Maardu president on vutiliidu otsuses sügavalt pettunud: meid ei soovita tippjalgpallis enam näha (6)
Täna teatas Eesti Jalgpalli Liit, millised klubid läbisid litsentsiprotsessi, et mängida kolmes tugevamas liigas. Veel mõned aastad tagasi kõrgliigas pallinud Maardu Linnameeskond jäi aga Esiliiga B pundist välja. Klubijuht Maksim Krivošein arvab, et Maardut ei soovita enam tippjalgpallis näha.
Maardu loo alguseks võib lugeda aastat 2021. Toona pallis Tallinna külje all tegutsev klubi Esiliigas, mis võideti 73 punktiga, mistap tagati pääs Premium liigasse, kus osaleti kaks aastat varem. 2022. aasta veebruaris, mil uue hooaja avapauguni oli napilt kuu aega minna, teatas Maardu, et loobub uueks välja teenitud kõrgliigakohast, taandub üleüldse tippjalgpallist ja jätkab vaid noortetööga.
"Jalgpalliliit ning meie algatasime mulluse kihlveopettuse suhtes uurimise, kuid ühtegi süüdlast leitud pole. Antud kihlveosüüdistus mõjutas meie klubi täielikult, sest mitte ükski sponsor ei soovinud meid toetada. Nad ütlesid, et kui see asi on lõppenud ning me süüdi pole, siis ollakse nõus aitama," sõnas Maardu president Krivošein Soccernet.ee-le kaks aastat tagasi, viidates nüüdseks kolme aasta tagusele kihlveosüüdistusele.
See tähendas, et Maardut ootas ees II liiga, kus mängivad vaid amatöörsatsid. Esimesel aastal lõpetati oma piirkonnas 14 võistkonna seas neljandal, mullu juba esimesel kohal. Niisiis võis Maardut tagasi Esiliiga B-sse oodata, kuniks täna selgus, et nad jäid vajaminevast litsentsist ilma. Hooaja-eelsetes mängudes on klubi särki kandnud mitmed nimekad pallurid nagu Aleksandr Kulinitš, Vladimir Avilov, Roman Sobtšenko, Aleksandr Volkov ja Andre Järva.
Soccernet.ee vestles Krivošeiniga, et uurida, miks ei saanud Maardu litsentsi ning mis saab esindusmeeskonnast edasi: "Meil oli rida väikeseid puudujääke, millele Eesti Jalgpalli Liit viitas, et peaksime neist teatud ajaks vabanema. Meil polnud peatreeneriga töölepingut, polnud täidetud osad reglemendid ... Kokkuvõttes me ei andnud kindlaks kuupäevaks üle dokumente. Otsuse hetkeks saatsime vajalikud paberid, mistõttu oli ainus tee apelleerimine.
Tegu on ikkagi klubiga, kel on pikk ja väärikas ajalugu, kes on mänginud kõikides tippliigades, me teame, mis on litsentseerimine ning oleme kursis, kuidas neid asju täita. Siiski otsustati, et sedasi ei tohi. Mina näen selles lõppsõnas jalgpalliliidu suhtumist meie klubisse. Arvan, et Maardut ei soovita professionaalses jalgpallis enam näha.
Me oleme talvel teinud palju tööd selle nimel, et meil oleks Esiliiga B-s väga tugev võistkond. Leidsime ka sponsorid, kes olid nõus meie tegemisi toetama. Eesmärk oli esikoht saavutada ning edeneda Esiliiga A-sse. Ambitsioon oli lõpuks jõuda kõige kõrgemasse mängu ning vutiliit oli meie plaanidega kursis. Saavutasime tipptasemel mänginud meestega kokkulepped, aga nüüd on arusaadav, et nad ei taha amatöörtasemel palli taga ajada.
Oleme igal aastal osalenud litsentsiprotsessis ja meil on kogu aeg olnud siin-seal puudujäägid. Selliseid asju juhtub, et osad dokumendid ei jõua õigeks ajaks või on esialgu valesti esitatud. Võib ju teha otsuse, et mingi aja jooksul on võimalik korrektuure teha või määrata trahv, aga litsentsi mitteandmine on väga karm.
Kui me andsime sisse apellatsiooni, olime veendunud, et tulevikus on meil bürokraatiaga kõik korras ehk kõik, mille vastu eksisime, saab parandatud. Paraku sellest apellatsioonikomisjonile ei piisanud, et litsentsiprotsessist tulnud otsus ümber pöörata.
Mis ma võin öelda ... ju siis pidi nii minema, äkki kellelegi sobib selline otsus paremini. Liigub ka selline informatsioon, et meie koha endale saanud klubi teavitati varakult, et neil on võimalus meie asemele tulla ja nad läbisid selle protsessi juba varakult.
Mõistan, kui meil oleks olnud tõsised rikkumised, mistõttu poleks me litsentsi saanud. Aga alaliit väidab, et meie ei austa neid. Mina ei mõista, mida nad räägivad. Minu hinnangul ei lubata Maardu jalgpallil areneda. Tundub, et vaadatakse, kui kaua me suudame amatöörtasemel tegutseda, kuniks me oma uksed sulgeme. Eks näis, mis edasi saab."
Liidu sõnul oli klubil protsessi vastu leige huvi
EJL-i arendusdirektor Mihkel Uiboleht rääkis, et Maardule polnud litsentsi väljastamine objektiivsete kriteeriumide järgi võimalik, sest neil oli tähtajaks täitmata kuus litsentsiprotsessi A kriteeriumit.
"A kriteeriumid on sellised, mille mittetäitmisel ei tohi litsentsi väljastada ehk komisjonil puudub võimalus sanktsioneerida näiteks trahvi või miinuspunktidega. Selline võimalus on siis, kui täitmata on näiteks B kriteeriumid," selgitas Uiboleht.
Ta lisas: "A kriteeriumidest olid Maardul täitmata: peatreener; füsioterapeut; noortetööjuhi kvalifikatsioon ei vastanud kriteeriumidele; meediaesindaja; ohutuse ja turvalisuse eest vastutav isik; meditsiinilise kontrolli nõuded.
Lisaks oli veel puudusi: abitreener; kodumängu korraldaja; finantskriteeriumid täidetud puudulikult; juriidiliste kriteeriumide pakett esitati 17 päeva hiljem; sportlike kriteeriumide pakett esitati 17 päeva hiljem; Eliitliiga võistkond; jätkusuutlikkuse kriteeriumide pakett esitati 19 päeva hiljem; lastekaitse kontaktisik määramata; leping töötajaga esitamata; infrastruktuuri kriteeriumide pakett esitati 17 päeva hiljem; personali- ja administratiivkriteeriumide pakett esitati 19 päeva hiljem."
Litsentsiprotsessi käigus saatis jalgpalliliidu litsentsimänedžer Maardu Linnameeskonnale kokku 14 meeldetuletust kriteeriumide täitmise kohta. "Klubi tunnistas nii kirjalikus apellatsioonis kui ka suuliselt komisjoni koosolekul, et tõepoolest nad ei täitnud litsentsikriteeriume, selles puudus vaidlus.
Klubijuhid [Aleksei] Baikov ja [Maksim] Krivošein ei osalenud sügisel toimunud individuaalsel kohtumisel, mis on litsentsiprotsessi alguspunkt, ning samuti ei osalenud kumbki litsentsikaitsmisel, mis on litsentsiprotsessi lõpp-punkt.
Maardu Linnameeskond on aastaid mänginud litsentseeritavates liigades, sealhulgas Premium liigas, ja on varasemast kursis kogu protsessiga. Tegemist ei ole uue klubiga, kes esmakordselt protsessi siseneb.
Litsentsiprotsessis hindavad klubide vastavust kriteeriumidele valdkondade eksperdid ja eraldi litsentsikomisjon. Lisaks on võimalik otsus edasi kaevata litsentsiasjade apellatsioonikomisjonile, mis on samuti majaväline. Kogu litsentsiprotsessi auditeeritakse iga-aastaselt majaväliselt ja seda kontrollib UEFA," rääkis Uiboleht.
Arendusdirektori sõnul on Phoenixi varajane litsentseerimine tavaline praktika. "Igal aastal alustavad klubide litsentsiprotsessi lisaks nendele, kes on sportlikult kvalifitseerunud vastavasse liigasse, veel paar-kolm klubi, kes ei ole taganud endale kohta litsentseeritavates liigades. Seda tehakse kahel põhjusel: esiteks, et oma organisatsiooni arendada ja teiseks, et olla valmis täitma mõni koht, kas järgmisel aastal või kui keegi peaks loobuma või ei peaks saama litsentsi. Näiteks on loobumist aeg-ajalt juhtunud, paaril korral ka litsentsita jäämist. Ehk siis praegusel näitel alustas Jõhvi klubi juba sügisel koos teiste klubidega litsentsiprotsessi, sest ta oli sportlike kriteeriumide järgi esimene, kes saab täita mõne koha ja neil oli selleks tahe," lausus Uiboleht.
"Väärikast lähiajaloost on asi siiski kaugel.
Õige otsus! :)"
See oli pehmelt öeldud kommentaar Soccerneti fb-lehel.
Me ei saa rääkida kahjuks ei väärikast lähiajaloost, ammugi mitte kaugemale ulatuvast-. Ma ei hakka oma aastate pikuse juhikogemusega najalt targutama, kuidas see juba logiseb Maardus, küll aga vastupidiselt KureVitsule ma ei laskuks stereotüübistamisesse! Et ei nähta enda pindugi, rääkimata palgist teiste puhul on küll aga tõsi. Alles suve lõpus vaadates ühelt kaldalt teisele Narvas, mõtlesin ma pikalt ka praeguse igas valdkonnas sagedase stereotüübistamise peale. See näitab ka ütleja harimatust, kui aus olla. See mentaliteet sügaval veres ja DNA-s on juba meditsiiniliselt jabur öelda, me sünnime kõik valge lehena, ei ole vahet kummal pool jõge esiteks. Jõudes tagasi, aga väärikuse juurde, pean ma ise õigeusklikuna küsima, kas see on ikka rahvuses ja usus kinni, pigem näen ma Maardu puhul palju maakeeli, puuduliku lastetuba, usuvaesust, harimatust, austuse puudumist kõigi ja kõige vastu, ebasportliku käitumist, lahkamata neid asju, mis ei tohiks spordiga üldse kaasas käia ja ka jah mentaliteeti, et austus ja õigused on sünnipäraselt kingitud - sõbrad, mitte Eesti jalgpall ei taha teid Eesti Jalgpalli profiliigas näha, vaid suur üldsus ei taha enam. See pole isegi hale, vaid see on kurb.
"Teame kuidas litsentseerimine käib... Meil on iga aasta mingi jama ja dokumendid puudu... 😅"
Suhtumine on siis selline, et klubi on kogu aeg asju üle jala ajanud ja kui nüüd jalkaliit soovib, et klubid oma asjaajamises professionaalsemaks ning jätkusuutlikumaks muutuks (selleks ju see litsentseerimine mõeldud ongi), siis on EJL süüdi. Mitte klubi, kes järjekordselt ei suuda dokumente õigeks ajaks esitada.
Kui järjekord on ukse taga, siis ongi sellises olukorras õige järgmisele võimalus anda. Lõpmatuseni ei pea pilpa peal kandma ju.
