Rätsep Conte uued uhked ülikonnad (9)
Chelsea kolmapäevane võit Sunderlandi üle oli Londoni klubile Inglismaa kõrgliigas juba kümnendaks järjestikuseks. Eelmisel hooajal klubi laeks jäänud kümnes koht on selja taha jäetud ja distsipliini armastava peatreeneri Antonio Conte käe all on taaskäivitatud Chelsea taas tabeli tippu tõusnud.
Külalismeeskonna 1:0 võiduga lõppenud kohtumine oleks võinud vabalt lõppeda ka 1:1, kuid Chelsea puurilukk Thibaut Courtois sai Patrick van Aanholti löögile vahetult enne matši lõppu napilt sõrmed vahele. Võit on aga võit ning koduliigas on pealinna klubi neid saavutanud juba kümme järjest. "Ma olen oma mängijate üle väga õnnelik," tõdes Chelsea itaallasest juhendaja Antonio Conte pärast mängu. "Nad väärivad seda nende pühendumuse ja töövõime tõttu." Praeguses Chelseas mängides ei tuleks vähene pühendumus ilmselt kõne allagi, sest Conte saadaks pingutusega koonerdava palluri silmagi pilgutamata klubist minema.
Chelseas kasutab Conte taktikat, mis sarnaneb süsteemile, mida mängisid tema käe all nii Torino Juventus kui Itaalia rahvuskoondis. "Ma arvan, et Itaalia on segu Madridi Atleticost ja Barcelonast," sõnas Hispaania keskväljalegend Xavi Conte taktika kohta suviste Euroopa meistrivõistluste ajal. Chelsea Premier League’i tippu viinud Conte süsteemi vundamendiks on formatsioon, mida Inglismaal eriti tihti ei näe.
"Teised püüavad leida viisi, kuidas Chelsea süsteem alistada, kuid asi pole vaid süsteemis – neil on tõeliselt head mängijad," sõnas Sunderlandi peatreener David Moyes kolmapäevasele mängule eelnenud pressikonverentsil. "Ma arvan, et keegi pole varem terve hooaja vältel kolme kaitsjaga mängides tiitlit võitnud." Inglismaal ehk tõesti mitte, kuid Itaalias küll – Conte suutis seda lausa kolmel järjestikusel hooajal.
Enne Conte ajastu algust 2011. aasta sügisel lõpetas Torino Juventus kaks eelnevat Serie A hooaega seitsmenda kohaga. Itaalia jalgpalli ühe traditsioonilise valitseja jaoks ei olnud see loomulikult piisav ning Bianconerit juhendanud Luigi Delnerile anti hundipass. Kuigi 14 aastat Juventuses mänginud Conte ametisse nimetamisse suhtusid klubi poolehoidjad kirgliku optimismiga, lootes Juventust fännide lemmiku käe all mängides taas näha Euroopa tippude hulgas, polnud Conte palkamine siis veel kaljukindlaks järjestikuste triumfide garantiiks.
Itaalia koondise eest 20 korral väljakul käinud mees oli tolleks hetkeks Itaalia kõrgliigas peatreeneriks olnud vaid pool hooaega ning tema karjäär Bergamo Atalanta eesotsas lõppes sellega, et pärast 2010. aasta jaanuaris saadud 0:2 kaotust Napolile pidi Conte staadionilt lahkuma politseikordoni saatel. Sellegipoolest ilmestasid tema lühikest CV-d kaks tõusu Serie A-sse, esmalt Bariga ning seejärel Sienaga.
Conte kiire kohanemisvõime ning taktikalised oskused avaldusid koheselt. Senise treenerikarjääri jooksul oli Conte Baris, Atalantas ning Sienas kasutanud neljamehelist kaitseliini, kuid tagasi Torinosse kolides oli Conte jaoks selge, et Juventuse taas Itaalia tippu viimiseks selline süsteem ei sobiks. Esiteks puudusid Vana Daami ridadest tugevad ääremängijad – Simone Pepe, Eljero Elia ning Miloš Krasic on kahtlemata head pallurid, kuid mitte päris sellisel tasemel, et Serie A tiitli nimel võitlev meeskond nende peale loota saaks.
Teiseks nägi Conte, et eelmisel hooajal Juventuse eest enim liigamänge pidanud Leonarado Bonuccil oli neljamehelises kaitseliinis raskusi, sest tema positsioonivalik, kiirus ja kaitseoskused polnud just maailmatasemel. Bonucci ning teiste kaitsjate parimate omaduste väljatoomiseks implementeeris Conte kolmemehelise tagaliini, kus Bonucci kõrval võtsid koha sisse Giorgio Chiellini ning Delneri käe all vaid 15 liigamängus väljakule pääsenud Andrea Barzagli.
Kolmandaks nägi Conte, et kaitseliini ees mängiv ankrumees Andrea Pirlo vajas enda ümber tugevaid ning võimsate mootoritega keskväljamehi, kes teda kaitseülesannetest ning liigsest jooksmisest vabastaksid. Tulemus oli elegantne 3-5-2 – legendaarne Gianluigi Buffon väravas, Bonucci, Barzagli ning Chiellini kaitseliinis, Pirlo nende ees ning Arturo Vidali ja Claudio Marchisio taga, uskumatuna näiva töövõimega Stephan Lichtsteiner ühel äärel, Simone Pepe või Paolo De Ceglie teisel äärel ning Alessandro Matri ja Mirko Vucinic ründeliinis. Juventus lõpetas Serie A hooaja kaotusteta ning võitis klubi esimese liigatiitli pärast üheksat aastat.
Conte süsteemi edu peitus tugevas tagaliinis. Chiellini, Barzagli ja Bonucci on ühed parimad palliga mängivad keskkaitsjad maailmas ning vastasmeeskondadel oli Juventust peaaegu võimatu kiire surve alla panna, sest vastasel juhul oleks koheselt leitud vaba ruum pressingut tegevate mängijate selja taga. Andrea Pirlost sai habetunud sein, kes võis temani jõudnud pallid ühe puutega sööta igasse ilmakaarde ning vabastas sellega nii ründemängijaid kui ka kaitsjaid, sest just Bonucci hakkas oma kirurgilise täpsusega jagatud söötudega maailma tähelepanu tõmbama. Järgnevate hooaegade jooksul lisandusid teiste hulgas meeskonda Paul Pogba ning Carlos Tevez, laiendades Juventuse tervet väljakut hõlmavat haaret veelgi. Conte juhtimisel võitis Juventus Serie A tiitli kõigil kolmel hooajal, itaallast tunnustati igal aastal Serie A parima peatreeneri auhinnaga.
Uute mängijate ostmiseks mõeldud väikese eelarve tõttu Juventuse juhtkonnaga tülli läinud Conte nimetati 2014. aasta augustis Itaalia koondise peatreeneriks ja tema esimeseks sooviks oli koondise ja klubide samale lainele tüürimine. Conte soovis Serie A klubide peatreeneritega mängijatest ja taktikatest rääkimiseks igal nädalal kohtuda, ühtlasi tahtis ta lootsidega koostöös luua rahvusmeeskonna mängijatele teistest palluritest eraldi treeningkavad. Klubide juhendajatele karmide treeningnõuete poolest kuulsa Conte reformid eriliselt ei meeldinud ning mees ei saanud Itaalia peatreenerina oma ametikaaslastelt just palju toetust.
Suvise EM-i eel planeeris Conte veebruaris treeninglaagri korraldada, kuid Serie A juhid panid mõttele veto peale. Matšide ajal üliemotsionaalse käitumisega näiliselt kogu aeg südameataki äärel olev Conte ei visanud aga püssi põõsasse. Kuigi Itaalia koondis vaevles EM-i eel ning ajal mitmete vigastuste küüsis, rääkimata sellest, et meeskonnast puudus tugev ründestaar, jõuti siiski alagrupist edasi ning alistati kaheksandikfinaalis tiitlikaitsja Hispaania.
Selles, et Itaalia niigi kaugele jõudis, on "peasüüdlaseks" just Conte. Suurepärase psühholoogina panustas ta turniiri eel koondise sisekliima parandamisele ja ühtsuse loomisele, riietusruumis valitsenud õhkkonnast andsid tunnistust mitmed mängijad, kelle sõnul oli koondis neile turniiri ajal teise perekonna eest. Itaallase treening- ja motivatsioonimeetodid pole aga ilmselt kõigile sobilikud. "Conte raevupursked murravad vägivaldselt sügavale pähe ning jäävad sinna kauaks keerlema," tunnistas Andrea Pirlo oma elulooraamatus. Mängujuhi sõnul sai Juventuse riietusruum Conte sealviibimise ajal USA kosmosesüstikute stardipaiga järgi hüüdnimeks Cape Canaveral, sest vihase Conte jäsemed saatsid ruumis lendu nii markereid kui veepudeleid.
Conte on põhjalik ning täpne, oma perfektsusjahil isegi paaniline ning nõuab mängijatelt vankumatut distsipliini. Ajakirjaniku Alessandro Alciato sõnul on peapesu saanud isegi selline mees nagu Buffon. Kui Juventus oli Conte kolmandal hooajal juba tiitli kindlustanud ning oli enne hooaja viimast mängu Napoli vastu 99 punkti peal, julges keset mängule eelnenud videoanalüüsi Juventuse tegevdirektori Beppe Marottaga ruumi sisenenud Buffon Contelt Marotta jaoks üle küsida, millised boonused mängijaid tiitlivõidu järel ootavad. Raevunud Conte saatis kõik mängijad ruumist välja ning käratas legendaarsele puurivahile: "Jää vait, Gigi! Ma poleks sinust iial midagi sellist oodanud. Boonused… sa oled pettumus, just nagu need teised lollpead siin." On selge, et Conte ei tõsta meeskonnast tähtsamale kohale ühtegi mängijat.
Ka Itaalia koondises oli Conte süsteemiks tuttav 3-5-2 Buffoni, Barzagli, Bonucci ja Chielliniga tagaliinis. Chelseasse saabudes otsustas mees aga sellest loobuda. Hooaja esimeses liigamängus West Hami vastu alustasid neljases kaitseliinis Cesar Azpilicueta, John Terry, Gary Cahill ning Branislav Ivanovic, samad mehed olid väljakul ka kolmes järgmises Premier League’i matšis. Kolm esimest kohtumist võitnud Chelseat tabas septembris aga mõõnaperiood. Swansea vastu ei suudetud enamat 2:2 viigist, Liverpool alistas Chelsea 2:1 ning Londoni Arsenal koguni 3:0. Briti meedias hakkasid juba levima jutud Conte võimalikust väljavahetamisest, kuigi klubi ning mees ise lükkasid need kiirelt ja kategooriliselt ümber. Ometi oli selge, et senine taktika ei kanna vilja ning sisse on vaja tuua muutused. Seda Conte ka tegi – minnes ümber ustavale kolmemehelisele kaitseliinile.
Oktoobri esimesel päeval sõitis Chelsea külla Hull Cityle ja pealinna klubi loots saatis väravapostide vahel seisva Thibaut Courtois' ette Azpilicueta, David Luizi ning Gary Cahilli. Nende ees võtsid koha sisse Nemanja Matic ja N'Golo Kante, äärtel alustasid mõnevõrra üllatuslikult Marcos Alonso ja Victor Moses ning sisemiste ründajate Eden Hazardi ja Williani ees oli tipumeheks Diego Costa.
Chelsea mängijatel võttis aega 45 minutit, et uude formatsiooni sisse elada – esimesel poolajal langesid Kante ja Matic üsna sügavale ning võimaldasid Hullil rohkelt palli vallata, Chelseasse naasnud David Luiz eksis paaril korral sööduga ning Courtois pidi tegema mõned head tõrjed. Teisel poolajal oli Chelsea justkui ümbersündinud. Alonso ja Moses olid riietusruumis näiliselt uued patareid saanud, Matic ja Kante tõusid kõrgemale ja rebisid täpsete söötudega Hulli kaitsesse auke ning Williani ja Diego Costa filigraansed puuted viisid Chelsea lõpuks 2:0 võidule.
Järgmise vastase Leicesteri vastu löödi üks värav enam, Manchester Unitedi võrku sahistati neljal korral. Oktoobris võitis Chelsea kõik neli liigamängu, lüües 11 väravat ning hoides enda puuri puhtana. Võidusoonelt ei kaldutud kõrvale ka novembris, kui järjest seljatati Everton, Middlesbrough ning Tottenham, detsembri kolmes esimeses kohtumises on Chelsea võitnud Manchester Cityt, West Bromwichi ning Sunderlandi. Kümme järjestikust võitu Premier League'is on 40 punkti kogunud Londoni meeskonna liigatabelis kergitanud esimeseks, Liverpoolil ja Arsenalil on 34 silma ning Manchester City jääb neist maha ühe punktiga.
Chelsea keskväljaduo üks pool Nemanja Matic on Conte käe all saanud uue hingamise ning arvab, et rabe hooaja algus tuli neile kasuks. "Mõnikord on vaja mäng kaotada, et üles ärgata," sõnas ta oktoobris ajalehele Telegraph. "Mäng Arsenali vastu oli meie jaoks äratuskellaks. Me naudime selles formatsioonis mängimist. Me töötame sellega iga päev, et teada, mida treener meilt nõuab." Uue formatsiooniga on rahul ka keskkaitsja Gary Cahill. "Meil õnnestub mängu tagant üles ehitada ja kergemini rünnakutele pääseda," sõnas Inglismaa koondislane samale väljaandele. "Mõni nädal tagasi tundus, et oleme hukule määratud, aga vaadake nüüd liigatabelit. See näitab meie sisu."
Conte kolmemehelisest kaitseliinist on ehk enim kasu lõiganud nigeerlasest ääremängija Victor Moses. Kolmel viimasel hooajal laenulepingute alusel Liverpoolis, Stoke'is ning West Hamis mänginud Moses ei kerkinud üheski klubis põhitegijaks ning kuigi West Hamil oli võimalus Moses ka permanentselt meeskonda tuua, ei soovinud klubi seda kasutada. Conte nägi nigeerlase potentsiaali aga koheselt. "Moses on väga hea mängija, tal on hea tehnika, ta on tugev ning ta suudab äärel 70 meetri ulatuses üles-alla joosta. Minu jaoks on uskumatu, et temasugust mängijat on alahinnatud," tõdes Conte novembri lõpus.
On hoomamatu, kui kiiresti Moses uue positsiooniga kohaneda suutnud on. Varasemalt ääreründaja rolli täitnud mees on Conte käe all elanud läbi tõelise transformatsiooni ning täidab nüüd ründava äärekaitsja kohuseid. Ettearvamatuse poolest tuntud Mosesest on saanud distsiplineeritud mootor, mis töötab pidevalt täisvõimsusel.
Positsioonivahetus tuli aga temalegi üllatusena. "Ma ei olnud kunagi varem sellel kohal mänginud ja ma ei osanud sellest isegi und näha," meenutas Moses paar nädalat tagasi Sky Sportsile. "Sellel esimesel treeningul (pärast kaotust Arsenalile – toim.) rääkis ta mulle, mida ma pean tegema ja kuidas sellel positsioonil mängima. Ma ütlesin: "Okei…"". Esmane ehmatus ei kestnud aga kaua ning mees on tõusnud elu vormi.
"See on päris lõbus. Ma saan palju palli ning äärekaitsjate vastu üks-ühele minna. Mu esimene valik on alati olla ründav, kuid samal ajal pean täitma oma kaitseülesandeid, milles ma olen loodetavasti juba paremaks saanud," lisas Moses. Nii kaitsmise tehnilist poolt kui positsioonivalikut õppides on Mosest aidanud varasemalt vasaku äärekaitsja kohal mänginud ning nüüd keskkaitsja rolli täitev Cesar Azpilicueta, õpetussõnu jagab mehele ka N'Golo Kante.
Meeskonnakaaslaste sõnul on Moses uude rolli väga hästi sisseelanud ning kiidusõnu jätkub 25-aastasele nigeerlasele küll ja küll. "Victor mängib praegu väga hästi, ta on suurepärases vormis," ütles samuti sellel hooajal endise hoo leidnud hispaanlane Pedro enne mängu Manchester City vastu. "Viimases paaris matšis on ta olnud meie parim mängija ning temaga koos ühel äärel mängida on väga meeldiv."
Novembris tunnustasid Premier League’i fännid Mosest kuu parima mängija auhinnaga ning mehe sõnul on tema edu taga peatreener. "Ma olen õnnelik, et ta siin on," tunnistas Moses Londoni Evening Standardile. "Tal on mängu vastu suur kirg ning kõik on teda väljaku ääres näinud. See, kuidas ta reageerib, meeldib mängijatele. See on meid motiveerinud tema jaoks rasket tööd tegema."
Üheks Conte meelismeetodiks mängijate motivatsiooni tõstmiseks on meedias ilmunud negatiivsete artiklite väljaprintimine ning nende riietusruumi seinale kinnitamine. Itaalias il martello (haamer - toim.) hüüdnime all tuntud Conte on ühtviisi karm ja distsiplineeritud, kuid teisalt suurepärane inimeste tundja ning õpetaja. Paul Pogba ja Carlos Teveze sõnul oli Conte käe all mängimine kui jalgpalliülikoolis tudeerimine ning nüüd saab Conte filosoofiast osa ka Inglismaa jalgpallipublik.
"Ma olen alati öelnud, et treener peab olema kui hea rätsep," tõdes Conte aprillis UEFA koduleheküljele antud intervjuus. "Olenevalt sinu kasutuses olevatest mängijatest ning sõltuvalt nende kvaliteedist pead sa kokku panema ilusa ülikonna." Hooaja alguses tundus, et Conte proovib Jose Mourinho poolt tooliseljale jäetud rebenenud ja määrdunud Chelsea logoga ülikonda kokku lappida, kuid nüüdseks on Conte selle prügikasti visanud. Itaallase sõrmede vahelt on valmimas sootuks peenem, omanäolisem ja filigraansemate lõigetega meistriteos, mida kadestaksid kõik Itaalia kuulsad disainerid.
Pirlo = Kante
Heaküll, Bonucci on tõesti tasemel aga teise kahe mehe palliga mäng on üsna keskpärane. Kaitsemängu oskused, tõsi, seevastu silmapaistvad.
Teiseks nägi Conte, et eelmisel hooajal Juventuse eest enim liigamänge pidanud Leonarado Bonuccil oli neljamehelises kaitseliinis raskusi, sest tema positsioonivalik, kiirus ja kaitseoskused polnud just maailmatasemel. Bonucci ning teiste kaitsjate parimate omaduste väljatoomiseks implementeeris Conte kolmemehelise tagaliini, kus Bonucci kõrval võtsid koha sisse Giorgio Chiellini ning Delneri käe all vaid 15 liigamängus väljakule pääsenud Andrea Barzagli.
4 -mehelises kaitseliinis on Bonucci, kelle kaitsjale vajalikud oskused ei ole just kiita. Conte võtab selle tõttu ühe kaitsja vähemaks, ning toob kaitsesse ka e Barzagli, kes enne pole väga mängu saanudki. Ja nii teeb Juventus omale väga kõva kaitseliini. Wtf?
Pikk ette (ja ise järele) | Flora metamorfoos - varem oleks neile kuus tükki löödud juba pausiks!
(0)
