Premier League'i klubist ühel hooajal La Ligasse, järgmisel Bundesligasse - just sellises reaalsuses elab praegu Eesti koondise esiväravavaht Karl Jakob Hein. Eheda eestlasena nii kõrge lend tema pead siiski pilvedesse ei tõsta. Pigem mõjub niigi alati rahulik Hein koondise kogunemisel senisest veel tüünemana, kui on sõnadetagi selge, et kõik kohale saabunud ajakirjanikud kibelevad alustuseks rääkima just temaga.

Nädalapäevad tagasi sai mure Heina tuleviku pärast aastaks lahenduse: ta kolis Arsenalist alanud hooajaks Bremeni Werderi ridadesse. Sõna "mure" oleks mõistagi õigem panna jutumärkidesse, sest küsimus näis olevat eeskätt selles, kes eestlase endale saab. Kõlakaid kajas vastu nii Hispaaniast, Šotimaalt kui ka Türgist, kuniks välja hüppas Werder ja mõne päevaga oligi tehing tehtud.

Oli see laual olnud variantidest parim? "Augusti keskpaigas tuli nende poolt huvi, pikalt ei mõelnud. Võtsime otsuse vastu, et selleks hooajaks sinna minna. Muud jutud olid pigem pealiskaudsed," tõdeb Hein, keda seostati nii Sevilla, Levante, Rangersi kui ka Rizesporiga. "Ei hakka praegu ette lugema, mis variandid ja kõlakad kõik olid. Minu silmis oli parim variant ja seetõttu selle otsuse tegin."

Tema jutust koorub välja, et võrreldes näiteks šotlaste või türklastega kallutas kaalukausid Werderi kasuks Bundesliga kindel kuulumine Euroopa viie tippliiga hulka. See ei tähenda, et ta tulevikus mõnda eelmainitud klubisse liitumise välistaks, aga: "Kui reaalsed variandid tulevad, siis peab kõike kaaluma ja mõtlema. Aga minu soov on alati olla ikkagi tippliigas ja tugevas võistkonnas. See on auasi. Vaatame, mida tulevik toob! Praegu võtsin sellise otsuse vastu ja nii on."

Veidi juba kibeles

Hein kinnitab ühtlasi, et suve hakul David Raya kõrvale teiseks numbriks Kepa Arrizabalaga toonud Arsenalis kolmanda mehe rolliga leppimine ei olnud kõne all. Mida lähemale hooaeg jõudis, seda rohkem hiilis pähe mõte: kuhu ja kuidas siis ikkagi nüüd? Aga rahu säilitamiseks tuli olla kahe jalaga maa peal.

"Tahaks muidugi ideaalis teha ettevalmistuse klubiga kaasa, et hooajaks valmis olla. Aga minu positsioonil ja sellises kontekstis on see alati raske," nendib Hein, viidates sellele, et Arsenal ei olnud nõus temast kergelt loobuma, teisalt ei jagunud mõnelgi võimalikul kosilasel aga eestlase väljaostmiseks raha. "Mingil määral ikka juba kibelesin kuskile uude kohta, et seal pihta hakata. Jalgpall on selline - on palju väravavahte ja palju klubisid. Kahjuks või õnneks need asjad võtavad aega. Mina proovisin Arsenaliga nii hästi vormi hoida kui võimalik ja ootasin nii kaua kui sellega minema pidi."

View this post on Instagram

A post shared by SV Werder Bremen (@werderbremen)

Werderi peatreener Horst Steffen teatas vahetult enne Heina liitumist, et meeskonna esiväravavaht on 21-aastane Mio Backhaus. Viimane ongi kahes esimeses liigavoorus postide vahel seisnud, tehes ühtlasi Bundesligas debüüdi. Ehkki Steffeni sõnu võib igati mõista, sest peatreener poleks ju hakanud Backhausi enesekindlust juba enne Heina saabumist nulli tõmbama, tekitas see siiski ka põhjendatud mure: kuidas end uues klubis esikinda rolli murda?

Hein võtab sedagi teemat rahuliku enesekindlusega, toonitades, et garantiisid pole suures mängus kunagi kellelegi jagatud. "Jalgpallis selliseid jutte ... võib-olla vahepeal kuskil on, aga lõpuks peab iga mängija oma koha välja teenima. Mingeid garantiisid sellisel tasemel ei anta. Midagi lihtsat ei ole, peab kõva tööd tegema. Konkurents on sellisel tasemel alati põhjusega kõva. Pean ise enda eest seisma ja oma asju nii hästi tegema kui võimalik," sõnastab ta sihi.

Väljakutsed innustavad

Uue klubi ja riigi kohta on Heinal esialgu öelda peale tavapäraste viisakuste vähevõitu. Nädalaga ju suurt pilti veel ette ei saagi, esmakogetu on aga olnud talle igati meeltmööda. "Alles jõudsin sinna. Käputäis trenne on tehtud, kohanemiseks läheb natuke aega vaja. Aga üldiselt on jalgpall nagu ikka! Treenid, valmistud mänguks ... Sarnasus Valladolidiga on võib-olla selles, et treeningkompleks ja staadion on kaks ühes. Ega muud veel ei oskagi öelda, olen seal ju alles esimesi päevi.

Esimene nädal oli hea, mulle meeldis kõik. Tiim võttis hästi vastu, iga päevaga tunnen end aina rohkem nende osana. Kompleks ja tingimused on väga heal tasemel, äge staadion ja äge atmosfäär, mida juba kogesin," viitab ta laupäevasele liigamängule Leverkuseniga, kus jäädi pool tundi enne lõppu kümnekesi, aga võideldi kaheväravalisest kaotusseisust välja 3:3 viik. "Uus keel, uus riik. Aga mis seal ikka, saab uue kultuuriga kohaneda! Ma selliseid väljakutseid kunagi ei pelga. Hea tunne on! Äge liiga, tippliiga. Vägev!" võtab ta esmamuljed kokku.