Uhke ja õnnelik Joel Lindpere: raskuste kiuste rajatud Raja jalgpallihall on mulle nagu oma laps (4)
"Mina otsustan mänge! Mina!" hüüdis Joel Lindpere 2015. aasta Eesti karikavõistluste poolfinaalis FC Flora pingile, kui Nõmme Kalju oli tänu kahele tema väravasöödule 0:1 kaotusseisu 2:1 võiduks pööranud. Too episood kirjeldas Lindperet kui jalgpallurit tabavalt – kui ta mängis, siis alati maksimaalse kire ja põlemisega. Muudmoodi ta ei osanud.
Jalgpallurikarjäär on praeguseks asendunud jalgpallifunktsionäri omaga, ent suhtumine pole muutunud – kui Lindpere mingi asja ajada võtab, siis armu ta ei anna enne, kui siht on saavutatud. Värskeimaks ja ka uhkeimaks tõestuseks on Vana-Mustamäele, TalTechi staadionile kerkinud Raja jalgpallihall.
Tallinna Kalevi spordidirektor märgib, et klubi president Ragnar Klavan nimetab vastset halli Lindpere lapseks. "Eks ta ongi. Olen neli aastat pühendanud selle rajamisele. Võiksin jalgpallihalli ehitamise nõunikuna tööle asuda, kuna tean seda protsessi läbi ja lõhki!" räägib Lindpere.
Läbi ja lõhki on ka väljend, mis torkab pähe, kui Lindpere oma vastsetes valdustes külalisele tutvustavat ringkäiku teeb. 107-kordne internatsionaal on Raja jalgpallihalli rajamisel järgitud printsiibid läbi ja lõhki selgeks mõelnud ning on läbi ja lõhki kursis ka kõige väiksemate detailidega, mis objektiga seotud.
"Teisaldasin isa abiga sipelgapesi ja suhtlesin ornitoloogiaühinguga, mistõttu olen kursis siinkandis pesitsevate lindudega. Pisikesed puud, mille kohta ehitusmehed ütlesid, et see on võsa, mis võetakse tuimalt maha, istutasin ma halli TalTechi peahoone-poolsele küljele ümber. Ja käisin neid läbi kuuma suve isiklikult kastmas. Vett tassisin tenniseväljakutelt kastekannuga."
Käsitöölahendused, läbimõeldud detailid, avarus + duo Süvari-Tiisler
Halli uksest sisse astudes on esimene mulje avarus, mida on selgelt rohkem kui 10 aastat tagasi püstitatud Lilleküla jalgpallihallis. Eks see ole ka loogiline, sest 10 aastat on pikk aeg – standardid, teadmised ja nõudmised on kõik edasi liikunud. Lindpere külastas Raja halli jaoks plaane koostades erinevaid Soome jalgpallihalle.
"Lähtusime sellest, et me ei peaks viie aasta pärast kahetsema, et mõõdud pole piisavalt suured või et hallis poleks mõeldud kogukonnale. Tahtsime maksimumi. Nurgakiviks oli hoiak, et me ei tee poolikut asja. Olen seisnud algusest peale selle eest, et väljaku mõõtmed vastaksid tipptasemele ja et hallis oleks ruumi."
Kõige rohkem eeskuju võttis Lindpere plaanide koostamisel Soomes asuvast Mikkeli jalgpallihallist ("kui seda nägin, siis mõtlesin, et sellist halli tahan"). Mõlema otsajoone taga on tublisti ruumi, ühel pool paikneb nii-öelda vaba aja ala ehk kott-toolid, diivanid, kohvimasin ja teqball'i-lauad, teises otsas aga jõusaali-atribuutika, mida saavad kasutada ka laste trenni jälgivad lapsevanemad.
Kauneid detaile leiab veel. Näiteks jalamatte kaunistab Kalevi logo. Seinte ääres paiknevad aga multifunktsionaalsed lukustatavad puidust kastid. Igaühel on kirjas treeninggrupp, kelle varustust seal hoitakse. Muul ajal toimivad kastid aga istekohtadena.
Kõige suurem naeratus tuleb Lindpere näole aga siis, kui ta demonstreerib turvaalarmi. Helisignaali järel kõlavad halli kõlaritest Aet Süvari ja Tarmo Tiisleri manitsused, kes teatavad, et tegu pole õppuse, vaid tõsise olukorraga ja käsivad lähima ukse kaudu evakueeruda. "Kui Eesti jalgpallihall, siis las kõlab ka nagu Eesti jalgpall!" põhjendab Lindpere.
Kalevi staadioni tõttu tuli korstnasse kirjutada 60 000 eurot
Lindpere ehitis-lapsukese ehk Raja jalgpallihalli saamislugu on pikk ja keeruline. Kalev alustas konkreetseid tegevusi 2019. aastal ning aasta hiljem pälviti Kalevi kunstmurustaadionile jalgpallihalli rajamiseks ehitusluba, mis oli nõudnud kõvasti töötunde, sest kooskõlastusi oli vaja saada väga erinevatelt osapooltelt, näiteks kõrvalasuvalt Siselinna kalmistult.
Õige pea läksid aga sassi suhted staadioni omaniku Eesti Spordiselts Kaleviga. "Saime ehitusloa, aga samal ajal algasid intriigid. Läksime kohtusse. Spordiselts nägi, et hall pole nende jaoks kasumlik, aga meie jaoks oli see hädavajalik. Täna ütleme suure-suure südamega: jumal tänatud, et me sinna seda halli ei teinud.
Esiteks olnuks seal vähem ruumi ja hall poleks saanud piisavalt suur. Teiseks oleks meil ilmselt praegugi vägikaigas vedada. Võinuks juhtuda, et oleksime kellelegi teisele kingituse teinud. Korstnasse kirjutasime 60 000 eurot puhast raha ja väga palju töötunde. Olen absoluutselt rahul, et hall kerkis Vana-Mustamäele."
Kalevi staadioniga on Kalev siiski endiselt seotud. Sealsel kunstmuruväljakul harjutavad paljud klubi noortegrupid ning praeguseks on erimeelsused Eesti Spordiselts Kaleviga sedavõrd lahenenud, et vahepeal ajutistes soojakutes omi asju toimetanud noormängijad ja treenerid on taas staadionihoonesse lubatud.
"Oleme Kalevi staadioni kunstmuru ankurrentnik. Rent on väga kõrge. Suhtlus spordiseltsiga? Kuidas ma ütlen... seda suhtlust enam ei ole, mis varem oli. Alguses oli visioon, et Kalevi jalgpalliklubi ja Kalevi staadion käivad kokku, aga kahjuks oleme liikunud eraldi suundades. Sport on Kalevi staadionil tahaplaanile jäänud, pigem loeb arendushuvi."
JK Kalev toimetab praegu laias laastus kolmes kohas. Esindusmeeskonna kodustaadioniks on Kadrioru, noored ja noortetreenerid baseerub eelkõige Kalevi staadionil ning akadeemia, jalgpallihall ja klubi kontor paiknevad Raja tänaval, kus käivad harjutamas ka osad noortegrupid.
Koostöö TalTechiga oli tugevam kui kodaratesse loobitud kaikad
Kuna Kalevi staadionil jäi halliplaan soiku, asus jalgpalliklubi otsima uut paika. See leiti koostöös TalTechiga ja paigaks on koht, mida teati pikalt kui TTÜ staadion, aga mis polnud tegelikult enam ammu staadion, vaid räämas ja rohtukasvanud plats. 2022. aasta maikuus teatasid Kalev ja TalTech, et sinna rajatakse jalgpallihall.
Koostöö TalTechiga on Lindpere sõnul olnud Eesti Spordiselts Kaleviga kogetule täpselt vastupidine. "Ülikool otsis oma staadionimurele lahendust ja meil tekkis kohe väga palju kokkupuutepunkte. Siia kõrvale ehitatud Mustamäe Riigigümnaasiumiga koostöös saime rajada jalgpalliakadeemia. Kolme osapoole vahel tekkis tugev sünergia."
Kalevi spordidirektor kiidab ka suhtlust Tallinna linnaga. "Oleme mängijate arvult Tallinna üks suuremaid spordiklubisid ja ilmselgelt vabaneb nüüd, kui meie noored saavad harjutada meie oma hallis, mujal linnas päris palju saaliaegu, mida saavad nüüd kasutada teised. Spordipindadest on ju puudus."
Kuigi ülikooli ja raega leiti üksmeel ning suhtlus sujus, siis (elukutseliste) protestijatega mitte. Kui Kalev 2022 maikuus plaani välja kuulutas, loodeti hall sama aasta lõpuks püsti saada ja avada. Tegelikult kulus aega 14 kuud kauem ning see tähendas ka 250 000 euro võrra suuremat hinda, sest hinnad tõusid ja jooksvad kulud kasvasid.
Õige ruttu pärast Kalevi ja TalTechi plaanide avalikustamist ilmusid välja inimesed, kes olid vastu ja ei tahtnud muutusi. Või siis inimesed, kelle soov oli, et Kalev mitte mingil juhul endale Nõmme ja Mustamäe piirkonda jalgpallihalli ei saaks. See viimane seltskond võis pärineda ühest konkureerivast jalgpalliklubist.
Kalevile prooviti kaikaid kodaratesse loopida erineval moel. Nii linnale kaebekirju läkitades kui ka ajakirjandusele oma muret kurtes. Samas lausub Lindpere, et kartust, nagu õnnestuks halli vastastel plaan nurjata, temas ei olnud.
"Esiteks rajasime halli mitte avalikule, vaid eramaale. Teiseks oli meil üheskoos – Kalev, TalTech, Mustamäe Riigigümnaasium, Tallinna linn – selline power taga, et ma nägin, et see hall ühel päeval tuleb ja keegi ei saa meid takistada," räägib Lindpere. Osad protesteerinud olla olnud nii-öelda elukutselised, kes olid võidelnud usinasti näiteks ka Viimsi suusakeskuse vastu.
"Masendav, kui palju Tallinna linnavalitsus peab tegema lisatööd, sest mõnele ei meeldi sport ja laste liikumisharrastuse edendamine. Samas on MuPo ja paljud kohalikud elanikud öelnud: aitäh toreda asja eest, sest metsatukast läbiliikumine on nüüd turvaline. Tegime korda jalgrajad, paigaldasime valgustuse ja turvakaamerasüsteemid."
Pisar tuli silma siis, kui kasutusluba käes
Hall saadi püsti novembris, aga esmalt seisis see üle kuu aja jõude. Lindpere hinge saabus rahulolu alles siis, kui hall sai kasutusloa. "Abilinnapea Tiit Terik helistas ja ütles: Joel, palju õnne, saite kasutusloa. Pärast kõnet sain aru, et nüüd on töö tehtud ja pisar tuli silma. Selja taga oli neli aastat rasket tööd ja võitlust. Koostööpartnerid olid head, aga olukord ikkagi pingeline, sest kogu aeg tuli tagasilööke.
Need polnud tingitud finants-seisust, vaid sellest, et mõnele lihtsalt ei meeldi ja mõni loobib kaikaid kodaratesse vaatamata üllale eesmärgile parandada sporditaristut ja renoveerida aastaläbi inimesi teenindavaks spordiobjektiks enam kui 10 aastat täiesti räämas seisnud staadion, mida varem sai otstarbekohaselt kasutada juunist oktoobrini.
Ausalt, rahulolu oli suur, kui see kõik ühele poole sai. Aga teisalt tikkus pähe mõte, et miks pidi nii lihtsa asjaga nägema nii pika aja jooksul nii palju vaeva? Eks ma isiklikult ohverdasin pere arvelt palju aega. Aga nüüd saan oma lastele öelda, et see on issi jalgpallihall. Kui mu poiss tuli siia trenni, siis see sära tema silmades oli suurepärane vaadata," räägib Lindpere.
Teisipäeval toimus Raja jalgpallihallis pidulik avaüritus. Muuseas, nimi valiti teadlikult selline, kus pole sees selle omaniku Kalevi nime. "Me ei tahtnud seda suurt aurat endale võtta. Rajasime uhke asja. Las olla Raja jalgpallihall," sõnab rajatise uhke lapsevanem Lindpere.
Paar nädalat enne kasutusloa saamist tegi Lindpere esimese etteaste oma värskeimas ametis – meeste A-koondise abitreenerina. Raja jalgpallihallini jõudmisel korjatud kogemused probleemide ületamises kuluvad sealgi kahtlemata marjaks ära.
Tõesti hea meel, et on inimesi, kes panustavad meie jalgpalli infrasse ja ehitavad vundamenti tuleviku jaoks.
Sihikindel, järjepidev töö ja tulevad ka tulemused
