Eesti koondis ja Sten Reinkort liiguvad erinevas suunas mitmes mõttes. Vahetult enne, kui koondislased hakkasid möödunud neljapäeval lendama Islandi suunas, tuli Sten kargest saareriigist Eestisse. Hooaeg sai läbi ning nüüd on Reinkort vaba mees. "Teen kolm kuud kõvasti trenni, et olla järgmiseks klubiks hästi valmis!" ütleb ta.

28-aastane ründaja mängis viimased kuud Islandi tugevuselt kolmandas liigas, klubiks Kormakur/Hvöt. Eesti jalgpallikogukonnas jälgitakse Reinkorti viimase aja käike kerge või suurema kulmukergitusega, sest Islandile eelnes Portugali viies liiga. Mees tunnistab, et aasta on olnud raske ning kõik valikud pole olnud ka tema poolt õiged. Näiteks Portugali seikluse puhul on tagantjärele targana selge, et sinna poleks pidanud minema. Islandiga on veidi teistmoodi - tingimused olid head ja leping lühike.

"Portugali klubi abitreener kirjutas mulle suvel, et üks tema sõber otsib umbes kolmeks kuuks ründajat. Mõtlesin, et miks ka mitte, võib ju paar kuud proovida," meenutab ta Islandile sattumise tagamaid. "Mõtlesin ikka mitu nädalat. Alguses sain aru, et jutt käib tugevuselt teisest liigast. Kui selgus, et tegu on kolmanda liigaga, siis mõtlesin ikka edasi... Venitasin nii kaua kui võimalik. Lõpuks sain aru, et tegelikult on raha väga okei ja teeme ära!"

Pakk kanafileed 24 euro eest!

Reinkort polnud kunagi varem Islandil käinud ning seega tuli silmitsi seista nii mõnegi üllatusega. "Jõudsin kohale juulis ja ma pole nii külma juulikuud kunagi kogenud. Meie külas oli väga tuuline, esimesed kaks mängu oli sisuliselt 40 km/h tuul ja tegelikult ei saanudki jalkat mängida. Aga neid mänge ära ei jäetud. Kohalikud satsid on põhjast tulevate külmade tuultega harjunud," räägib ta. "Lisaks ilmale šokeerisid hinnad. Kui Reykjavikis ja Akureyris ehk kahes suuremas linnas on poed veel normaalsed, siis külades on väiksed kauplused, kus hinnad on võrreldes Reykjavikiga kaks-kolm korda kallimad. Kanafilee pakk maksab 24 eurot. Ma ei ostnudki kordagi kanafileed, vaid sõin proteiiniks skyri (kohalik jogurt - toim). Ma ei tea mitukümmend või mitusada kilo skyri lõpuks ära sõin."

Sisuliselt elas Reinkort saareriigis maru rahulikku külaelu. "Kõik asjad on kodust viie minuti kaugusel. Külas on kolm restorani ja siis üks selline koht, mida ma päris spaaks ei nimetaks, aga seal oli saun, mullivann ja bassein. See oli ainuke koht, kus vaba aega veeta, aga isegi see läks pooleteiseks kuuks remonti," kirjeldab ta olustikku.

Kuigi teha polnud seal suurt midagi, olid jalgpalliklubis tingimused igati head. Reinkort kiidab muruväljaku kvaliteeti, mis kõlbaks ründaja sõnul kenasti ka meie Premium liigasse. Treeniti neli korda nädalas, millele lisandus mäng. Kui oli kahe mänguga nädal, jäi trennideks vähem aega. "Klubi poolt oli suur maja, kus elasime mitmekesti. 10 korda kuus oli toit klubi poolt. Vahel pidi ise süüa ostma ja see oligi minu jaoks ainus kulu," avab ta omapärase lepingu tagamaid.

Jalgpalli poolelt pole muidugi mõtet Islandi kolmanda liiga taset kuskile upitada, aga omamoodi kogemuse võtab ründaja sealt kaasa. "Ma ei ütleks, et kolmanda liiga kohta oli tase kuidagi halb... Kuigi esimene mäng tundus päris lihtne - lõin värava ja andsin kaks väravasöötu. Tegelikult olin enne seda kuu aega puhanud ja teinud tiimiga ainult kaks trenni. Ülejäänud mängud olid juba keerulisemad, sest sealsed kaitsjad on tegelikult väga agressiivsed. Ma ei tea, kuidas on see võimalik, et kolmanda liiga kaitsjad võivad olla kohati raskemad kui need, kes olid mul vastas Eestis. Paistab, et Islandi mängijad lihtsalt ongi sellised - agressiivne mäng on kultuuri osa."

Klubi eest viis tabamust löönud mees jätkab: "Arvan, et sealne kontrast kõrgliiga ja kolmanda liiga vahel pole nii suur kui on Eestis näiteks Premium liiga ja esiliiga B vahel. Meil oli seal oma tasemel okei tiim, aga palju välismaalasi tegi asja raskeks. Vastased olid meist füüsiliselt üle ja väikestel hispaanlastel ja itaallastel on Islandil ikka päris raske. Peaaegu kogu meie algkoosseis koosnes välismaalastest, kes tulid eri paikadest."

Kõige raskem küsimus: miks nii?

Steni karjäär on praegu päris keerulises seisus ning edasiste plaanide tegemine pole enam kuigi lihtne. Vaja oleks mingit õnnestumist, et end uuesti pildile mängida. "Kui võtta terve tänavune aasta, siis tegin liigade mõttes sammu tagasi... Praegu tulin Eestisse koju ja nüüd on aega kolm kuud, et uus klubi leida," räägib väravakütt, silmad mõtlikud.

Kui meenutada Reinkorti väliskarjääri algust, siis oli õhus täiesti teistsugune energia kui täna. Mees näitas Floras ja Kuressaares nii head hoogu, et teenis lepingu Iirimaa klubis Bohemians. Debüüt tõi kaasa ilusa värava. Ja edasine on olnud üks suur ja ebastabiilne segadus.

Miks nii? "See on keeruline küsimus. Lõpuks võib öelda ükskõik mida, sest ma ei tea vastust. Võib-olla polnud tase piisavalt hea. Teisalt võivad jalgpallurite karjääre määrata nii paljud väiksed asjad. Kui Iirimaal poleks mu treener pärast kolme mängu lahti lastud, siis räägiksime võib-olla täiesti teist juttu. Esimese treeneriga alustasin igas mängus, järgmine treener andis kolme kuu peale kokku mulle umbes 50-60 minutit. Jäi mulje, et kõik teised mehed said vähemalt ühe võimaluse algkoosseisus alustada, aga mina mitte. Ju ma siis ei olnud tema jaoks piisavalt hea."

Peagi viis teekond Türgi tugevuselt teise liigasse: "Seal mõtlesin hooaja ettevalmistuse pealt, et seis on hea: meeskond lõi nelja mänguga kaks väravat, mõlema autoriks mina. Tundsin, et võin olla päris kindel alustaja, aga nagu näha, siis midagi neile ikkagi ei sobinud."

Kas tänavuse aasta alguses Portugali viiendasse liigasse liikumine oli mingis mõttes alla andmine? "See võib tunduda nii, aga mina mõtlesin sellest kui võimalusest ennast näidata ning tõusta liigasüsteemis kõrgemale tasemele. Seal oli ju neli kõrgemat liigat, kuhu edasi minna," tunnistab ta.

Kui saaks ajas rännata ning peaks uuesti sama otsuse langetama, siis jätaks ta Portugali viienda liiga kindlalt vahele. "Ma ei mõelnud piisavalt, kui halb paistab see välja lõpuks minu CV peal. Aga sel hetkel uskusin, et näitan head mängu ja pääsen kõrgemale. Nüüd saan öelda, et ma ei soovitaks mitte kellelgi minna Portugali viiendasse liigasse!"

Kaks erinevat vaadet samale karjäärile

Vanust 28 on nimetatud umbkaudu üheks paremaks jalgpalluri eaks. Millest Reinkort karjääri praeguses faasis unistab? "See on raske küsimus, mis on olnud mul peas terve selle aasta jooksul. Kui mängid viiendas ja kolmandas liigas, võid kindel olla, et Jürgen Henn neid mänge ei vaata. Teisalt olen saanud erinevates klubides korralikult elatist teenida. Tean, et ükskõik, kuhu edasi liigun, annan endast maksimumi," tõdeb ta.

Meenutame jutu jätkuks, kuidas Rimo Hunt hoopis sarnases eas avanes ja koondises debüteeris. "Rimo on suurepärane näide! Vahel piisab ühest heast hooajast ja kõik muutub."

Lõpuks jääme arutama, kui erinevate nurkade alt saab üht ja sama karjääri vaadata. Jah, Reinorti kohta võib julgelt öelda, et piiri taga on ta ebaõnnestunud. Teisalt saab öelda, et mees mängis endale FC Kuressaare särgis välja kutse koondisesse, erinevad kõrgepalgalised töökohad ja võimaluse näha maailma. Ja see on inspireeriv ning äge!

"Tegelikult jõudsingi ju ühe hooaja pealt koondisesse. Tänu koondisemängudele olen omakorda teeninud välislepinguid. See kõik tuleb heast hooajast Kuressaares! Roman Kožuhhovski oli väga hea treener, punt oli tasemel ning meie punktirekordit ikka annab üle teha. Näiteks toonased Kure mehed Mattias Männilaan ja Michael Schjönning-Larsen on mõlemad praegu koondises," meenutab ta elu muutnud perioodi. "Eks kõik vaatavad asju oma nurga alt. Kui mingis muus ametis mindaks välismaale hea palga peale, siis ei vaadata sellele viltu. Sportlase puhul on teisiti. Ma ise ei kurda, sest saan olla jalgpallur ja näen maailma!"

Sten Reinkort
28-aastane

• Klubid: Tammeka, Flora, Kuressaare, Bohemians (Iirimaa), Sanliurfaspor (Türgi), Paide, Espinho (Portugal), Kormakur/Hvöt (Island)
• Eesti koondises 5 mängu
• Premium liigas 183 mängu, 42 väravat ja 32 resultatiivset söötu