Tartu Tammeka pidas enne koondisepausi 30 päeva sees 9 liigamängu, pressides seega ühe kuu sisse neljandiku tervest Premium liiga hooajast.

Keskmiselt jäi tartlastel selle perioodi sees mängude vahel taastumiseks 2,6 päeva: viiel korral kolm ja kolmel korral kaks päeva. Just kahepäevane vahe võib olla kriitiline segaja, millest tuli Tammekal üle olla 2. septembril Flora, 9. septembril Paide ja 20. septembril Kalju vastu astudes.

Niigi kurnava graafiku kõige napimad taastumissajad jäid niisiis just nende mängude ette, kus Tammeka vastasteks olid "suure neliku" meeskonnad, keda nad tabelis kinni püüda lootsid. Tõsi, ka Floral ja Paidel oli nende mängude eel sama vähe mänguvabu päevi.

"Ausalt öeldes ei ole ma kunagi oma elus sellist mängudehulka nii lühikese perioodi jooksul kogenud. Samas on olnud ka lõbus nii palju mänge mängida, see on minu jaoks midagi täiesti uut," rääkis Tammeka kapten Oliver Kangaslahti Soccernet.ee-le pärast pöörase seeria lõppu.

Miks mängis Tammeka igal nädalal kaks mängu, samal ajal kui mitmed teised klubid pidasid kolm kohtumist vähem? Sest nädalasisestele aegadele oli tõstetud kolm Tammeka mängu varasemast hooajast, kusjuures ühtegi neist ei liigutatud Tammeka soovil.

Kodumäng Floraga tõsteti maist augusti lõppu, sest Flora mängijad olid hõivatud U19 Eliitliiga finaaliga ja esialgne asendusaeg langes ära seoses Meistrite liiga finaaliga, kuhu jalgpalliliit oli Flora toonasele peatreenerile Konstantin Vassiljevile pileti kinkinud. Võõrsilmängud Flora ja Levadiaga lükati edasi seoses nende euromängudega.

"Kindlasti on graafik ebaõiglane, meil on palju tihedam graafik kui teistel klubidel, aga me ei kaeba selle üle," ütles Kangaslahti.

Väsimus ei ole vabandus

Kangaslahti arvele jäi 30 päeva sees 647 mänguminutit, kuid mõned meeskonnakaaslased kandsid veel suuremat koormust: Pedro Manoel rassis väljakul 735 ning Patrick Genro Veelma ja Joachim Amijekori 720 minutit ehk kaheksa täismängu jagu minuteid. "Loomulikult tunned end natuke rohkem väsinuna, aga see pole mingi vabandus," ütles kapten.

Ka peatreener Karel Voolaid ei hakanud septembrikuu kaotuseid graafiku süüks ajama. "Ma ei ütleks, et me väsinud oleme, trennides ja emotsionaalselt on võistkond kiiresti uuesti väga heas tujus. Täna ka tegelikult – vähemuses mängimine jätab jälje, sa pead rohkem tööd tegema, aga kehakeeltes ma ei näinud, et me oleks väga kiiresti ära väsinud või ära vajunud," ütles ta pärast 1:3 kaotust Kaljule.

Samas on selge, et mingil määral nii äärmuslik olukord meeskonda ikkagi mõjutab. Erinevad uuringud on kinnitanud tiheda mängugraafiku mõju mängija esitusele ja vigastusriskile. See mõjutab eelkõige intensiivseid tegevusi nagu sprindid ja kiirendused, aga vähene puhkeaeg võib mõjutada ka väljakul vastu võetavate otsuste kvaliteeti.

Alates neljast puhkepäevast ei ole väsimuse efekt eriti märgatav, aga kolme puhkepäeva puhul on leitud pisut mõju mängija füüsisele ning kahe puhkepäeva puhul võib mängija efektiivsus tuntavalt langeda. Lisaks sellele tekib tiheda mängugraafiku ajal rohkem lihaskahjustust.

Vasturohuks nendele ohtudele on mängijate roteerimine ja koormuste jagamine, millega Voolaid viimase kuu jooksul julgelt tegeleski: "Üldiselt saime hakkama, aga võib-olla, kui oleks kolm-neli vigastatud mängijat veel, siis oleks ikka väga kriitiline olnud."

Positiivne külg on ka

Ülitihe mängugraafik avaldab mõju ka treeningprotsessile. "Mängurütm on hea, aga loomulikult ei ole meil aega treenida. Me ainult taastume ja valmistume, aga ei saa harjutada taktikaliselt seda, kuidas me mängima hakkame," nentis Kangaslahti.

Voolaidi sõnul jalgpallilisi treeninguid ikkagi tehti ja põhimängijad said vajaliku koormuse kätte mängudega, nooremad mängijad ka duublis. "Selge see, et pikas protsessis see pärsib mingeid taktikalisi tegevusi, väljakud muutuvad väiksemaks ja ajad lühemaks, tasakaal kaob ära," on olukord siiski ideaalist kaugel.

Igas halvas leidub aga ka midagi head. Suurem roteerimisvajadus pakkus rohkem võimalusi noortele, kellest mõned haarasid võimalusest kinni ja mängisid end pildile. 19-aastane ääreründaja Romet Silov teenis oma esimesed Premium liiga stardid ja esines nii säravalt, et kutsuti esmakordselt Eesti U21 koondisse.

Teiseks suureks võitjaks oli 18-aastane väravavaht Kristofer Sahtel, kes debüteeris alles augusti keskel, aga on seejärel Florast laenul oleva Kristen Lapaga mänguaega jaganud. Voolaid rõõmustab noorte esiletõusu üle ja rõhutab, et tegu ei olnud KTM-reegliga seotud sundkäikudega.

Küll aga pakkus just tihe graafik soodsa võimaluse koormuste jagamiseks. "Mängib see, kes on vaimselt värske," ütles peatreener. "Kui mängud hõredamaks lähevad, on see (mänguaja jagamine – toim.) suurem väljakutse, aga praeguses olukorras oli see meile isegi luksus. Kristofer kindlasti kasvas selle perioodi jooksul ja me ei mängitanud Lapat üle."