Täna, 14. detsembril möödub Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) asutamisest 103 aastat.

Lõppev jalgpalliaasta on olnud sündmusterohke. Eesti klubijalgpallihooaja avas pidulikult uues formaadis A. Le Coq Superkarikas. Kevadel ilmus Eesti jalgpalli ajaloo raamatusarja teine osa, mille autoriks on Indrek Schwede. Eesti meeste koondis tegi ajaloolise sammu, jõudes EM-finaalturniirist vaid kahe mängu kaugusele, ning sügisel saavutas meeskond Rahvuste liigas seni parima tulemuse, kindlustades koha C-liigas. Eesti võidutses tänavu kolmel Balti turniiril, kui võidukarika tõstsid nii meeste, naiste kui neidude U19 koondis, kirjutab jalgpall.ee.

Lisaks on kogu aasta vältel toimunud aktiivne töö, et valmistuda 2026. aastal Eestis toimuvaks U17 noormeeste EM-finaalturniiriks. Aastale paneb väärika punkti traditsiooniline Aastalõputurniir, mis toob 16.-30. detsembrini Kalevi spordihalli tuhandeid eri vanuses mängijaid.

EJL asutati 14. detsembril 1921 kolme klubi (Eesti Spordiselts Tallinna Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport) üheksa esindaja poolt (Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Hans Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Alaliidu esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.

EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJL-i tegevus taastati 3. detsembril 1988.

EJL on riigi suurim spordiorganisatsioon, mis korraldab 15 erineva rahvuskoondise tööd ja nende kodumänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlusi ning erinevaid karikavõistlusi, koolitab kohtunikke ja treenereid, litsentseerib klubisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone, arendab infrastruktuuri jne. Eesti spordiregistri andmetel on Eestis 24 586 jalgpalliharrastajat.