust mängu algusest peale väljakule.

Väga keeruline on näha, et säärane käik oleks neljapäevases mängus Poolaga võimalik, sest Vassiljev pole sel hooajal sääremarjavigastuse tõttu veel üheski võistlusmängus osalenud. Ei ole teada, kas ta on üldse võimeline Poola vastu mängima. "Natuke alahindasin seda vigastust. Arvasin, et lähebki natuke kiiremas tempos paremaks," nentis Vassiljev enne äralendu Austriasse, kus Eesti meeskond mänguks valmistub.

• Konstantin Vassiljev jookseb ajaga võidu: alahindasin seda vigastust

Juba varem oli teada, et puudub veebruaris operatsioonil käinud Mattias Käit. Viimasel hetkel langes keskpoolkaitsjatest rivist välja Iirimaal põlvele viga teinud Martin Miller. Aga just Vassiljev, Käit ja Miller moodustasid Eesti trio, mis oli 2023. aastal peatreeneri eelistatuim variant keskväljal. Seega on Häberli sunnitud seal sektoris improviseerima.

Kindlasti läheb lahingusse kolmik, kes varem koondises koos mänginud ei ole. Kuna 20-aastase Martin Vetkali A-koondisesse lansseerimine mullu sügisel möödus edukalt ja Markus Poomi koondisekogemused on rivistusse kuuluvatest keskpoolikutest Vassiljevi järel kõige rikkalikumad, tundub igati loogiline nende kahe põhirivistusse kuulumine.

Kes on aga kolmas mees? Kui Häberli peas ei mõlgu just mingi seikluslik erilahendus (näiteks Karol Metsa keskkaitsest kaitsva pooliku kohale liigutamine vms), siis on variante kolm – Kevor Palumets, Mihkel Ainsalu ja Markus Soomets.

Häberli põhimõtetega on neist kolmest kõige rohkem kokkupuuteid Soometsal, kes on aga äsja naasnud pea aastaselt vigastuspausilt. Mobiilne Palumets tegi tubli partii jaanuaris Küprose-laagri lõpetuseks peetud treeningmängus Rootsiga. Ainsalu on neist kolmest füüsiliselt kõige võimsam mängija. Igaüks neist kolmest annaks Eesti keskväljale erineva iseloomu.

Küsimärk nr 3 – kes alustab Henri Anieri kõrval?

Thomas Häberli ametiajal on Eesti koondis löönud 28 väravat, millest üheksa autoriks on olnud Henri Anier. Olukorras, kus Rauno Sappinen vigastusega eemal, ei tohiks 32-aastase ründaja põhikoosseisu kuulumises kahtlust olla. Küll aga on ei ole nii kindel, kes alustab edurivis tema partnerina.

2023. aastal kasutas Häberli edurivis ka ääreründajaid Henrik Ojamaad ja Sergei Zenjovi, keda seekord valikus pole. Kaspar Laur on ilmselgelt kaasatud põhjusel, et teda vahetusest mängu lõppu mõjutama tuua. Seega jäävad lauale kolm varianti – Oliver Jürgens, Mark Anders Lepik ja Alex Matthias Tamm.

• Slovakkia-sammuga hinnalisi minuteid kogunud Jürgens: vajasin neid, et koondises jälle viie minutiga krampi ei saaks

Ühelt poolt tunduks mõistlik eelistada novembris koondisedebüüdi teinud kiiret ja teravat Jürgensit. Teisalt – äkki tasuks tema kiirust ja teravust hoida vahetuses, et need omadused siis teisel poolajal väsinumate kaitsjate vastu paisata? Novembrit meenutades, siis Jürgensi mõju Austria vastu vahetusest sekkudes oli oluliselt suurem, kui Rootsis alustades.

Samas tasub meeles pidada, et 20-aastase Jürgensi mängupraktika Slovakkias on kõrgetasemelisem kui Lepiku ja Tamme oma Premium liigas. Lepik ja Tamm on mõlemad võimsad ründajad, kes teevad kaitsjate elu ebamugavaks. Võib juhtuda, et Häberli eelistab varianti, kus emb-kumb neist esmalt poolakaid töötleb, et Jürgensi faktor paremini esile pääseks.

* * *

Ei saa lõpuni välistada, et Austrias veedetud päevade jooksul on valmis küpsetatud mingi hoopis uus plaan, aga see tundub ikkagi ebatõenäoline. Eesti on 5-3-2 asetust kasutanud läbi Thomas Häberli ametiaja. Paar väikest erandit on olnud, aga kogumahus tühise osakaaluga. Kaalukaima kohtumise eel kolm aastat juurutatud mängumudeli muutmine ei oleks loogiline.

Soccernet.ee prognoos Eesti alg11 kohta: Hein; Pikk, Mets, Klavan, Tamm, Paskotši; Poom, Vetkal, Soomets; Anier, Jürgens.

Eesti koosseisuvalikute üle arutles ka taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" erisaade: