Eesti rannajalgpallikoondise mängijad ja Rannajalgpalli Liidu (ERJL) asutaja ning jalgpalliliidu (EJL) juhatuse liige Kari-Andri Kask pidasid B-divisjoni langemise järel koosviibimise, kus arutati edasist suunda. Kask avas ka Soccernet.ee-le tausta. 

• Intervjuu | Kas rannavutt on suremas? Rekordinternatsionaal Marmor: kõik liigub selles suunas, et koondist varsti pole
• Intervjuu | Kari-Andri Kask vastab Kristian Marmorile: rannajalgpall ei ole kohe kindlasti surnud!
  

"Koosoleku kõige olulisem sõnum oli, et järjepidevus on olnud Eesti rannajalgpalli senise edu alus ja seda tuleb kindlasti jätkata. Nii Eesti Jalgpalli Liidu esindajad, klubid kui ka rannajalgpalli eestvedajad olid ühel meelel, et soovime alaga edasi minna veel organiseeritumalt ja selgema fookusega," selgitas Kask. 

Järgmine aasta on Eesti rannajalgpallile igati märgiline, sest koondisel täitub 20. tegevusaasta. "Täpne tegevuskava on veel koostamisel, kuid ühe võimalusena arutasime koondise toomist rohkem Eesti publiku ette. Juubeliaasta puhul kaalume võimalust kutsuda Eestisse mängima ka Euroopa tippkoondisi."

Oluline osa arutelust puudutas ka Eesti rannajalgpallurite järelkasvu ja liigade arendamist. Kase sõnul plaanivad EJl ja ERJL koostöös kaardistada jalgpalliklubide huvi rannajalgpalli eritreeningute vastu. "Treeninguid viiksid läbi Eesti rannajalgpallikoondise mängijad ning need toimuksid huvilistele sobival ajal ja kohas."

Ta jätkas: "Eesmärk on tutvustada rannajalgpalli noortele jalgpalluritele ja leida sealt tulevikuks uusi mängijaid. Samuti oleme juba alustanud Rahvaliiga, Esiliiga ja Meistriliiga järgmise hooaja formaatide väljatöötamist, et aasta lõpus või uue aasta alguses saaksime uusi lahendusi klubidele ja mängijatele tutvustada."

"Midagi dramaatilist ei ole!"

11. septembril kaotas Eesti koondis Itaalias Euroliiga üleminekuturniiri viimase kohtumise Türgile 3:5, mis tähendab, et tuleval hooajal B-tasandil. Kui suur löök see langemine Eesti rannajalgpallile on? "See on sportlik tagasilöök, kuid kindlasti mitte midagi dramaatilist. Eesti võitis tänavu Belgiat ning napid kaotused Tšehhile ja Türgile tähendasid, et praeguse süsteemi jätkudes ootaks meid järgmisel hooajal B-divisjon. Meie eesmärk on igal juhul mängida võimalikult kõrgel rahvusvahelisel tasemel."

Kase sõnul käib arutelu ka Euroliiga tulevase formaadi üle. "Oleme teinud ettepaneku liikuda ühtse Euroliiga suunas, kus senise A- ja B-divisjoni asemel mängiksid koondised ühes süsteemis ning vastased kujuneksid edetabeli alusel," ütles ta. 

Tänavu osales A-divisjonis 16 ja B-divisjonis vaid 7 koondist. "Ühtne formaat võiks muuta sarja sportlikult atraktiivsemaks ja lihtsamini turundatavaks ning anda erineva tasemega koondistele rohkem sobivaid rahvusvahelisi mänge. Samuti võiks see aidata tagasi tuua koondisi, kes on viimastel aastatel rahvusvaheliselt areenilt eemal olnud."

Eesti toetab igatahes ühtse Euroliiga idee arutamist, ent kui senine divisjonide süsteem jätkub, ollakse valmis mängima ka B-divisjonis. "Eesmärk on sportlikult võimalikult kiiresti A-divisjoni tagasi jõuda. Samal ajal annab see hea võimaluse jätkata koondise noorenduskuuri ja tuua järk-järgult juurde uusi mängijaid," arvas Kask. 

Ta jätkas: "Seega vaatame 2027. aastale laiemalt kui ainult küsimusele, millises divisjonis Eesti koondis mängib. 20 aastat rahvuskoondist ja 25 aastat organiseeritud rannajalgpalliliigasid on hea hetk järgmise arenguetapi alustamiseks – rohkem järelkasvu, tugevamad kodused liigad, rohkem koondisemänge Eestis ning parem koostöö kõigi rannajalgpalli arengusse panustavate osapoolte vahel."