Tänavune Tartu Tammeka on sootuks teist nägu kui mullune. Oma osa on selles kolmel hooaja eel meeskonnaga liitunud brasiillasel – Thomas Lisboal, Pedro Manoelil ja Kauan Pereiral. Soccernet.ee istus meestega maha, et rääkida nende elust Tartus, jalgpallist ja paljust muust.

Lisboa, Manoel ja Pereira liitusid Tammekaga tänavuse hooaja eel ning kõik kolm on suuremal või vähemal määral Tartu klubi käekäiku oma jälje jätnud. Seitse vooru enne hooaja lõppu hoiab Tammeka koduses kõrgliigas viiendat kohta ning eurokohast lahutab tartlasi kuus punkti.

Kolme brasiillasega vestlesime Tartu Tamme staadioni koosolekuruumis. Kuna Manoel ja Pereira inglise keelt ei kõnele, täitis Lisboa intervjuu vältel ka tõlgi rolli, vahendades kaaslaste mõtteid portugali keelest inglise keelde. Tõlkimisel ulatas abikäe ka toa nurgas istunud Tammeka suvine täiendus Joachim Amijekori. Kuna kolm meest on omavahel head sõbrad ja veedavad palju aega koos, vastas Lisboa kohati ka kõigi kolme eest.

Kuidas meestele Tartus meeldib? Milliste vägitegudega on nad hakkama saanud kodumaal Brasiilias ning milliste nimekate mängijatega treeningväljakut jaganud? Sellest ja paljust muust allolevas neljakõnes!

Mehed, kuidas teil praegu Eestis läheb?
Lisboa: Minu jaoks on see justkui esimene uks Euroopasse. See on uus väljakutse, sest ma polnud varem esindusmeeskonna tasemel mänginud, vaid ainult akadeemiajalgpalli. See on minu jaoks hea väljakutse. Tartu on väike linn, aga mulle meeldib siin. Vahel käime sõpradega jõe ääres jalutamas või restoranides.

Manoel: See on ka minu esimene kord Euroopas. Kõik on Brasiiliaga võrreldes väga erinev. Mina olen pärit suurest linnast Rio de Janeirost, aga mulle meeldivad siinsed inimesed ja elu väga.

Pereira: Siin on tore. Kõik on nii lähestikku ja igale poole saab jala minna. Kui Tammeka minuga ühendust võttis, mõtlesin esimese asjana ilmale, sest Brasiilias on ikka palju soojem. Mõtlesin ka keele peale, sest eesti keel tundus väga keeruline.

Kas teadsite enne midagi Eestist või Eesti jalgpallist?
Lisboa: Ei-ei, mitte midagi! Kui sain teada, et Eestisse tulek on variant, hakkasin kohe uurima. Kõik see oli minu jaoks täiesti uus.

Pereira: Uurisime ka teiste Eestis mängivate brasiillaste käest. Joao Pedro, Wendell, Pedro Andrade ja Daniel Cabral rääkisid meile natuke Eestist.

Kas suhtlete teiste Eestis mängivate brasiillastega palju?
Lisboa: Vahel saame näiteks Wendelliga kokku. Kui Tallinnasse läheme, siis kohtume. Samuti Kaua Daviga, kes mängib Levadias. Nad on toredad poisid.

Kas olete mõnega neist varem ka koos või vastamisi mänginud?
Lisboa: Pedro Andrade mängis Sao Paulos ja mina Corinthiansis, seega oleme omavahel vastamisi mänginud. Daniel Cabrali olen isegi nooremana telekast vaadanud. Vaatasin ka seda U17 MM-i, kui nad Brasiiliaga maailmameistriks tulid. Ta on väga hea mängija.

Kui saite esimest korda teada, et Eestisse tulek on võimalik, siis millised olid esimesed mõtted?
Lisboa: Kui siia jõudsime, oli talv. Esimene mõte oli küll, et mida kuradit?

Pereira: Mina tulin siia ka sellepärast, et Thomas oli juba ees. Kui oleksin üksi tulnud, oleks palju raskem olnud, sest ma ei räägi inglise keelt.

Thomas, tõlgi roll on sulle ilmselt päris tuttavaks saanud, pead ju oma sõpru kogu aeg aitama?
Lisboa: Alguses oli keeruline, aga nüüd on see täiesti tavaline. Teen seda ju iga päev. Proovin lihtsalt tõlkida nii hästi kui oskan ja kui inimesed aru saavad, siis on hästi. Kui Kauan ja Pedro tulid, ei saanud nad mitte millestki aru. Nüüd on lihtsam. Pedro saab peaaegu kõigest aru, aga rääkida veel hästi ei oska. Kauan ... tema veel väga ei saa! (Naerab.)

Kas te nägite Eestis esimest korda lund?
Lisboa: Jah! Mu esimene mõte oli, et ma ei taha kodust välja minna. Tahan lihtsalt toas olla, sest seal on soe. Trenni ei tahtnud ka minna! Põhimõtteliselt ei tahtnud ma mitte midagi teha, sest lihtsalt nii külm oli.

Manoel: Vaatasin aknast välja ja mõtlesin: mida kuradit, kõik on valge!

Pereira: Mina olin lund varem näinud.

Kuidas oli esimest korda sellistes tingimustes treenida?
Lisboa: Täiesti uus kogemus jälle. Treenisime Annemõisa hallis ja see oli väga-väga teistsugune. Keegi meist polnud varem sisehallis treeninud. Tamme staadionil on muru muidugi parem. Brasiilias mängisime vahel samuti kunstmurul, aga enamasti ikka pärismurul.

Manoel: Olen nõus. Brasiilias oli vahel ka kehvasid väljakuid. Mõnikord eelistasime isegi head kunstmuru kehvale pärismurule. Kui mängid esindusmeeskonna tasemel, on tavaliselt korralik pärismuru, aga akadeemiates kasutatakse kunstmuru palju.

Pereira: Kui Flamengosse läksin, olid väljakud suurepärased. Viimati mängisin Santoses ja seal kasutas akadeemia samuti kunstmuru.

Olete kõik alles 20–21-aastased. Mida teie pered arvasid sellest, et kolisite nii noorelt Eestisse?
Lisboa: See on esimene kord, kui elan oma perest eraldi. Ma pole kunagi varem niimoodi elanud. Olen oma ema jaoks nagu aare, sest olen pere kõige noorem. Mul on kaks õde. Proovin emale kogu aeg näidata, mida ma siin Eestis teen. Mu õde abiellus ja nüüd on kodus Brasiilias ainult mu vanemad. Aga selline elu on – vahel tuleb perest eemal olla.

Pereira: Euroopas mängimine oli minu unistus. Kui Tammekast helistati, ei öelnud ma alguses isegi emale. Rääkisin kõigepealt oma nõole, kes on mulle nagu vend. Kui lõpuks emale rääkisin, oli tal raske, sest olen pere ainuke laps. Aga see oli minu unistus ja tundsin, et pean tulema.

Manoel: Minu jaoks oli veidi lihtsam, sest hakkasin juba kolm aastat tagasi iseseisvalt elama. Eestisse tulek oli pere jaoks ikkagi suur üllatus. Keegi poleks arvanud, et kolin nii kaugele. Tulin siia koos oma kihlatuga ja saime esimesed kolm kuud koos olla.

Mis on olnud teie jaoks suurim kultuurišokk?
Lisboa: Võin vist kõigi eest vastata – toit ja ajavahe. Ajavahe on kuus tundi! Kui tahame perega rääkida, tuleb päris hoolikalt aega valida.

Mis te Eesti toidust arvate?
Pereira: Ai-ai-ai ... (Naerab.)

Lisboa: Mõned asjad on head, mõned mitte. Isegi riis on siin teistsugune. Kastmed on teistsugused. Kodus panen ma peaaegu kõige peale ketšupit. Mõni toit on siin isegi liiga vürtsikas – Brasiilias ei söö me nii vürtsikaid asju.

Mida te poest ostate või kus söömas käite, kui tahate midagi head?
Lisboa: Tavaliselt läheme McDonald'sisse või Burger Kingi. Vahepeal võib ju! Kui V Spas ujumas käime, siis pärast tuleb kindlasti McDonald'sisse minna.

Olen teid seal isegi näinud.
Lisboa: Jah, vahel, kui Lõunakeskuses käime, teeme väikese McDonald'si või Burger Kingi. Aga mitte liiga tihti, maksimaalselt korra nädalas. Kodus teeme tavaliselt kana, riisi, friikartuleid, ube ja salatit. See on meie firmaroog.

Brasiillasi peetakse üldiselt väga avatud ja emotsionaalseks rahvaks. Kas see vastab tõele?
Lisboa: Ma ei teagi, kuidas sellele vastata. Joachim oskab võib-olla paremini meie kohta rääkida.

Amijekori: Nad on väga sõbralikud ja avatud inimesed. Brasiillased võtavad teisi kiiresti nagu oma pereliikmeid. Mul oli endal ka Eestisse lihtsam tulla, sest Brasiilia poisid olid juba ees. Neil on üldiselt lihtsam sisse elada, sest nad on elavamad ja suhtlevad palju.

Lisboa: Jah, eestlased ja eurooplased üldiselt tunduvad natuke kinnisemad.

Mida te eestlastest arvate?
Lisboa: Meile meeldivad Eesti inimesed väga, aga nad on brasiillastest üsna erinevad. Väga äge on näiteks see, et pärast mänge tullakse meiega rääkima.

Pereira: Mulle tundub, et me meeldime eestlastele, sest oleme natuke ... teistsugused.

Te ei tundnud enne Eestisse tulekut üksteist, aga ilmselt muutis teiste brasiillaste olemasolu kohanemise palju lihtsamaks?
Lisboa: Jah. Mina jõudsin siia esimesena. Agent ütles mulle, et varsti tuleb veel üks brasiillane, Pedro. Alguses oli raske, sest ma ei rääkinud siin kellegagi. Tulin trenni, istusin telefonis ja pärast läksin koju. Kui Pedro saabus, läks palju lihtsamaks. Giacomo Uggeri saab ka natuke portugali keelest aru, nii et temaga saame samuti suhelda.

Kas keelebarjäär on tekitanud ka mõne naljaka olukorra?
Lisboa: Kui Kauan esimest kuud siin oli, rääkis Bogdan Lukašenko temaga portugali keeles. Küsis mõne lihtsama küsimuse, mitte midagi erilist. Kauan vaatas kohe mulle otsa ja palus tõlkida. Aga nad rääkisid ju samas keeles! Ma ei tea, miks ta minult abi küsis. See oli väga naljakas. (Naerab.)

Pereira: See oli lihtsalt harjumusest! Tavaliselt peab Thomas mulle ju kõike tõlkima.

Mida te jalgpalliväliselt Tartus koos teete?
Lisboa: Käisime just Pedro juures grillimas. Mängime noolemängu, pokkerit ja muid selliseid mänge.

Kas te kõik elate koos?
Lisboa: Ei-ei-ei! Seda ma ei suudaks! (Naerab.)

Amijekori: Mina elan kesklinnas, Kauan elab Coop staadioni lähedal ning Pedro ja Thomas Tamme staadioni lähedal.

Mis on Eesti ja Brasiilia jalgpalli kõige suurem erinevus?
Lisboa: Eestis on jalgpall palju füüsilisem. Siinsed keskväljamehed on minust tugevamad, mistõttu pean neist kiirem olema. See on vist kõige suurem erinevus. Brasiillased on võib-olla tehnilisemad, aga siin on rohkem distsipliini ja taktikalisi nüansse.

Pereira: Olen nõus, distsipliini on siin kõvasti rohkem. Mina ja Thomas peame olema kiiremad, et midagi korda saata. Pedro on meist tugevam, temal ei ole nii raske.

Mida te arvate Premium liiga tasemest? Kas seda annab võrrelda Brasiilia U20 liigaga?
Lisboa: Siin on palju kogenumaid mängijaid ja juba seetõttu on tase kõrgem. Hooaja alguses arvasin, et kõik meeskonnad on enam-vähem samal tasemel, aga nüüd vaatan liigat hoopis teistmoodi. Levadia on näiteks väga tugev. Meil endal on praegu väga hea meeskond, aga näiteks Narvale kaotasime 0:3 ja nüüd on nemad tabelis viimased. Kõik võib kiiresti muutuda. Võime võita Florat ja seejärel kaotada tabeli alumise otsa meeskonnale.

Kes on parim mängija, kelle vastu olete Eestis mänginud?
Kõik kui ühest suust: Ainsalu!

Amijekori: Oh mu jumal, ta on väga-väga hea!

Manoel: Wendell on hea, Joao Pedro samuti. Jürisoo on väga hea ääremängija ja Männilaan tugev ründaja.

Amijekori: Beglarišvili on samuti uskumatu mängija. Olen tema mänge vaadanud ja ta on väga hea. Olen ise küll ainult kümme mängu siin mänginud, aga Lisboa on minu hinnangul samuti üks liiga paremaid mängijaid. Anier on ka hea – väga tugev mees!

Lisboa: Minu meelest on Tiago Baptista samuti väga osav. Brasiillaste seas on üldse palju häid mängijaid. Aga eestlastest ütleksin kindlasti Ainsalu.

Tammeka lõpetas eelmisel hooajal kaheksandana, tänavu olete omajagu kõrgemal. Kui suur roll on selles uutel mängijatel, sealhulgas teil?
Lisboa: Hydara tuli, Sambe tuli, Amijekori tuli. Meil on väga palju häid uusi mängijaid. Vaatasin eelmise hooaja tabelit ja see polnud Tammeka jaoks kuigi hea. Tänavu on meil lihtsalt palju tugevam meeskond.

Sa mainisid Sambet. Harju vastu tekkis teil penalti eel väike vaidlus: kas lööma läheb penalti teeninud Sambe või sina. Mis seal tegelikult juhtus?
Lisboa: Mina ei tahtnud seda penaltit endale! Oleksin isegi Kauanile tema esimese värava jaoks võimaluse andnud. Aga peatreener ütles, et mina lähen lööma. Karel on boss, peame teda kuulama! Minul on tegelikult täiesti ükskõik, kes penalteid lööb.

View this post on Instagram

A post shared by Kauan Pereira 🇧🇷 (@kauan.pereira_06)

Kauan, sa oled olnud Flamengo ja Santose noortesüsteemis. Milline elu nii suurte klubide akadeemiates oli?
Pereira: Raske. Santos sai jälle palju rohkem tähelepanu siis, kui Neymar tagasi tuli. Ta muutis klubis väga palju. Ma arvan, et osaliselt tänu sellele sain ka ise siia tulla, sest Euroopa klubid hakkasid Santost rohkem jälgima.

Sul on Instagramis pilt koos Neymariga. Kui suur asi on ühe noore brasiillase jaoks temaga koos treenida?
Pereira: See on kõigi unistus. Tegin temaga umbes kümme trenni koos ja rääkisime ka natuke. Ta on tegelikult väga-väga sõbralik. Ta aitas palju noori mängijaid, kes esindusmeeskonnaga treenimas käisid.

Oled ründaja, kuid Premium liigas pole veel väravat löönud. Kui palju see sind vaevab?
Pereira: Mõtlen sellele loomulikult kogu aeg, sest olen ründaja. Aga nüüd proovin sellele natuke vähem keskenduda ja mängida ilma liigse pingeta. Muidu hakkan üle mõtlema. Pean lihtsalt rahulikult võtma ja küll see värav ükskord tuleb.

View this post on Instagram

A post shared by Thomas Lisboa 🇧🇷 (@_thomaslisboa_)

Thomas, sina tulid Corinthiansi süsteemist. Milline kogemus see oli?
Lisboa: Viimastel kuudel treenisin juba esindusmeeskonnaga. Memphis Depay oli samuti seal ja umbes kolm kuud sain temaga koos trenni teha. Mõtlesin iga päev, et mida ma siin temaga koos teen? Ta mängis ju MM-il! Vaatasin teda varem telekast ja järsku treenin temaga koos. Täiesti uskumatu.

Pedro, sa oled keskkaitsja, aga 29 Premium liiga mänguga oled löönud kuus väravat. Kust need väravad tulevad?
Manoel: Keskendun ikkagi eelkõige kaitsmisele. Kaitseme meeskonnana hästi, aga mõnikord on meil olnud raske väravaid lüüa. Nurga- ja karistuslöökide ajal saan ka mina meeskonda aidata. Kusjuures tavaliselt, kui mina värava löön, lööb meeskond pärast veel! Olen nende numbrite üle muidugi väga õnnelik.

Kalju vastu eksisid penaltil, kuid 90+7. minutil lõid võiduvärava. Millised emotsioonid sind valdasid?
Manoel: Pärast penaltieksimust mõtlesin, et kõik oli minu enda kätes, aga ma ei suutnud võimalust ära kasutada. Siis otsustasin, et jään rünnakule sõpru aitama ja proovin ikkagi värava ära lüüa. Ja nii läkski! Emotsioon oli uskumatu, sest olin juba põhimõtteliselt leppinud sellega, et mäng jääb viiki.

Brasiilias mängisid viimati Mirassolis. Milline klubi see on?
Manoel: Mirassol on praegu väga hea meeskond. Nad müüsid ühe mängija suure raha eest ja said selle abil palju areneda. Väljakud ja kõik muud tingimused on suurepärased. See tundub peaaegu nagu täiesti uus klubi. Olin seal väga õnnelik.

View this post on Instagram

A post shared by Pedro Manoel Patrocinio (@pedromanoel_12)

Peame ühe tähtsa küsimuse ka ära lahendama: milline on Brasiilia kõige suurem klubi?
Lisboa: Kauanil on Corinthiansi jaoks südames eriline koht. Mulle meeldib Santos. Muidugi on veel Flamengo ja Sao Paulo. Pedro vihkab Flamengot, sest ta toetab Botafogot – see on Brasiilias suur-suur derbi. Aga kui ajalugu vaadata, siis ütleksin vist Santos. Sealt on ikkagi tulnud Pele ja Neymar. Tiitlite järgi võiks aga Sao Paulo samuti kõne alla tulla.

Kes on kõige kuulsamad mängijad, kellega olete koos treeninud või mänginud?
Lisboa: Pedrol on Paulinho, minul Renato Augusto ja Memphis Depay, Kauanil Neymar ja David Luiz. Noorteklassides oleme mänginud näiteks Estevao, Endricku ja Rayani vastu. Kauan mängis kunagi tänavajalgpalli isegi Barcelona ääreründaja Raphinhaga, aga see ei olnud ametlik mäng.

Mis on teie unistused jalgpallimaailmas?
Lisboa: Tahaksin lihtsalt mängida võimalikult kõrgel tasemel. Kas siin, kuskil mujal Euroopas või ühel päeval oma kodumaal Brasiilias. Ja loomulikult tahaksin esindada ka Brasiilia koondist.

Manoel: Inglismaa või Hispaania kõrgliigas oleks väga äge mängida.

Pereira: Minu kõige suurem unistus on ühel päeval Brasiilia koondist esindada.