Eesti meeste koondise peatreener Thomas Häberli arvas pärast 0:2 kaotust Aserbaidžaanile, et avalikkuse ootused on koondise taset arvestades põhjendamatult kõrged. "Olime viiendas potis põhjusega," meenutas ta valikgruppide loosimisele eelnenud asetust, mille järgi peakski Eesti olema oma grupi nõrgim meeskond.

• Häberli: ootused ja reaalsus pole võrdsed, olime viiendas potis põhjusega

Uurides kõikvõimalikke statistilisi näitajaid, millest UEFA pakub oma kodulehel rikkalikku valikut, leiame Häberli seisukohale justkui kinnitust. Senise EM-valiksarja statistika kinnitab igakülgselt, et Eesti on mänginud valiksarja eel omatud asetusele vastavalt.

Hoopis teine küsimus on aga see, kui kõrgele tuleks selliste eelduste juures latt asetada, ning selge on see, et vastaste tasemest sõltumata ei tohiks valikgrupi viimane koht kunagi olla rahuldav tulemus.

Iseküsimus on seegi, milliste esituste ja fooniga on käesolevad statistilised näitajad kujunenud. Siin loos keskendume aga ennekõike numbritele. Alustame sellest, et loosimisel viiendasse tugevusgruppi kuulumine tähendas Eesti jaoks sisuliselt seda, et 53 osavõtja hulgas kuuluti Euroopa 41.-50. jalgpallimaa hulka.

Koondiste statistikat võrdlema hakates tuleb meeles pidada, et viieliikmelisse gruppi kuuludes ei ole Eesti saanud oma näitajaid parandada eeldatavalt nõrgemate vastu. Kümnest valikgrupist kolm on kuueliikmelised, sisaldades eeldatavate põhjakoristajatena Andorrat, San Marinot ja Liechtensteini (neist Andorra on aga suutnud teenida isegi ühe punkti rohkem kui Eesti).

Teiseks põhjuseks statistika suhtes ettevaatlikkus säilitada on mõistagi see, et valiksari on alles käimas ning erinevad koondised on mänginud erineva hulga kohtumisi erineval tasemel vastastega. Hetkeseisuga on 10 koondist pidanud seitse mängu, 23 koondist (nende hulgas Eesti) kuus mängu, 18 koondist viis mängu ja kaks koondist ainult neli mängu.

Kõike seda arvesse võttes ei ole mõistlik alljärgneva statistilise võrdluse täpsetele numbritele liiga palju tähelepanu osutada. Küll aga peaks statistika suures plaanis siiski näitama, millisel tasemel koondis üldiselt esinenud on.

Eesti koondise statistika EM-valiksarjas 6 kohtumisega:

Andmed 14. oktoobri keskpäeva seisuga. Kus võrreldavad tabelid on olemas, seal on toodud sulgudes välja vastava näitaja koht 53 osaleja hulgas. Sinisega on välja toodud kohad, mis vastavad viiendale tugevusgrupile (41.-50.), rohelisega sellest paremad kohad ja punasega sellest kehvemad kohad.

Peamine:

• 1 punkt (47.-48.)
• 2 löödud väravat (47.-49.)
• 18 sisselastud väravat (4.)
• 40% pallivaldamine (46.)

Ründamine:

• 2 löödud väravat karistusalast
• 0 löödud väravat kauglöögist
• 0 väravat penaltist  (23.-53.)
• 47 pealelööki kokku (42.)
• 13 pealelööki raamide vahele (43.-44.)
• 24 pealelööki mööda (36.)
• 10 blokeeritud pealelööki (41.-42.)
• 1 pealelöök vastu väravapuid
• 2 väravasöötu (43.-48.)
• 166 rünnakut (34.)
• 2 selget väravavõimalust
• 18 nurgalööki (39.)
• 9 suluseisu (21.-25.)

Söödud:

• 1331 täpset söötu (45.)
• 1812 üritatud söötu (45.)
• 72,84% söödutäpsus (46.)
• 20 täpset tsenderdust (36.-35.)
• 59 üritatud tsenderdust (42.)
• 33,9% tsenderduste täpsus (2.)
• 63 karistuslööki (34.)
• 1095 pallivaldamise korda

Kaitsmine:

• 73 taklamist (11.-13.)
• 222 pallivõitmist (15.-16.)
• 15 löögiblokeeringut
• 0 omaväravat (14.-53.)
• 2 põhjustatud penaltit
• 143 üritatud klaarimist (9.-10.)
• 39 vastaste lööki raamide vahele

Väravavaht:

• 21 tõrjet
• 0 penaltitõrjet (6.-53.)
• 0 nullimängu (43.-53.)

Vead:

• 13 kollast kaarti (18.-21.)
• 0 punast kaarti (18.-53.)
• 67 sooritatud viga (19.-21.)
• 46 teenitud viga (43.-44.)

Nagu näeme, on Eesti koondis põhiliste statistiliste näitajate põhjal esinenud viienda tugevusgrupi vääriliselt. Rohelised ehk 40 parima hulgas on Eesti näitajad valdavalt kas vähetähtsates kategooriates või kaitsemängu üldnäitajates, mis on ootuspäraselt kõrgemad just nendel meeskondadel, mis on sunnitud rohkem kaitses mängima.

Ainsaks selgeks positiivseks üllatuseks Eesti statistikas on tsenderduste täpsuse protsent, millest parem protsent on ette näidata vaid Inglismaal.

Kuidas läheb teistel meie tugevusgrupi koondistel?

Olgu aga veelkord rõhutatud, et resultaatide vastavus loosimise tugevusgrupile ei tähenda antud juhul rahuldavat tulemust, vaid näitab pigem ebaõnnestumist autsaideri rolli seljatamisel. Sellega seoses on paras võrrelda Eesti käekäiku teiste meiega samasse tugevusgruppi asetatud koondistega:

Küpros on viieliikmelises A-alagrupis viimasel kohal, olles kogunud 6 mänguga 0 punkti, lüües 2 väravat ja lastes endale lüüa 21 (väravate vahe -19). 

Gibraltar on viieliikmelises B-alagrupis viimasel kohal, olles kogunud 5 mänguga 0 punkti, lüües 0 väravat ja lastes endale lüüa 17 (väravate vahe -17). 

Läti on viieliikmelises D-alagrupis viimasel kohal, olles kogunud 6 mänguga 3 punkti, lüües 5 väravat ja lastes endale lüüa 13 (väravate vahe -8). 

Moldova on viieliikmelises E-alagrupis 4. kohal, olles kogunud 5 mänguga 8 punkti, lüües 5 väravat ja lastes endale lüüa 5 (väravate vahe 0). 

Eesti on viieliikmelises F-alagrupis viimasel kohal, olles kogunud 6 mänguga 1 punkti, lüües 2 väravat ja lastes endale lüüa 18 (väravate vahe -16). 

Leedu on viieliikmelises G-alagrupis viimasel kohal, olles kogunud 5 mänguga 2 punkti, lüües 4 väravat ja lastes endale lüüa 10 (väravate vahe -6). 

Põhja-Iirimaa on kuueliikmelises H-alagrupis 5. kohal, olles kogunud 6 mänguga 3 punkti, lüües 4 väravat ja lastes endale lüüa 8 (väravate vahe -4). 

Valgevene on kuueliikmelises I-alagrupis 5. kohal, olles kogunud 7 mänguga 5 punkti, lüües 4 väravat ja lastes endale lüüa 11 (väravate vahe -7). 

Slovakkia on kuueliikmelises J-alagrupis 2. kohal, olles kogunud 7 mänguga 13 punkti, lüües 10 väravat ja lastes endale lüüa 5 (väravate vahe +5).

Võib-olla ei oleks Slovakkia pidanud taseme poolest sellesse loosipotti kuuluma, kuid igal juhul on nad näidanud, kuidas mõõnale võib järgneda kiire tõus. Ülejäänud viienda tugevusgrupi koondised on esinenud suures plaanis ootuspäraselt. Erandiks on Fääri saartega ühte gruppi sattunud, aga ka Poolat ja Tšehhit üllatanud Moldova.

Autsaideri rolli õlgadelt maharaputamine on seega keeruline ülesanne, vähesed saavad sellega hakkama, aga põhjakihti kuuludes ei saa ju eesmärgiks olla midagi vähemat. Eesti on paraku eneseületusele lähedal olnud vaid korra, kaotades valiksarja avamängus Austriale võõrsil valusa lõpplahendusega.

Austria ja Rootsiga on üks mäng küll veel pidada, kuid valikgrupis viimase koha vältimine on juba sisuliselt võimatu ülesanne. Senist valiksarja ei saa seega pidada millekski muuks kui selgeks läbikukkumiseks, vastaku lõppkoht siis Eesti tugevusgrupile ja reaalsele tasemele või mitte.