Eesti meeste koondis sai Rahvuste liigas kirja esimese võidu, alistades kodus tänu Rasmus Peetsoni tabamusele 1:0 Luksemburgi.

• Luup peale | Henni ametiaja kiireim värav tõi Eestile kontrollitud võidu

Skoor avati juba nelja ja poole minuti järel, kui vastaste väravavaht tõrjus Mattias Käidi terava löögi. Pallini jõudis esimesena Peetson ja tema tugev löök, mis sai kaitsjast rikošeti, maandus latipõrkest külaliste väravas. Teisel poolajal oli Eesti lähedal väravatearve kasvatamisele, kuid Peetsoni ja Patrik Kristali ohtlikud üritused suutis Luksemburgi väravavaht tõrjuda. Võit kergitas Eesti Rahvuste liiga alagrupis kolme vooru järel Islandi järel teisele kohale.

Soccernet.ee toimetuse hinded:

Matvei Igonen – 6. Rahustaja. Tõrjetööd oli vähe, kaks raamidesse läinud pealelööki noppis rahulikult. Miinuspoolele jääb mitu ebatäpset pikemat avangut palliga, ehkki lühikeste söötudega oli kindel. Nullimäng on siiski nullimäng ja suurima komplimendina ei olnud kordagi tunnet, et postide vahel seisaks Eesti teine number. Tundus, et sisendas ka kaitsjatele enesekindlust.

• 557 päeva järel postide vahele naasnud Igonen: kaitsjad olid mulle väga palju abiks

Rasmus Peetson – 8. Jokker. Ilmutas mitu korda ründajavaistu, lõi värava, võinuks ilma väravavahi supertõrjeta lüüa ka teise ja parema õnne puhul lõpu eel kolmandagi. Mis aga veel olulisem, põhitöös ehk kaitsemängus ei teinud rünnaku arvelt vähimaidki järeleandmisi. Rügas algusest lõpuni vägeva energiaga ning on selles koondiseaknas osutunud vaieldamatult Eesti kõige ohtlikumaks ründemängijaks – kuigi on teinud kaasa kolmest mängust vaid kahes, on kirjas värav, väravasööt ja teenitud penalti! Suurepärane tõestus, et kui kõvasti tööd teha, on ka terve elu Premium liigas mängides võimalik jõuda 31-aastasena koondises üsna asendamatu mehe rolli.

• Võiduvärava löönud Peetson rahuloleva muigega: võib-olla on mul selle peale nina

Maksim Paskotši – 7. Kindlustaja. Kaitsetöös loomupäraselt külmavereline, selles plaanis olnud kogu akna jooksul üks vaieldamatuid meeskonna liidreid. Mööda temast naljalt ei minda! Otsis tavapärasest rohkem sööte ettepoole ja sööstis vabadesse tsoonidesse ka ise – kohati päris riskantselt, aga siiski õnnestunult. Teenis avapoolajal nutika vaheltlõikega õiguse teha vägev soolo, aga peab löömist veel natuke harjutama.

• Paskotši oivalisest väravavõimalusest: see jääb kripeldama

Märten Kuusk – 6. Sitke. Sümboolseks osutus 20. minuti blokeering karistusalas, kui vastane läks palli ründama kõrge jala, Kuusk aga julgelt peaga. Tähistas seda ka ise emotsionaalselt. Võtmesööte ettepoole erinevalt keskkaitsepartneritest ei jaganud, aga keskmine keskkaitsja ei peagi seda nii palju tegema. Oli vajalik lüli tagaliini tugevas selgroos, millele Eesti mäng toetub. Tubli esitus ka statistika järgi, ent hinnet kisub veidi alla suhteliselt rumalalt teenitud kollane kaart vastase lahtimängu takistamisel.

Karol Mets – 7. Kapten. Kui vastane Käidiga haukuma hakkas, oli Mets kohe kohal ja lükkas luksemburglase minema. Sekkus ka mängulistesse olukordadesse kindlalt, säilitas rahu nii vastase surve all olles kui ka ilma selleta. Kaubamärgiks on jätkuvalt liine läbistavad söödud läbi väljaku keskme, aga tõusis mitmel korral hästi ka ise keskväljale, et valvata Luksemburgi ühte ohtlikumat mängijat Aiman Dardarit. Teenis mängu lõpus pallikaotuse järel küll hoiatuse, mis jätab ta Islandi-mängust eemale, aga selles olukorras polnud kollase kaardi hinnaga rünnaku peatamine kindlasti halb otsus.

Michael Schjönning-Larsen – 6. Teravdaja. Näitas juba esimestel minutitel väga hea värava alla antud sööduga, et temalt tasub seekord ka ründes teravust oodata. Väsimatu töömehena mängis kolmandat kohtumist järjest 90 minutit, aga ei paista sugugi kustuvat. Kaitses suuri prohmakaid ei teinud ja jõudis eelmiste mängudega võrreldes palju rohkem rünnakusse panustada, ehkki lasi oma parima võimaluse 69. minutil liiga tugeva puutega luhta.

Markus Poom – 7. Energiline. Kas koondis on varem üldse nii stabiilselt head Poomi näinud? On sarnaselt Larsenile mänginud kolm korda 90 minutit, mis kinnitab treeneri usaldust – kusjuures veel juunis teenis Balti turniiril kahe mängu peale neli minutit ... Rahulik ja ülitähtis lüli kaitseliini ees, pakub meeskonnale heas mõttes turvalisust ja suurt tööraadiust. Päris kõik nurgalöögid ei õnnestunud, aga näiteks 63. minutil Peetsoni pea peale antud pall oli suurepärane. Jõudis ka rünnakul kenasti pilti, näiteks teise poolaja keskel andis Mustmaale karistusalasse supersöödu.

• Kolmanda täismängu teinud Poom: taktikaliselt oli see päris naljakas mäng

Kevor Palumets – 5. Peidus. Sai seekord vähem palliga tegutseda, aga vastutus näib talle sobivat, selles mõttes kaotas veidi oma rolli Poomile. Paar korda jõudis rünnakul lubavatele positsioonidele, aga löögid polnud parimad. Anonüümsus pole samas ühe mängu lõikes tingimata halb, kui leidub teisi särajaid.

Mattias Käit – 7. Kahetine. Tegi väga kavala löögiga väravale suurepärase eeltöö ja peatas 70. minutil julge taklamisega Luksemburgi potentsiaalselt väga ohtliku vasturünnaku. Kui vastased talle ruumi jätavad, on oma sirgjoonelisusega alati ohtlik. Teisalt jäi paaris kaitseolukorras ohtlikult tukkuma ning ka rünnaku lõpetamise otsused ei olnud mitmel puhul parimad. Või on senine koondisekarjäär lihtsalt talle seatavate ootuste lati väga kõrgele tõstnud ja kriitika selles plaanis pisut ülekohtune?

Patrik Kristal – 7. Dirigent. Oma elemendis avavilest peale – aitas kaasa värava sünnile, jagas kannasööte, teenis nurgalöögi. Teisel poolajal tõmbas lisaks sellele ka rahvast käima, kiusas vastaseid ja töötas meeletult, kusjuures jaksas teravust hoida lõpuni. Kõik oleks aga veelgi parem, kui tema efektne mäng kanduks praegusest veel rohkem vastase värava lähistele. Kas esimese koondisevärava ootus võib juba õige pisut kammitseda? Paaril korral võttis isegi natuke liiga palju enda peale, aga samas oleme ju koondisesse sellist meest oodanudki, kes ise rünnakuid veaks.

Mattias Männilaan – 5.  Lunastus. Esimeste minutite ilus kannasööt kasvatas ilmselt enesekindlust ja juhatas sisse palju parema etteaste kui kolm päeva varem Bulgaarias. Aitas kaasa ka avavärava sünnile ning tegi edaspidigi meeskonna jaoks kasulikke liigutusi, kui suutis kohati hästi palli hoida ja kõvasti liikuda. Paraku natuke sama jutt mis Kristali kohta – kõik hea jäi vastase väravast kaugele. Duellides vastase kaitsjatega ennast lõpuni kehtestada ei suutnud.

Karel Mustmaa – 6. Terav. Seekord vahetusest sekkudes pakkus hoopis uutmoodi energiat võrreldes kahe eelmise mänguga, kus alustas. Oli liikuvam, palju julgem ja sirgjoonelisem, korra mängis end väga efektse pöördega karistusalas löögile. Löögitugevus ja -täpsus saanuks küll märksa paremad olla. Lõpuminutitel teenis meeskonna jaoks väga kriitilisel hetkel, kui kaks omavahel kokku põrganud Eesti kaitsjat olid pikali maas ja mängust väljas, tugeva võitlusvaimu toel olulise karistuslöögi ja vastasele kollase kaardi. Meeldiva ootamatusena tõmbas seejärel ka mõnuga rahvast käima.

Markus Soomets – 6. Turvaja. Palliga mängu väga sisse ei saanud, aga toodigi eeskätt kaitsetööd tegema ja sellega sai hästi hakkama. Taga olid asjad korras, millegagi ei patustanud.

Mihkel Ainsalu – sekkus samuti hästi ja aitas meeskonnal eduseisu hoida, kuid mängis hindamiseks liiga vähe.

Eesti koondis – 7. Plusspoolelt tehti teine järjestikune ja viimase viie ametliku kohtumise jooksul juba neljas nullimäng, võideti paberil veidi kõvemat vastast ja saadi kolm punkti kätte mitte tänu õnnele, vaid teenitult. Kaitse peab, vastased hoiti vaid kahe raamilöögi peal ja hoolimata Luksemburgi üksikutest ohtlikumatest rünnakuperioodidest ei jäädud kordagi pikalt külaliste surve alla.

Kerge miinuspool – selmet kerge mänguline ülekaal teise väravaks vormistada ja võit kindlustada, nappis rünnakute lõpetamisel endiselt otsustavust. Võib-olla on see tingitud lihtsalt käesoleva akna nappidest valikutest ründajate osakonnas, võib-olla millestki muust, ent kokkuvõttes ei saanud kuni lõpuvileni öelda, et Eesti mängu veenvalt kontrolliks.

Jürgen Henn on praegu peatreenerina ametis kolmandas punktimängude tsüklis. Neist esimesega täideti Rahvuste liigas miinimumprogramm ja jäädi C-tasandile püsima, teises ehk MM-valiksarjas veidi kõikuvate esituste kiuste samuti, sest pääseti viimasest kohast. Mõlemad tsüklid on olnud aga ettevalmistava iseloomuga, nüüd on aeg tulemuse tegemiseks. Luksemburgi alistamine lisas usku, et meeskond on võimeline kõrgemale kergitatud latist edukalt üle saama.

• Henn: polnud küsimust, et olime paremad! (Luksemburgi treener: me ei väärinud kaotust)

Hinnete skaala: 10 - teiselt planeedilt; 9 - maailmaklass; 8 - hiilgav; 7 - väga hea; 6 - hea; 5 - keskmine; 4 - alla oma taseme; 3 - kehv; 2 - täiesti kohutav; 1 - tuleks kaaluda alavahetust.