UEFA otsus lubada Venemaa noortekoondised tagasi rahvusvahelisele areenile ning selle kohta valetamine läks Rootsi Jalgpalli Liidu ekspresidendile Karl-Erik Nilssonile kalliks maksma. Tal tuli maha panna Rootsi Spordiliidu (RF) juhatuse esimehe amet.

Endine tippkohtunik Nilsson, kes aastatel 2012-23 juhtis Rootsi Jalgpalli Liitu ja andis alles tänavu märtsis ameti üle kunagisele Rootsi peaministrile Fredrik Reinfeldtile, töötab praegu UEFA vanemasepresidendina ehk on sisuliselt Euroopa alaliitu juhtiva Aleksandr Ceferini parem käsi. 26. septembril Küprosel toimunud UEFA kohtumisel hääletas ta Venemaa noortekoondiste valiksarjadesse naasmise poolt.

See läks aga vastuollu otsusega, mille langetasid eelmisel aastal nii Rootsi Jalgpalli Liit - toona seejuures veel Nilssoni enda juhtimisel - kui ka teised riiklikud spordiorganisatsioonid, mille kohaselt Venemaa koondiste vastu ei mängita ja nende sportlasi oma riiki võistlema ei lubata. UEFA otsuse avalikustamise järel kinnitas Rootsi alaliit, et nende hoiak ei ole muutunud.

Inglismaa meedia eesotsas Sky Newsiga väitis kohe pärast otsuse teatavakstegemist, et Nilsson hääletas 19 kuud tagasi Venemaale kehtestatud keelu tühistamise poolt. Nilsson väitis esialgu vastupidist, mis kasvatas Rootsi ühiskonnas valitsenud pahameelt veelgi. Järgmisel aastal peaks riigis toimuma U17-vanuseklassi neidude EM-finaalturniir. Valikmängud sinna pääsemiseks algavad sel kuul ja eeloleval teisipäeval peaks Nilsson osalema Nyonis toimuval UEFA täitevkomitee istungil, kus antakse ülevaade asjade senisest käigust.

Sinna sõidab Nilsson aga juba vaid ühe ameti pidajana. Töökohast Rootsi Spordiliidus, mis koondab kõikvõimalikke alaliite ning jagab aastas riikliku toetusena laiali üle 170 miljoni euro väärtuses raha, tuli tal loobuda. Alles mais sellesse ametisse valitud Nilsson nentis ametlikus avalduses, et kahel kohal tegutsemine oli niikuinii raske.

"Olen seda tööd teinud rõõmuga, aga praegu peab minu otsus mõjutama usaldust Rootsi spordi vastu, seega olen otsustanud taanduda," vahendab infoagentuur AP Nilssoni sõnu. Ühena kuuest UEFA asepresidendist tegutseb ta siiski edasi, tema ametiaeg kestab vähemalt 2025. aastani.

View this post on Instagram

A post shared by Riksidrottsförbundet (@riksidrottsforbundet)

UEFA õigustas otsust otsida võimalusi Venemaa noortekoondiste naasmiseks väitega, et lapsi ei tohiks Venemaa valitsuse tegude ja käikude eest karistada. Noortevõistkondadel oleks UEFA nägemuses keelatud võistelda oma lipu all ja rahvusvärvides, neile ei mängitaks hümni ja kõik kohtumised leiaksid aset väljaspool Venemaad.

Hulk UEFA liikmesriike, teiste seas kogu Baltikum ja kõik Skandinaavia riigid, aga ka näiteks Inglismaa ja mõistagi Ukraina on nüüdseks teatanud, et nemad Venemaa koondistega kohtuda ei kavatse ja Venemaa sportlasi vanusest sõltumata oma riigi pinnale mängima ei lase. UEFA käik läks vastuollu ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee soovitusega kõikidele spordialaliitudele, et Venemaa sportlased tasuks endiselt võistkonnaaladelt eemal hoida.