Berliinis lööb laineid linnavalitsuse otsus keelata Riigipäevahoone ees aastakümneid peetud jalgpallimatðid, mis linnaisade arvates muru lõhuvad.

Improviseeritud pallilahingud tudengite, tööliste, advokaatide ja perekondade vahel, kus meeskondade suurus võib ulatuda kahest 11-ni, said traditsiooniks pärast Teist maailmasõda, kui parlamendihoone oli rusudeks pommitatud.

Kuid Berliini võimud on vutitagumise vastu isegi parlamendile protesti esitanud ja pannud maja ette sildid, et jalgpall on "verboten" ning kes sõna ei kuula, peab 50 eurot trahvi maksma. Linnavalitsuse arvates lõhub pallimängimine muru ja segab Riigipäevahoonesse sissepääsemist ootavaid turiste.

Muruplatsi uuendamine maksis viis miljonit dollarit, väidavad kangekaelsed bürokraadid, eirates ka parlamendispiikri Wolfgang Thierse isiklikku palvet keelu üle veel kord järele mõelda.

"See on täiesti rumal samm. Riigipäeva juures jalgpalli mängimine on alati olnud midagi erilist," kritiseerib naabruses Humboldti ülikoolis töötav Martin Sticker.

"See on nõmedus," kinnitab kristlikust demokraadist parlamendiliige Klaus Riegert. "Ma ei mõista, miks nad tahavad takistada jalgpalliharrastajatel sellist ilusat kohta kasutada."

Linnaisade keeldu arvustab ka Berliini jalgpalliliit, mis on ähvardanud korraldada tuhandete osavõtjatega "protestimängu" ning kutsunud ka noorpõlves innukalt vutti löönud kantslerit Gerhard Schröderit asjasse sekkuma.

Riigipäeva muruplats kuulub rahvale ja mitte kohalikele bürokraatidele, leiab ameeriklasest baarman Eric Leismer. Majal on isegi silt: "Dem deutschen Volke" (Saksa rahvale), meenutab ta.

"Viimane asi, mis nad peaksid tegema, on inimesi sellistest armastatud kohtadest ära ajada."