Alates 1998. aastast oma verd, higi, pisaraid ja isiklikku raha Tallinna Levadiasse investeerinud Viktor Levada sai Premium liiga 32. vooru järel taas rõõmustada - klubi ühisel pingutusel võideti ajaloo 11. meistritiitel.

Kerime ajaratast tagasi aastasse 2022. Toona tiitlikaitsjana alustanud Levadia sai Florat võites kätte hooaja-eelse superkarika. Marko Savici ja Vladimir Vassiljevi hoolealused pidasid koduliigas suurima rivaaliga sammu, ent saatuslikuks kujunes Islandil Meistrite liiga eelturniiril saadud 1:6 šokk-kaotus Reykjaviki Vikingurile, misjärel otsustas tandem ametist taanduda.

Tol hetkel Levadia U21 võistkonda juhendanud Ivan Stojkovic sai ametikõrgenduse, asudes esinduse peatreeneriks. 1. juulil tööle asunud serblane pidas vastu 12. septembrini, mil tema asemele toodi ukrainlane Maksõm Kalõnõtšenko, kes pärast 2:3 kaotust Kuressaarele sai hundipassi. Mäletatavasti tassis Levadia tol aastal üle Premium liiga finišijoone Nikita Andrejev.

Päev enne 2022. aasta kõrgliiga viimast vooru teatas Levadia, et on sõlminud kaheaastase lepingu hispaanlase Curro Torresega. Eesti vutisõpradele tundmatu peatreeneri abiga lubas klubi jõuda enneolematule tasemele. Küsimärke oli palju.

Temperamentne Torres saabus Eestisse missiooniga tuua meistritiitel tagasi Levadiasse. Esimesel hooajal ei jäänud tal sellest palju puudu, lõpuks oli vahe 15. korda tšempioniks kroonitud Floraga vaid kaks punkti.

"Olime ülimalt nördinud ja pettunud, sest kaotasime tiitli, mille oleksime pidanud võitma," rääkis Levadia president Levada Soccernet.ee-le.

2024 oli õnnelik aasta

"Elus tuleb ikka ette kordi, mil kukutakse pikali. Peamine on seejärel üles tõusta ja edasi minna - meie kollektiiv tegi seda," lisas Levadia president 2023. aasta taustale. Ja Levadia meeskond tõesti tegi seda, et tõusti üles ja liiguti edasi, kuigi mullu 12. novembril tundus kõik olevat täiesti lootusetu.

32. vooru lõpetuseks 80 punkti kogunud Levadia kindlustas Tartu Tamme staadionil tiitli, alistades Tammeka 3:0. Sügisese õhtupooliku kütsid soojaks Levadia poolehoidjad, kes elasid oma lemmikutele häälekalt ja aeg-ajalt pürotehnikat süüdates kaasa. Nende keskel seisis Levada, kes jälgis toimuvat stoilise rahuga, hinges rahulolu tehtud töö üle.

"Emotsioonid olid teadagi millised. Töötasime kaks aastat selle projekti kallal," alustas õnnejoovastuses Levada. "Mul avab sõber õigepea ühe restorani, mille kallal nägi ta vaeva ühe aasta. Sellest saab üks kuulus restoran Eestis, toidud on seal väga maitsvad. Rääkisin selle sõbra Sergeiga ja ütlesin, et tema töötas rahulduse saamiseks ühe aasta, meie pidime kaks."

"Minule üllatusena olid laupäevased emotsioonid väga tugevad. Jälgisin kohtumist fännidega ning pärast lõpuvilet kutsuti mind murule meeskonnaga tähistama. Koorisin mantli ja sviitri seljast, olin korraks palja ülakehaga, kuniks sain selga meistrisärgi. See oli minu jaoks väga meeldiv hetk, mida tuleb välja, et isegi filmiti," naeris Levada, kelle sõnul oli tšempionitele mõeldud šampanja eriti magusa maitsega. Seda kõike põhjusel, et antud jooki tuli tal kolm aastat oodata.

"Tavaliselt ma jälgin konkurentide mänge väga pingsalt, aga täna (intervjuu leidis aset pühapäeval - H. H.) oli üle pika aja see päev, mil mul oli täiesti ükskõik, kuidas läheb Kaljul, Floral või Paidel. Hiljem lugesin Soccernetist, mis nende seisud jäid," tunnistas Levada avameelselt.

Levadia omanik tõdes, et tänavune aasta on olnud märgiline ka teistel põhjustel. "Ma ei mäleta, millal neli Levadia tegevmängijat kuulusid varem Eesti koondise algkoosseisu. Jah, Aserbaidžaani vastu oli kolm ja [Rasmus] Peetson tuli vahetusest, aga Rootsi vastu oli neli. See on näitaja omaette!" rõõmustas pealik.

President unistab sellest, mida tegi vihavaenlane

Kui Levadia viimati meistriks tuli, jõudis Flora värskelt loodud UEFA Konverentsiliiga alagrupiturniirile, kus esineti väga eeskujulikult. Levada on aastaid unistanud sellest, kuidas tema loodud klubi mängib suuri euromänge, samal ajal viibib staadionil mitu tuhat fänni.

"Minu suur unistus püsib. Kuigi me tulime 11. korda ajaloos meistriks, on soov korrata seda, mida tegi 2021. aastal Flora ehk saada sinna paganama eurosarja põhiturniirile. Kuna formaat on muutunud ja üks sari on juurde tulnud, siis on see Eesti, Läti ja Leedu meistrite jaoks suur võimalus jõuda ühele kolmest võistlusele. Muidugi peab loosiga ka vedama, aga kõik on reaalne," usub Levada.

"Nüüd mõtleme sellele, mida kujutab endast järgmine aasta. Tänu treeneritele ja mängijatele saab juhtkond juba varakult oma tööga alustada. Kuidas näeme uut hooaega, keda meeskonnas näeme, millised on eesmärgid - uue nädalaga hakkab see töö pihta," rääkis Levada.

Ta lisas: "Tahame edukalt esineda Euroopas ning kaitsta meistritiitlit, kuigi ma tean omast käest, kui raskeks võib kujuneda aasta pärast meistriks tulemist. Kõik tiimid ja jalgpallurid hakkavad sinusse teistmoodi suhtuma."

Vahe tekkis teistega hooaja eel

Viimastel aastatel on Levadia puhul traditsiooniks saanud, et külmadel talvekuudel ollakse kodumaalt eemal mõnes soojemas riigis. Sel korral valmistuti hooajaks Hispaania laagris, kus treeniti kvaliteetsetel muruväljakutel ning mängiti tugevate vastastega.

Samal ajal spekuleeriti Maarjamaal, kuidas Levadiale antud ettevalmistus mõjub - kas kunstmurule naasmine on vaevarikas ja ei ole kaugele maale sõitmisest kasu või ollakse teistest peajagu paremad. Märts andis vastuse, et teistest ollakse peajagu paremad. Eduvõti seisnes stabiilsuses, mida hoitakse tänaseni.

"Lendasin hooaja ettevalmistuse ajal Valenciasse, kus me laagerdasime. Seal istusime juhtkonnaga maha ning mulle öeldi, et tänavu tuleme Eesti meistriks. Ja mitte ainult meistriks, vaid hooaja keskel oleme teistest pika puuga ees.

Ma küll nime ei avalda, aga vedasin ühe inimesega kastitäie veini peale kihla. Mina kaotasin. Te küsite kindlasti, miks? Kuna pärast 18. vooru oli meie edu teiste ees piisavalt suur. Kõik klubi sees uskusid meeskonna edusse.

See tiitel oli kõikide osapoolte töö vili - hispaanlaste treeneritetiim, mängijad ja juhtkond pingutasid meeletult. Ukraina direktorite panust ei saa kuidagi alahinnata, sest nemad meelitasid Eestisse mängijaid, lisaks toodi Euroopa mõistes täiesti olematu palga eest väga professionaalsed juhendajad ja analüütikud," seletas Levada.

Levada tõstis Eesti meistritiitli taeva poole 1999, 2000, 2004, 2006, 2007, 2008, 2009, 2013, 2014 ja 2021. Tänavuse aasta karikale saab ta käed külge panna 9. novembril, kui Levadiat võõrustab Paide kunstmuruväljakul kohalik Linnameeskond. Milline esikoht on kõige mälestusväärsem? "Kõige magusam oli mõistagi esimene. Tavaliselt jääb esimest korda juhtuv või tehtav asi kõige paremini meelde. Samas on kõik karikad omamoodi erilised ning need tähistasid mingisugust ajastut - olgu selleks Tarmo Rüütliga võidetud neli järjestikust kulda, Serbia või Hispaania aeg jne," vastas Levada.

Varem mainitud Paide-mängule eelnevad liigamatšid Unitedi ja Kaljuga, lisaks tuline derbi Floraga. Levada kinnitas, et jalga pedaalilt ära ei võeta ning hooaeg mängitakse lõpuni meistrile kohaselt - võidukalt.