Peterburis peetaval Kubok Sodružestval eile Läti eakaaslaste vastu poolfinaalipääsme lunastanud Eesti U-21 koondis pistab ka järgmises ringis rinda lähinaabritega - sedapuhku on vastaseks Venemaa noortekoondis.

Mäletatavasti alustasid Eesti noored turniiri võrdlemisi valusa 2:2 viigiga Tadžikistani vastu, kui 2:1 eduseisult löödi sinisärkidele viigivärav alles üleminutitel.

Teises mängus jäi Eesti juba üheksandal minutil Johannes Kukebali punase kaardi tõttu vähemusse ning pidi seejärel tunnistama tugeva Ukraina 2:0 paremust.

Viimases alagrupimängus panid meie noored aga oma paremuse tugevalt maksma ning selle tulemusena võeti kindel 3:0 võit Kõrgõzstani eakaaslaste vastu. Kuna teised tulemused olid Eestile soodsad, siis marsitigi mainekal turniiril veerandfinaali, kus meie vastaseks sattus Läti U-21 koondis, kes oli oma alagrupis teeninud seitse punkti ning edestanud Valgevene, Kasahstani ja Moskva esindusi.

Lõunanaabrite vastu tõi ladus söödumäng ja värskete nägude sekkumine Eesti noortele ilusa 2:0 võidu. See omakorda tähendas, et meie tänavune esindus saavutas Eesti meeskondade parima tulemuse 1993. aastast peetava Kubok Sodružestva ajaloos.

Viimati jõudis Eesti meeskond antud turniiril veerandfinaali 10 aastat tagasi ning ka siis oli selles osaline praeguse U-21 koondise loots Martin Reim, kes toona oli FC Flora kapten (kuni 2011. aastani osalesid turniiril klubid ning sealt edaspidi juba noortekoondised).

Saavutuse teeb veelgi märkimisväärsemaks asjaolu, et olude sunnil ei tohi ligi pool U-21 valiktsüklis kaasategevat meeskonda antud turniiril mängida (tänavusel Kubok Sodružestval võivad osaleda 1993. aastal ja hiljem sündinud pallurid) ning seega on kogu meeskonna eelnev kokkumäng minimaalne (20 kaasas olevast mängijast on koguni 12 sünniaastaga 1994 ja hiljem).

Meeskonna ühtlane tase ja panus pingilt

U-21 peatreeneri Martin Reimi sõnul on edu toonud meeskonna tasemeline ühtsus, sest tihedast mängugraafikust tulenevalt on hea tulemuse püüdmiseks vaja pidevalt meeskonda roteerida. Eesti esitustele selline varieeruvus nähtavasti probleemi pole valmistanud ning rotatsiooni käigus pole ükski mees otseselt ansamblist välja langenud.

Pigem vastupidi - näiteks viimases 2:0 võidumängus avas skoori just napid tosin minutit varem pingilt sekkunud TJK Legioni kasvandik ja hetkel FC Floras palliv Maksim Gussev (üldse on meie seitsmest väravast kolm kirjutatud pingilt sekkunud mängija arvele).

Teise sahina eest tolles mängus hoolitses Readingu noorteakadeemias palliv Bogdan Vaštšuk ning nende tabamustega kasvatasid nii Gussev kui ka Vaštšuk oma turniiri väravatesaldo kahe peale. Veel on Eesti poolelt täpsed olnud mullu Soome noortemeistriks kroonitud ja Kakkonenis (Soome tugevuselt kolmas liiga) pallinud Kevin Kauber, FC Flora poolkaitsja Brent Lepistu ning Pärnu juurtega Nõmme Kalju ründaja Robert Kirss.

Kui juba mängijate praeguseid koduklubisid sai välja toodud, siis tasub ka mainida, et Eesti üheks edu pandiks ühtsuse kõrval võib pidada asjaolu, et paljud meie koondislased saavad koduses kõrgliigas regulaarselt mänguaega. Nimelt pallivad sinisärkide 20-mängijalisest nimekirjast välismaal kaks ründajat (Bogdan Vaštšuk ja Kevin Kauber) ning ülejäänud 18 pallurist saavad koduses kõrgliigas regulaarselt mänguaega 14. 

Kindlasti mängib väärikas tulemuses tähtsat rolli ka peatreener Martin Reim, kes on seekordsesse koosseisu kaasanud kolm mängijat, kellel eelnev koondise esindamise kogemus puudus täielikult - juba eelnevalt mainitud väravakütt Maksim Gussev, Tartu SK 10 kasvandik ja mullu Nõmme Kaljuga liitunud väravavaht Richard Aland ning FC Elva kasvandik ja mullu FC Levadia süsteemi siirdunud keskkaitsja Madis Vihmann. Seni on kõik noormehed oma valikut ka täielikult õiglustanud ning see on vaid üks näide Martin Reimi panusest meeskonda.

On ju U-21 koondis käimasolevas valiktsüklis noppinud tugevas alagrupis kuuest mängust kaheksa punkti ning selle käigus on võidetud näiteks Sloveenia eakaaslasi ja viigistatud Bulgaariaga. Samuti on kasvõi praegusel Kubok Sodružestval sinisärgid näidanud ladusat ja julget mängupilti, mida näiteks eelmise treeneri Frank Bernhardti käe all võis näha minimaalselt. Enam ei keskenduda vaid taga seismisele ning pika palli mängimisele ning nähtavasti lõigatakse mänguplaani muutmisest hetkel ka juba esimesi magusamaid vilju.

Mida homselt mängult idanaabrite vastu oodata?

Jätkates Peterburis jätkuva turniiriga, siis sinisärkide järgmine takistus leiab aset juba homme, kui meie aja järgi kell 17.00 minnakse vastamisi Venemaa eakaaslastega. Mida võiks sellelt mängult oodata?

Vaadates kasvõi lähiminevikku, võime näha, et lõppenud aasta novembris kaotasid U-21 sinisärgid võõrsil idanaabritele napilt 0:1 ning oktoobri keskel tunnistati U-19 valikturniiril Venemaa 5:1 paremust.

Mingi vihje need tulemused muidugi homse kohta võivad anda, kuid üldises plaanis ei saa nendest mängudest üleliia põhjapanevaid järeldusi teha. Nimelt on novembrikuise 1:0 mänguga võrreldes Venemaal ja Eestil praeguses koosseisus vastavalt neli ja viis nime (kellest omakorda väljakul käisid vastavalt kolm ja neli mängijat) ning U-19 vanuse 5:1 mänguga võrreldes on Venemaal sellel turniiril kaks kattuvat nime, Eestil omakorda seitse (kellest väljakul käis viis).

Kirjeldades veel pisut homseid vastaseid, tasub mainida, et seni on Venemaa läbinud turniiri täiseduga ja seda kõike on tehtud muljetavaldava väravatevahega 13:2 (järjepanu on kotti pistetud 3:0 Moldova ja Leedu, 4:1 Peterburi esindus ning veerandfinaalis 3:1 Kasahstan). Samuti kuulub venelaste ridadesse senise turniiri parim väravakütt, peamiselt Venemaa kõrgliigaklubi Krasnodari duublis mänguaega saav Ruslan Bolov.

Venemaa koosseisu poolelt võib üldises plaanis tõdeda, et enamasti kuuluvad sealsed pallurid koduse kõrgliiga meeskondade hingekirja. Tõe huvides tasub siiski jätkuks mainida, et valdavas enamuses saavad Eesti homsed vastased peamiselt mänguaega tippmeeskondade duublites ning kõrgliigas on nende mänguaeg pigem episoodiline.

Samuti torkab Venemaa koosseisu vaadates silma, et kolm meest - Ivan Konovalov, Aleksandr Pantšõrev ja Andrei Pridjuk - kuuluvad Eesti koondislase Konstantin Vassiljevi koduklubi Permi Amkari hingekirja ning neist viimane - paremkaitsja Pridjuk - on meie mehega sellel hooajal isegi kaks korda samal ajal väljakul viibinud. 

Nagu näha, siis tuginedes Venemaa senisele teekonnale turniiril, mängijate klubilisele kuuluvusele ja viimastele tulemustele mängudes sinisärkidega, võib homses kohtumises favoriitideks kindlasti pidada idanaabreid. Kindlasti ei ole aga papist poisid ka meie noored ning seda on juba näidanud kasvõi niivõrd kaugesse turniirifaasi jõudmine.

Selge on see, et homne vastasseis naabrite vahel algab nullist ning igasugune kuiv statistika minevikust seal ei loe - paremus pannakse maksma just väljakul. Tuline heitlus algab Eesti aja järgi homme kell 17.00 ning huvilistel on võimalik mängu jälgida siit.

Kogu turniirile tõmmatakse joon alla pühapäeval ning sõltuvalt homsetest tulemustest seisab Eesti siis silmitsi kas Ukraina või Valgevene eakaaslastega.