Käimasoleva hooaja alguses uued peatreenerid saanud naiste koondise jaoks algas selle lükkega uus ajajärk, mis on toonud vähemasti paberile etemad numbrid ja hinge natuke rõõmu ka. Uue ajajärgu krooniks peaks olema Balti turniiri võit, mis võiks ühtlasi anda ka selge signaali, et Anastassia Morkovkina ja Sirje Roops sobivad koondist tüürima ka edaspidi.

2017. aasta lõpus soomlase Jarmo Matikainen käe alla läinud koondis katsetas uut käekirja esmalt Malta vastu, kes paiknes tol ajal FIFA kalkuleeritud tabelis 85. pulgal. Sinisärgid olid muideks kaheksa kohta eespool, eurooplastest jäi koondiste vahele vaid Läti. Avakohtumine Malta vastu võideti 1:0, kuid korduskohtumises saadi tagasilöök 1:4 kaotuse näol.

Sama aasta Balti turniiril mängisid eestlannad Leeduga 0:0 viiki. Teises kohtumises Lätiga võeti vastu 0:2 kaotus, mis tõi kaela hõbemedalid. Aasta hiljem jäädi igas mõttes barankale, võrgust võeti kokku viis palli ning Lätist kaasa teadmine, et naabritest parem ei olda. 2020. aastal Balti turniiri ei peetud, küll aga mahutasid naised oma graafikusse ühe sõpruskohtumise Lätiga, milles Kristina Bannikova tabamus tõi 1:0 võidu.

2021. aastat alustati veebruaris viimase EM-valikmänguga Sloveenia vastu, milles saadi koduõuel ülisuur kaotus. Järgnes pikk võistluspaus ning sama aasta suvel tutvustati Balti turniiril uut võistlussüsteemi, milles neli koondist (teist aastat järjest on võistlustules ka Fääri saared) loositakse poolfinaalidesse. Võitjad kohtuvad finaalis, kaotajad selgitavad välja kolmanda koha omaniku. Juunis toimunud matšides jäid eestlannad esmalt penaltiseerias alla fäärlastele, kolmanda koha mängus alistati Läti kindlalt tulemusega 4:1.

Balti turniiri järel ootasid Sinisärke ees MM-valikmängud hirmkõvade vastastega. Septembris jäädi esmalt Sloveeniale alla 0:4, tänaseks play-off'idesse jõudnud Walesi suudeti igati soliidselt taltsutada, kuid üks pall jõudis ikkagi Karina Korgi selja taha. Novembrikuine aken tõi võõrsilmatšid Prantsusmaa ja Walesiga, mis kaotati koondskooriga 0:15. Aasta lõpetas kuueväravaline kaotus Sloveeniale ning sõprusmadin Inglismaa U23 võistkonnaga, kus laguneti totaalselt.

Niisiis võtsid esialgu aastaks ametisse nimetatud Anastassia Morkovkina ja Sirje Roops koondise üle keerulisest kohast, sest vaevalt tundsid kaitsesse surutud ja aina klohmida saavad Sinisärgid end ülemäära enesekindlalt. Teisalt terendas aastal 2022 törts sinisem taevas, sest valikmängude kava jättis mängitavamad vastased tsükli lõppu. Niisiis saadi märtsikuus kätte valikmängude esimene tabamus, kuid Kreeka panustas kolmekaga. Nii ka võõrsil, kus eestlannadele endile väravat ei tulnud.

Juunikuus jõuti kauaoodatud verstapostini, millest mõlgutati mõtteid teatava ettevaatlikkusega. Pärnu Rannastaadionil toimunud I-alagrupi viimaste heitluses leidis Eesti end küll 52. mänguminutiks 0:2 kaotusseisust, kuid kas olid kasahhide jalad pikast lennureisist väsinud või eestlannadel lihtsalt vingem mootor - viimase pooltunniga virutati neli tagasi. Üleolek Kasahstanist kinnitati üle ka septembris, kui võõrsil võeti 2:0 võit.

Seega astub Eesti tänavusele Balti turniirile vastu kindlama tunde ja eneseusuga, mida täpselt aasta eest tõenäoliselt nii priilt pakkuda polnud. Muidugi oligi toona palju loota, et Eesti hakkab säru tegema koondistele, kes saavad oma põhikoosseisu panna kokku igapäevaselt tippliigades toimetavatest ja selle eest ka päriselt tasu saavatest palluritest. Niisiis, tahtmata kelleltki midagi ära võtta, täna on keeruline hinnata, kas Morkovkina ja Roops on teinud Eesti parimate palluritega tõelisi lõvitegusid või soosis kauaoodatud õnnestumist mängudekalender.

Balti turniir kui otsustav mõõdik?

Balti turniiri kaalu ja selle võidu tähtsus toonitati üle esialgu jaanuaris, kui Roops ja Morkovkina ametisse nimetati. Kas vaid aastane leping ja viimati 2014. aastal saadud tiitel sobivad ühte lausesse? Usutavasti küll, sest karika koju jätmist on võetud jutuks ka järgnevates sõnavõttudes. Omal kohal on kindlasti ka ambitsioon, tõestamistahe ja võiduhimu, kuid kuidagi peab kirsi tordile ka saama.

FIFA edetabelis paiknevad tänavusel Balti turniiril osalejad päris ühes pundis, kusjuures eurooplaste arvestuses lõikab seltskonda vaid napilt Läti ees paiknev Moldova. Kõiki koondiseid arvesse võttes on Leedu 95. real, Fääri saared 100. pulgal, Eesti kuus kohta madalamal (106. koht) ning Läti omakorda sama palju kaugemal ehk 112. real. Kõige suurema hüppe võrreldes eelmise paigutusega on teinud justnimelt Eesti, kes on varasematel aastatel vaid kukkunud ja uusi madalpunkte avastanud. 

Säärane tulek pole turniirikaaslaseid viimasel ajal õnnistanud, võrdluskohaks võtame MM-valikmängud. Nagu juba uhkelt leiderdatud, et Eesti sai valikgrupis kaks võitu Kasahstani üle, mis tõi grupis kuue punktiga eelviimase koha. Mõlemad mängud toimusid viimastel kuudel, mis aitavad motivatsioonilippu ka aasta lõpus eriti uhkelt lehvimas hoida.

Eelviimase pulga sai valikmängudel kätte ka Leedu, kes sai kirja viis silma peaasjalikult tänu Moldova alistamisele. Lisaks mängiti suvel törts üllatuslikult Horvaatiaga 1:1 viiki. Septembrikuu aknast jääb meelt nüristama 1:7 kaotus Rumeeniale, samas aasta esimesed kaks akent tõid võidu ja viigi Moldovaga.

Läti jäi oma grupis kolme punktiga viimasele kohale. Lõunanaabrite ainus võit pärineb grupis neljandaks jäänud Luksemburgi üle, mis saadi kätte juunis. Meenutuseks, et mullu novembris saadi Inglismaalt 0:20 kaotus, mis lükkas käima vastaka vurri - kas sääraseid hiigelkääridega duelle on üleüldse mõistlik pidada. Septembris võeti vastu kaks nappi kaotust, kui esmalt oli Põhja-Makedoonia 3:2 parem ning seejärel võttis Põhja-Iirimaa 3:1 võidu.

Omad suuremad ja väiksemad saunad said valikmängudes kätte ka Fääri saared, kellel ei õnnestunud viieliikmelises grupis punktiarvet avada. Väravate vahega 1:14 saadi sugeda ka tabelinaabrilt Ungarilt. Viimane koondiseaken tõi kaotused Ukrainale (0:3) ja Šotimaale (0:6).

Need numbrid annavad jätkuvalt aimdust, et Lõuna-Eestisse ei reisi Euroopa tippkoondised. Sellele vaatamata on kõigil omad arved õiendada, mida võiks kroonida võit Balti turniiril. Kui Eesti astub turniirile vastu võidu pealt, siis teistpidine seis motiveerib teisi koondiseid. Lisaks on näiteks Leedul vaja mullust tiitlit kaitsta, Lätil vaja tagasi teha suurte kaotuste eest, fäärlastel tõestada, et 2016. aastal teenitud tiitel polnud kogemata välja mängitud ja nii edasi.

Ja mis meile tähtsam, Roopsil ja Morkovkinal on vaja tõestada, et koondisega liigutakse õiges suunas. Kuuleme-näeme ju ikka ja jälle, et naiste jalgpall on kõige kiiremini arenev spordiala, ja oleks tore saada kinnitust, et püsime tempos vähemalt poole jalagagi. Kui koondist tabaks Balti turniiril aga totaalne krahh, siis kaoks aastaga tehtud tööl igasugune kaal.

Pilk ajalukku

Mäletatavasti võitsid Eesti mehed eelmisel aastal üle 83 aasta taas Balti turniiri, mis jättis vähemalt mõneks päevaks sisse piirideta õnnetunde. Naiste koondisel säärast koormat kukil pole, sest viimane tiitel pärineb aastast 2014. Sel aastal virutati Lätile neli ja Leedule kolm, skoorijate seas ka tänavu koosseisu kuuluvad Vlada Kubassova ja Kristina Bannikova. 

Kui hoolega tehtud kodutöö peab paika, siis on Eesti võidutsenud kümnel korral, mis teeb nii lätlastele kui ka leedukatele selgelt silmad ette. Lõunanaabrid on võidutsenud viiel korral, viimati 2019. Leedu on kätte saanud samuti viis karikat, millest viimane jõudis nende valdusesse mullu. Fääri saared tegid oma avaetteaste 2016. aastal ning kaks võitu ja viik tõid ka seni ainsa tiitli.

Et turniiri korraldava Eesti tänavusi šansse veel uhkemaks mängida: 21 tiitlist üheksa on läinud võõrustajatele. Sinisärgid on kodupubliku ees tulnud Baltimaade meistriks aastatel 2003, 2006, 2009 ja ka 2012, kui mängiti samuti Tartus Tamme staadionil. 

Tulemused Balti turniiril:

• 2021 - 3. koht (4 osalejat; Leedus)

Eesti - Fääri Saared 1:1 (0:1), Eesti kaotas penaltiseeria tulemusega 4:5
55. Vlada Kubassova - 41. Hervar Olsen

Läti - Eesti 1:4 (0:4)
90. Renate Fedotova - 16. Lisette Tammik, 28. Berle Brant, 43. Kairi Himanen, 45. Mari Liis Lillemäe

• 2019 - 3. koht (Lätis)

Läti - Eesti 3:0 (0:0)
56. Karlina Miksone, 76. Sandra Voitane, 79. Viktorija Zaicikova

Eesti - Leedu 0:2 (0:0)
78. Lolita Žižyte, 89. Rita Mažukelyte

• 2018 - 2. koht (Eestis, Tallinnas)

Eesti - Leedu 0:0

Läti - Eesti 2:0 (0:0)
48. Sandra Voitane, 69. Karlina Miksone

• 2017 - 3. koht (Leedus)

Leedu - Eesti 0:0

Eesti - Läti 0:3 (0:1)
22. Renate Fedotova, 68. Anastasija Fjodorova, 87. Olga Ševcova

• 2016 - 4. koht (4 osalejat; Lätis)

• 2015 - 2. koht (Eestis, Tallinnas)

• 2014 - 1. koht (Leedus)

• 2013 - 1. koht (Leedus)

• 2012 - 1. koht (Eestis, Tartus)

• 2011 - 2. koht (Lätis)

• 2010 - 1. koht (Leedus)

• 2009 - 1. koht (Eestis, Põlvas)

• 2008 - 1. koht (Lätis)

• 2007 - 2. koht (Leedus)

• 2006 - 1. koht (Eestis, Pärnus)

• 2005 - 1. koht (Lätis)

• 2004 - 1. koht (Leedus)

• 2003 - 1. koht (Eestis, Pärnus)

• 1998 - 2. koht (Lätis)

• 1997 - 3. koht (Eestis, Viljandis)

• 1996 - 3. koht (Leedus)

Eesti peab oma avakohtumise neljapäeval Leeduga. Tamme staadionil kell 19.00 algavast kohtumisest näitab otsepilti Soccernet TV. Teine kohtumine toimub pühapäeval samal ajal, vastane selgub teisest poolfinaalist.