Unistuste debüüdi teinud Henn: natuke oli isegi piinlik mängijate ees, nemad ju töötavad ja jooksevad (0)
Eesti koondise peatreenerina võidukalt debüteerinud ja Fääri saarte üle võetud 4:1 võiduga koondise Balti turniiri finaali viinud Jürgen Henn lausus pärast kohtumist pressikonverentsil, et nautis staadionil valitsenud atmosfääri, aga soovinuks enamiku kiitusest mängijatele suunata.
- Vaata Jana Pipra galeriid mängust siit või artikli alt!
- Vaata Liisi Troska galeriid mängust siit või artikli alt!
"Nägime mängu vältel päris palju episoode sellest, kuidas võiksime mängida. Aga esimene värav näitas ka seda, millega peame tööd tegema. Edaspidi valmistuksime niisugusteks olukordadeks spetsiaalselt, seekord oli vähe aega - ainult kaks päeva," lausus Henn kohtumises nähtud plusside ja miinuste kohta.
Ta oli veendunud, et Eesti vääris mänguliselt võitu. "Oli palju häid asju! Meil oli koosseisus palju noori - ka just koondisemängude mõttes noori. Muidugi oli ka asju, mida tahame tulevikus parandada, aga väga hea esimene samm on tehtud. Nüüd on vaja need head perioodid 90 minuti peale välja venitada," sõnastas ta esmase eesmärgi.
Fännitribüünilt skandeeriti Henni nime juba enne kohtumise avavilet ja mida rohkem Eesti väravaid lõi, seda enam sama hüüe kõlas. Henn tunnistas, et tahtnuks suure osa sellest kiitusest pigem meeskonnale edasi anda, mitte endale jätta. "Kohati nagu ... uskumatu!" tõdes ta pressikonverentsil. "Natuke oli piinlik mängijate ees! Tekitas sooja tunde. Nüüd on meie töö selle toetuse eest fännidele midagi tagasi anda," lisas ta.
"Töö teevad ju ikkagi mehed väljakul, nemad töötavad ja nemad jooksevad. Aga muidugi on väga uhke tunne, et nii hüüti. Üleüldse pole koondise mängul sellist meelestatust ja sellist atmosfääri ammu olnud. Aitäh meeskonnale ja aitäh fännidele - see keemia töötas mõlemat pidi ja nii see peabki olema," lausus Henn, kes enda sõnul oli debüüdi eel väga rahulik.
"Ei teagi, miks. Aga millegi pärast oli mul väga hea usk mängijatesse ja meeskonda. Ju selle tekitas see, mida olen laagris näinud. Muidugi on mängu eel peas ka mõtted, kas kõik õnnestub - alati ei lähe ju mängupilt ja tulemus kokku. Aga tundsin end rahulikult. Meeskond näitas nende kahe päevaga, et saab hästi aru, mis on suur pilt ja mida võiksime teha. Teadsin ka ise, et esimeses mängus tuleb olla veidi rahulikum."
Kui palju on tema jaoks seni olnud hetki, kus ta on mõelnud sellele, et nüüd ongi temast saanud Eesti A-koondise peatreener? "Mõningaid on olnud. Sellist, kus ma istun hotellitoas ja mõtlen, et mis ma nüüd teinud olen - selleks ei ole aega olnud!" muigas Henn. "Täna oli ehk selline moment põgusalt treenerite toas, kui ootasin mängijaid soojenduselt tagasi. Vaatasin aknast staadionit, seda melu ja mehi ... Aga võib-olla olen ka teadlikult püüdnud sellele mitte mõelda," arutles ta.
Jalad püsivad nii tal kui ka mängijatel igatahes kindlalt maas. "Võib-olla see on minu kasvatus, et ma ei tunne end kunagi liiga tähtsana. Klubis on ikka olnud ka perioode, kus võitmine on teinud lohakaks või mugavaks. Aga mina tean ja see grupp mängijaid teab ka, mis meile edu toob. Peame hoidma pea maas ja tegema tööd," lausus Henn.
Tammest ja Anierist, Sheinist ja Ainsalust, Millerist-Paskotšist-Larsenist
Eesti alustas 4-4-2 skeemiga. Ründajate rolle täitsid Alex Matthias Tamm ja Henri Anier ehk pigem jõulisemad tüüpi edurivimehed. Peatreener kinnitas, et valikuid ei mõjutanud Fääri saarte meeskonna olemus, vaid tema nägemus sellest, mis on Eesti jaoks praegu parim.
"Alex on end viimasel ajal heast küljest näidanud ning Henri on koondise eest alati näljane ja lööb väravaid. Teadsin, et kui meil on sellied mehed, tuleb neid kasutada. Ka pikemas plaanis on hea hoida sellist tugevat selgroogu. Vastase olemus mängis mingid trumbid meile kätte ja sellised ründajad sobisid hästi. Aga meil on ka mängijaid, et vajadusel mängida teisiti, näiteks Erik Sorga on pigem selline liinide vahelise peenema mängu mees. Täna töötas 4-4-2 hästi, mõlemad mehed lõid värava!" võis Henn rõõmustada.
Vasakul äärel tegutsenud Martin Millerile tundis Henn muige saatel kaasa. "Miller on vist kogu aeg pidanud mängima seal, kus parajasti auk on! Ta ei ole vist kunagi koondises ega klubis saanud mängida seal, kus ta tahab. Aga suur kompliment talle, ta tegi head tööd. Kui meil on olemas näiteks Vlasi Sinjavski ja Henrik Ojamaa, siis oleks ka teistsuguseid valikuid, aga Miller näitas, et ta saab seal hakkama. Ka Daniil Kuraksin oli tubli - võib-olla ei ole ta valmis veel põhiraskust kandma, aga vahetusest sekkujana on ta alati hea olnud. Nägin tema esituses seda, mida olen Floras varem juba mõned korrad näinud," kiitis Henn pingilt sekkunud ja vaid mõni minut hiljem A-koondises väravatearve avanud Kuraksinit.
Kuna Thomas Häberli aegse kolmese tagaliini asemel kasutas Henn neljast liini, pidi Maksim Paskotši nihkuma paremkaitsjaks. "Tema oskused päris suurel määral klapivad meie joonisega - tal on kiirust, duellides on ta tugev ja kaitses agressiivne, lisaks annab ta meile pikkust ja jõudu standardolukordades. Kindlasti pole tema kasutamine äärekaitses kuidagimoodi lappimine," sõnas Henn.
Teisel äärel tegi koondisedebüüdi Michael Schjönning-Larsen, kes eksis küll üsna rängalt Fääride värava puhul, kuid näitas end muidu heast küljest. "Ütlesin talle juba ka, et peame selle värava kindlasti üle rääkima, aga täna saab veel võib-olla andeks!" muigas Henn. "Neid oskusi, mida ta on liigas näidanud, nätias ta ka täna - mängis julgelt, oli rünnakul väga aktiivne, võttis initsiatiivi. Korralik mäng, ta mängis suure enesekindluse ja tahtega – nagu oleks [koondises varem] rohkem mänginud," kiitis Henn.
- Järsku eesti keelt kõnelenud Larsen: kutid ütlevad, et kõlan nagu saarlane
- Shein usub, et uue süsteemiga harjumine tuleb kergelt: need on lihtsad asjad
Keskväljale valis ta Mihkel Ainsalu ja Rocco Robert Sheini duo osalt seetõttu, et mõlemad on Flora-päevilt tema põhimõtetega tuttavad. "Otsisime head segu kogemusest ja värskusest. Markus Poom mängis Šveitsis, tahtsime värskust. Ainsalu mängis Šveitsi vastu ka, aga vähem, ja samas on tal küllalt kogemust. Olen tema ja Sheiniga väga rahul. Mõlemad oskasid ette aimata, kuidas me mängida tahame, ja tõid seeläbi vajalikku stabiilsust."
