Ülipikkade koondisekarjääride lood: maailmarekord algas Kuressaares, Eesti rekord mitmeaastaste "puhkepausidega" (0)
22. juunil 1997 tegi Kuressaares oma koondisedebüüdi Andorra rekordinternatsionaal Ildefons Lima. 23 aastat hiljem ei ole Lima maailmarekordi nihutamist jätkuvalt lõpetanud.
Detsembris 41. sünnipäeva tähistav keskkaitsja lõi 23 aasta taguses mängus ka värava. 1:4 kaotus Eestile oli aga tema edasist koondisekarjääri arvestades igati sobilik tulemus, sest oma 128 koondisemängust on ta kaotuse vastu pidanud võtma enam kui sajas, sealhulgas kõigis kümnes Eestiga peetud lahingus. Kõnekas on ka tõik, et Lima on kaitsjana mängides tõusnud 11 tabamusega Andorra koondise ajaloo suurimaks väravalööjaks.
"Olen mänginud 23 aastat ja tunnen endiselt sama, mida enne esimest mängu," rääkis Lima BBC persooniloos. "Teised mängijad on öelnud mulle, et tuleb hetk, kui ma ei tunne midagi. Kuid praegu tunnen ma kõike."
Mis on Lima ürgse karjääri saladuseks? "Hoolitsen enda eest ning treenin, magan ja söön hästi. Kõik see peab olemas olema. Õnneks ei ole mul olnud tõsiseid vigastusi. Arvan, et ka see aitab palju kaasa."
Klubikarjääri jooksul on ta läbi käinud Kreekas Ionikosest ja Mehhikos Pachucast, aga ka Itaalias Triestinast ning Šveitsis Bellinzonast. Hispaania madalamates liigades on ta esindanud näiteks Las Palmast ning Rayo Vallecanot.
128 koondisemängust eristuvad Lima jaoks kaks. Üks neist on päris hiljutine - 2018. aasta MM-valiksarja mäng Ungariga, mis oli üks kõigest viiest võidumängust koondisesärgis. Teise mängu meenutamiseks tuleb tagasi minna 1998. aasta kevadesse, kui Andorra mängis nädal enne MM-finaalturniiri tiitlikaitsja Brasiiliaga.
Tulemus ei olnud just kole, kõigest 0:3, kogemus aga hindamatu. "Mängisime Ronaldo, Rivaldo, Roberto Carlose ja Dunga masti mängijate vastu. Ütlen alati, et see mäng oli pöördepunktiks. Olin toona 18 ja mänginud eelnevalt Eesti- ja Läti-suguste väikeriikide vastu. Kuid siis sa mõtled, et kui suudad mängida Brasiilia vastu, siis suudad mängida kõigi vastu. Praegu on normaalne, et saame suurriikide vastu mängida, kuid toona oli see hetk eriline."
Tollest mängust Brasiiliaga pärineb ka duell mängijaga, keda Lima peab oma karjääri kõige keerulisemaks vastaseks. "Mängisin Playstationil Ronaldoga ja mõned nädalad hiljem tuli ta mulle väljakul vastu. Ta oli tugev ja kiire, tal olid kõik ründajaomadused olemas. Sellist mängijat ei ole võimalik peatada."
Aga nagu eelnevalt mainitud võit Ungari üle viidata võis, ei ole Andorra peksupoisi staatus enam kaugeltki võrreldav aegadega, mil Lima oli oma parimas mängijaeas. Kui aastaid kuulusid nad FIFA-edetabelis kohati isegi kolmandasse sajasse, siis nüüd on positsiooniks 135. "Kui hakkasime teiste rahvuskoondiste vastu mängima, siis vahel ei teadnud me nendest midagi. Polnud videoid, polnud informatsiooni. Nüüd tead teiste koondiste kohta kõike - nii mängijaid kui ka taktikat. Kõike. See on võrreldes minu algusaegadega peamine erinevus."
Ka Ildefons Limast üheksa aastat vanem vend Toni Lima esindas koondist kõrge eani ning jõudis oma viimase, 64. koondisemänguni 2009. aastal. Ka 1997. aastal Kuressaares koos mänginud vendade viimane ühine matš oli Wembleyl Fabio Capello juhendatava Inglismaa vastu, mille Andorra 0:6 kaotas. "Mängisime koos umbes 50-60 mängu. Võite ette kujutada, et sellistel suurtel staadionitel superstaaride vastu mängimine koos oma vennaga oli imeline kogemus."
Eesti rekord kuulub Pareikole
Selles 1997. aasta Kuressaare-mängus osalenud eestlastest riputas viimasena - vähemalt tipptasemel - putsad varna Eesti kõigi aegade suurim väravakütt Andres Oper. Oper lõi tolles juunikuises mängus Eesti 3:0 ette (ülejäänud väravate autoriteks olid Indrek Zelinski, Marek Lemsalu ning Mati Pari), kusjuures vaid minut hiljem oli resultatiivne just rekordimees Lima.
Operi karjääri lõpetas sisuliselt liiklusõnnetus, kuid tema koondise- ja profikarjäär lõppes ametlikult kuus aastat tagasi, mil ta tegi enne Sander Posti vastu välja vahetamist 36 minutit kaasa Gibraltari vastu. A. Le Coq Arenal 1:1 viigiga lõppenud mänguga pikendas Oper tol hetkel Eesti kõigi aegade pikima koondisekarjääri rekordit, olles selles Mart Poomilt üle võtnud kaks aastat varem.
Selle rekordi võttis poolteist aastat hiljem omakorda enda nimele Sergei Pareiko, kes sai mitteametliku lahkumismängu kirja maavõistluses Saint Kitts & Nevisega. Kuigi Pareikol kogunes koondisemänge enam kui kaks korda vähem (65 vs 134), sai tema 19 aasta, 2 kuu ja 17 päeva pikkune koondisekarjäär kahe kuu ning kümne päeva võrra pikem kui oli olnud Operil.
Koondisekarjääri pikkuse arvestuses olid 17 aasta ja paari päevaga kolmandal-neljandal kohal Mart Poom ning Martin Reim, kes mõlemad alustasid oma koondisekarjääri 1992. aasta 3. juunil Sloveenia vastu ja lõpetasid 2009. aasta juunis. Nüüdseks on aga mõlemast mööda läinud Enar Jääger (17 aastat, 7 kuud ja 16 päeva) ning kohe-kohe on möödumas Ragnar Klavan (16 aastat, 10 kuud ja 23 päeva). Reimist-Poomist on hea võimalus mööduda ka 2004. aasta kevadel debüteerinud Aleksandr Dmitrijevil.
Arvestades, et ei Jääger ega Klavan pole karjääri lõpetamisest veel tõsisemat juttu teinud ning ka lahkumismänguks sobilik aeg ei pruugi nii pea tulla, on mõlemal hea võimalus mööduda nii Operist kui Pareikost. Selleks, et Jääger praegusest liidrist mööda tõuseks, peaks tema viimane koondisemäng tulema mitte varem kui 28. detsembril 2021, Klavanil aga 21. septembril 2022.
Balti turniir. 0:9
Kui Lima koondisekarjäär sai avalöögi 1:4 ketukaga Saaremaal, siis parajalt karastava väljakutsega seisid kohe alustuseks silmitsi nii Pareiko kui ka Oper.
Eriti äärmuslikud olid Operi esimesed kaks koondisemängu, mida koondisemängudeks saab nimetada vaid tärniga. 25 aastat ja mõned nädalad tagasi toimunud Balti turniiri avamängus Lätiga tegid koos 17-aastase Operiga koondisedebüüdi veel seitse mängijat. Rohelust oli ka treeneripingil, sest toonase peatreeneri Roman Ubakivi asemel juhendas Balti turniiril Eestit kõigest 33-aastane Aavo Sarap.
Tulemus oli täpselt selline nagu eeldada võis. 0:2 kaotus Lätiga oli veel viisakas, kuid sellele järgnes 0:7 saun Leedult.
Pea ees tundmatusse vette visates tegi 1996. aasta sügisel ehk aasta ja mõned kuud hiljem oma koondisedebüüdi ka Sergei Pareiko. MM-valiksarja avamängus Valgevenega vahetati Mart Poom vigastuse tõttu juba 8. minutil välja ning kindad pani kätte 19-aastane Tallinna Sadama puurilukk. Eesti kaotas Minskis toimunud kohtumise 0:1.
Kui Oper tuli 1995. aastal koondisesse, et tasase kohanemisperioodi abil end juba 1997-1998 kindlaks esiründajaks mängida, siis Pareiko koondisekarjäär kulges väga konarlikult. Järgmine koondisemäng tuli kuus aastat hiljem Kasahstanis ning pärast järjekordset karmi Balti turniiri mängu Leeduga (2003. aasta suve 1:5 kaotus Valgas, kus koondisedebüüdi tegi Ragnar Klavan) jäi Pareiko järgnenud konflikti tõttu taas neljaks aastaks koondisest eemale. Esikindad sai ta püsivalt enda kätte alles 2009. aastal.
