Naiste Meistriliigas talvel toimunud üleminekud ja vangerdused muutsid selleks hooajaks tiitlivõitluse ülipõnevaks – olukorras, kus ümmarguselt kaks kolmandikku hooajast on mängitud, käib endiselt kõva rebimine medalikohtade nimel koguni nelja võistkonna vahel.

Varasematel aastatel on naiste Meistriliiga võitmine tihtipeale olnud ühe naiskonna jaoks vormistamise küsimus. FC Flora on hetkel võitnud järjest kaheksa meistritiitlit ning neist olid vaid kõige esimene (2018) ja neljas (2021) tiitliheitluse mõttes põnevad – esimesel puhul edestas Flora kolme punktiga Pärnu JK-d, 2021. aastal andis neile kõva lahingu Saku Sporting, kel oli hooaja viimases mängus võimalik isegi omavahelises kohtumises tiitel endale napsata. Kui need aastad kõrvale jätta, on Flora võitnud tiitli keskmiselt 20-punktilise (!) edumaaga.

Ka Flora valitsemisaja eel oli tavaline, et naiste Meistriliigas oli üks kindel valitseja – enne Flora kaheksat järjestikust tiitlit võitis kaheksa kulda järjest Pärnu JK. Mitu hooaega järjest oli tiitlivõitlus pinev viimati peaaegu 20 aastat tagasi, kui suures mängus oli ka FC Levadia naiskond.

Tänavune hooaeg on toonud aga liigale hoopis teistsuguse ilme. Kuigi osalevate naiskondade arv vähenes vaid kuuele, tõi asja väga tõsiselt võtva Paide Linnanaiskonna lisandumine, Flora mitmete juhtmängijate lahkumine välismaale ja Meistriliigast loobunud naiskondadest üle jäänud mängijate jagunemine teistesse klubidesse kaasa varasemast märksa tummisema supi, kus kuuest naiskonnast koguni neli on senise hooaja jooksul tiitli peale mänginud ning ühel või teisel hetkel tabelis liidrikohta nautinud. Samal ajal ei ole päris peksukoti staatusesse jäänud ka tabeli kaks viimast ehk Harju JK Laagri ja FC Elva, kes on mõlemad suutnud korduvalt hammustada ka esineliku naiskondi.

Tõeliselt põnev hooaeg on naiste Meistriliigale suunanud palju neid pilke, kes tavaliselt naiste vutti nii põhjalikult ei jälgi. Hooaja lõpuni on jäänud veel kaheksa vooru ning juba homme ootab jalgpallisõpru ees kolm maiuspala: omavahel madistavad tabeli esimene ja teine, kolmas-neljas ja viies-kuues. Teeme sel puhul tiitlivõitlusest põgusa ülevaate: mis on "suure neliku" tugevused ja nõrkused? Kellele pöialt hoida, kui eelnev kokkupuude naisteliigaga on väike või puudub sootuks?

#	Võistkond		M	V	V	K	VV	P
1.		Tallinna FC Flora	17	11	3	3	49:21	36
2.		Paide Linnanaiskond	17	11	0	6	48:27	33
3.		Saku Sporting	17	9	2	6	45:38	29
4.		Viimsi JK	17	8	3	6	32:26	27
5.		Harju JK Laagri	17	3	3	11	24:47	12
6.		FC Elva	17	3	1	13	24:63	10

1. FC Flora – 17 mängust 11 võitu, 3 viiki, 3 kaotust. 36 punkti, väravate vahe 49:21

Kaheksakordne Eesti meister Flora on tänavu olnud kaugel neid tippaegadel ümbritsenud võitmatuse oreoolist. Hooaja alguses kaotati Saku Sportingule superkarikafinaal ning aprillis jäädi samale vastasele alla nii liigas kui karikasarja poolfinaalis, mis tähendab, et kolmest tavaliselt Flora käes olevast trofeest on neil hetkel käes vaid mullu võidetud meistritiitel. Võrreldes eelmise hooajaga muutus Flora koosseis päris põhjalikult - põhiraskust kandnud kolmik Mari Liis Lillemäe, Kristina Teern ja Liselle Palts siirdusid Itaaliasse, Lisette Tammik Paidesse. Nende lahkumisel usaldatakse üsna julgelt verinoori mängijaid - tiimi põhiründaja on sel hooajal olnud 15-aastane Gretlin Pihlak (17 liigamänguga 13 väravat), samuti on suurt rolli kandnud 17-aastased Maribel Laidmets ja Anastasija Južaninova. Väga noorte mängijate kõrval on alles ka kogenud tegijaid eesotsas A-koondise sajaliste klubi liikme Kelly Roseni, Kristiina Tulluse ja Elis Soodlaga, augustist alates on esindusnaiskonna juurde naasnud ka Jessika Uleksin.

Flora kasuks räägivad hetke tabeliseis, naiskonnas olev üldine võidukultuur ja tõsiasi, et nende mäng on hooaja käigus selgelt paremaks läinud. Küll aga on kohati sisse tulnud ebastabiilsust, näiteks kaotati augusti lõpus ootamatult FC Elvale. Samuti on tegu Karl-Sander Eensoo jaoks alles esimese täishooajaga naiste peatreenerina.

Miks hoida pöialt Florale? Naiskonnas on mitmed väga põnevad noormängijad, kes lähevad usutavasti hooaja käigus ja järgmistel aastatel üha paremaks.

2. Paide Linnanaiskond - 17 mängust 11 võitu, 0 viiki, 6 kaotust. 33 punkti, väravate vahe 48:27

Tänavu esimest korda Meistriliigas mängiv Paide on Eesti naiste jalgpalli lisanud omajagu särtsu, mürtsu ja värskust - A-koondise endise peatreeneri Sirje Kapperi vedamisel toodi võistkonda üle Eesti kokku nii nooremaid kui kogenumaid tegijaid, plaaniga juba esimesel hooajal meistriks kerkida. Päris nii libedalt ei ole asjad siiski läinud kui ehk arvati või loodeti - hoolimata sellest, et Paide maksab mitmetele mängijatele tasu, on tasemelt oldud vähemalt esimesel hooajal siiski teiste esinelikusatsidega suures plaanis võrdsed. Aga juba see on esimese hooaja kohta arvestatav tulemus!

Suur osa Paide naiskonnast on Tartu Tammeka taustaga - peatreener Kapperi käe all on paljud praegused paidekad seal mänginud. Väravaid löövad ees nii Kirkeliis Lillemets kui Lisette Tammik, kuid naiskond on üsna ühtlane - selgeid esilekerkijaid ei ole seni välja paistnud. Klubi panustab naiskonna arengusse tugevalt ning on Linnanaiskonna varustanud väga kõva staff'iga, kuhu kuuluvad peatreeneri kõrval kaks abitreenerit, väravavahtide treener ja füsioterapeut - kõik eeldused on naiskonna eduks loodud.

Omapärasel moel on just Flora osutunud sel hooajal Paide krüptoniidiks, mistõttu on laupäevane omavaheline kohtumine veel ekstra põnev - senise hooaja kolmest omavahelisest mängust on Flora noppinud kolm võitu, skooridega 4:2, 2:1 ja 4:2. Kas seekord saab Paide vastu?

Miks hoida pöialt Paidele? Uus ja kohe edukas naiskond, kes on Eesti naiste jalgpalliskeenet väga positiivselt raputanud. Toonud Meistriliigasse värskust, elevust ja selgelt senisest rohkem tähelepanu.

3. Saku Sporting - 17 mängust 9 võitu, 2 viiki, 6 kaotust. 29 punkti, väravate vahe 45:38

Viimastel aastatel on Sporting olnud üsna stabiilselt Eesti teine naiskond, kuid vahe Floraga on tavaliselt olnud väga selge ja suur. Sel hooajal on Saku aga noppinud juba kaks trofeed, võites nii superkarika kui karika ja suures mängus ollakse ka Meistriliigas. Oleks see alles lugu, kui Saku hooaja lõpuks kõik kolm suurt võidukarikat enda kätte saaks!

Merily Toomi juhendatav Saku on tänavu teinud olulise sammu edasi naiskonna sügavuse mõttes - olulist täiendust saadi talvel laiali vajunud Tabasalu naiskonnast, mistõttu on tiimi tuumik varasemast laiem. Sporting mängib üsna lihtsat ja loogilist ilusat jalgpalli, kusjuures päris täit potentsiaali pole naiskond suutnud veel näidata, sest oodatud esiründaja Emma Treiberg on olnud vigastustega hädas ning saanud Meistriliigas kirja vaid kaks väravat - samal ajal skooris Treiberg nii võidukas superkarikafinaalis kui karikafinaalis. Head mängu on tema asendajana näidanud liigas 17 kolli löönud Katriin Saulus, kel tuleb vahepeal lappida ka teisi positsioone, väga tugeva hooaja on teinud ka keskpoolkaitsja Valeria Liik.

Sportingu miinusteks võib ehk pidada suhteliselt õhukest staff'i, mis jääb juba puhtalt inimeste arvult teistele tiitlipretendentidele pisut alla, samuti kaitsemängu - keskmiselt on sel liigahooajal ühes mängus lastud endale lüüa üle kahe värava, mis seab omakorda ründemängule väga kõrged nõudmised. Senise hooaja ainus nullimäng tuli Sakul märtsi alguses superkarikafinaalis! Mõlema karika enda kätte saamine on näidanud, et Saku on just suurtes ja olulistes mängudes hea - kas see kandub üle ka hooaja lõpule?

Miks hoida pöialt Sakule? Viie järjestikuse hõbemedaliga lõppenud hooaja järel võiksid ju just nemad olla need, kes Flora troonilt tõukavad. Samuti on tegu ainsa klubiga tiitliheitluses, kus naiskond on selge fookus - nii Flora, Paidel kui Viimsil on ju kõrval ka päris kõrges või üsna kõrges mängus meeskond.

4. Viimsi JK - 17 mängust 8 võitu, 3 viiki, 6 kaotust. 27 punkti, väravate vahe 32:26

Eelmisel aastal esimest korda naiskonna ajaloos pronksile tõusnud Viimsi püsimine tiitlikonkurentsis on ehk olnud sel hooajal suurim üllatus, eriti arvestades, et kahe hooaja vahel jäi Viimsi naiskonna koosseis suures plaanis endiseks. Võimalik aga, et just see oligi põhjus, miks Viimsi suutis hooajal teha sedavõrd tugeva alguse, et veel augusti keskel oldi väga napi edumaaga Meistriliiga liidrid!

Tõsi - just alates augustist on sisse tulnud päris tõsine madalseis, sest viimasest kuuest liigamängust on kätte saadud vaid üks võit, mis on mõne nädala taguse liidernaiskonna jätnud laupäevaste mängude eel liidrist juba üheksa punkti kaugusele. Kuna väga palju esinelikusiseseid mänge on veel ees, siis ei ole Viimsi jaoks veel midagi aga kindlasti lõplikult kadunud, kuigi hetkeseisuga on kindlasti nende tiitlivõit neljast kõige vähemtõenäolisem.

Viimsi on tiitlikonkurentsis ainus naiskond, mis kasutab välismängijaid - juba mitmendat hooaega teevad kaasa ründaja/poolkaitsja Penda Bah (Gambia), liiga üheks paremaks mängijaks peetav keskväljur Angela "Aila" Fuster (Hispaania) ja universaal Laura Hernandez (Kolumbia). Hästi on toiminud ka treeneriteduo, kus peatreener Anastassia Morkovkina ja abitreener Hannes Värs töötavad teineteist täiustava tandemina.

Viimsi peamiseks murekohaks on tänavu olnud ründemäng - peale koondislase Liisa Rebase ei ole stabiilseid väravalööjaid naiskonnas esile kerkinud ning ka võistkondlikult on skoori tehtud rivaalidest oluliselt vähem. Tunda annab ka hooaja alguses mänginud Trinity Õismetsa lahkumine - tema kolis Šotimaale elukaaslase Michael Schjönning-Larseni juurde.

Miks hoida pöialt Viimsile? Palju oma kasvandikke ja üsna loomulikul teel heale tasemele arenenud naiskond, kes on kodust Meistriliiga suppi vürtsitanud ka asjalike leegionäridega. Naljakas sisu sotsiaalmeedias ja suurim keskmine publikuarv - sel hooajal on Viimsi mängudel olnud keskmiselt 100 silmapaari.

View this post on Instagram

A post shared by VIIMSI JK NAISKOND (@viimsijknaised)

Naiste Meistriliiga, 18. voor:

12.09 kell 12.30: FC Elva - Harju JK Laagri
12.09 kell 12.30: Tallinna FC Flora - Paide Linnanaiskond
12.09 kell 13.00: Viimsi JK - Saku Sporting (otseülekanne Soccernet TV-s)