Puhtinimlikult oli vastik staadionil kuulata seda välja vilistamist. Kogu lugupidamise juures, survestada inimest ütlema midagi, mida ta ei saa/taha öelda? Et siis kogu senine panus ühiskonda ja jalgpalli võib maha kanda, sest ta ei ütle seda ühte lauset, mida talt oodatakse? Tegelt ka? Ja siis seleta lastele, mida need onud seal karjuvad ja miks nad seda karjuvad.. ja imestame, miks ei taheta peredega staadionile tulla..

Sa ei saa aru.

Mari Mari Nagu osad ajakirjanikud on ka rääkinud siis tegemist on "meie kostjaga", kes on/oli eesti jalgpalli elav legend. Seda hullem on see, et "meie kostja" ei olegi tegelikult "meie kostja", vaid on hoopis keegi võõras, kes eestlastega samu väärtusi ei jaga. Väljavilistamine on igati õigustatud. Ja palun seleta oma lastele, miks onud karjuvad, neil oleks vaja seda teada.

Mari Muri sugused indiviidid on hea näide sellest, kuidas need derby'd ja vähegi suuremad mängud toovad tribüünidele kultuuri ega normaalset mõttemaailma mitte omavaid inimesi ja mul sellisel juhul ei ole isegi kahju, et tribüünid pigem tühjad. Kahjuks selle vastu tõesti ei saa, et Eesti inimene on loll ja seda peaks tõesti uurima, et miks see nii on.

Sellest ei piisa

enrito

Eesti inimesed pole lollid

Mari Muri sa näed jah kahjuks asja täiesti teise mätta otsast kui meie või need vilistajad staadionil. Sul on selleks täielik õigus nii arvata, et "reageeritakse üle" aga saa ka aru, et sama okei on ka see reaktsioon, mida sa staadionil nägid või kogesid. Me keegi ei ütle, et Kostja on nullinud kõik selle, mida ta Eesti Jalgpallile andnud on, vaid me ütleme seda, et aitäh et andsid aga ära palun rohkem anna, sest see ei tundu enam siiras. Igaühele mõjub see Kostja väljaütlemine omamoodi. Kes räägib oma küüditatud vanaemadest ja vanaisadest, kes tunneb muret koondise sisekliima pärast peale seda, mida nüüd Kostja on välja öelnud. Aga on ka räägitud sellest, et Kostja peaks olema oma natuurilt üks neid inimesi, kes eestlasi ja eestivenelasi omavahel seob ning liidab. Ja seda ta ka väga edukalt tegi 10 aastat tagasi. Aga peale sõja algust, on ta kogu selle töö nullinud. Võtta nii tähtsas rollis Eesti ühiskonnas selline hall pool, et ma ei ole ei ühe ega teise poolt sõjas ja mul suva, kui see Venemaa võitma peaks. No mis tunde see meisse jätab. Sellega ta just tõmbas kogu selle eestlaste-venelaste haava veel rohkem lahti ja mingist ühisest hingamisest ei saa me enam kunagi rääkida. Kõik need venkud kes võibolla 10 aastat tagasi uhkusega sinimustvalget kandsid ja Kostjat suureks eeskujuks pidasid, on nüüd raudselt need samad, kes Narvas piiri ääres Vene poolel toimunud kontserdit käisid kuulamas, vene lipp üle õlgade. Kostja lihtsalt ei saa aru, kui tähtis persoon ta Eestis oli ja sellest on väga kahju, et ta ei ole aru saanud, mida eestlased on pidanud läbi elama nende tiblade tõttu. Kui ta saaks sellest aru, siis ta nii ei arvaks, nagu ta praegu arvab.

Mari on tegelikult Мария.

Puhtinimlikult on ukraina vanematel oma lastele raske seletada, miks neil enam kodu, vanaema ja väikest venda peale järjekordset sihilikku rünnakut elamutajoonile ei ole. Puhtinimlikult on raske neil ka seletada, miks eksisteerib maamuna peal oinaid, kes naudivad küll oma vabadust ja rahu, mille nimel ukrainlased igapäevaselt verd valavad, aga samas pole valmis hukka mõistma agressori ja tema fanattide käitumist. Ja mis kõige hullem, tänitab neid mõistusega inimesi, kes seda teevad. Kostja ei ole see kelle pärast pead siin krokodillipisaraid valama. Need inimesed asuvad tuhat ja veidi peale kilomeetrit lõunas.