Detsembris karjääri lõpetamisest ja jalgpalliliidu presidendiks pürgimise soovist teatanud Ragnar Klavan andis tänases pressiteates märku, et on kandideerimiseks vajalikud toetushääled kokku saanud ning astub jalgpalliliidu juhatusest omal soovil tagasi. Seda, millal jalgpalliliidu liikmed presidenti valima asuvad, otsustab aga just vutiliidu juhatus.

Toome siinkohal välja mõned olulisemad märksõnad ja küsimused-vastused üldkogu ja presidendivalimiste kohta.

Millal üldkogu toimub?

"Üldkogu on tavapäraselt proovitud siduda mõne teise suure ja olulise sündmusega, näiteks meeste koondise kodumäng ja klubijalgpalli pidupäev – seda selleks, et klubidel oleks korraga mitu põhjust Tallinnasse kokku tulla," sõnas EJLi avalike suhete juht Eva Nõmme. "Aastaid oli põhikirjas sees, et üldkogu peab toimuma märtsi lõpus algaval meeste koondisemängude perioodil. Eelmisel aastal, kui põhikirja muutsime, võtsime selle nõude välja, märtsis ei ole enam kuigi tihti meeste koondise kodumänge, samuti seadis selline nõue ajasurve alla aastaaruande valmimise. Täpse aja otsustab juhatus ja teatab sellest 90 päeva enne toimumist."

Võib arvata, et kuna märtsikuus meeste koondisel kodumänge ei ole, siis rihitakse üldkogu toimumisaega kas karikafinaalide aega mai lõpus või koondisemängude aega juuni esimeses pooles. Klubijalgpalli pidupäev toimub kõigi eelduste kohaselt 24. mail, meeste koondis kohtub 6. juunil kodus Iisraeliga ja 9. juunil Norraga.

Kes saavad üldkogul presidenti valida?

Üldkogust saavad osa võtta kõik Eesti Jalgpalli Liidu liikmed - selliseid klubisi või ühendusi on hetkeseisuga 106. Uusi liikmeid võetakse jalgpalliliidu põhikirja järgi vastu kord aastas üldkogul ning nemad veel presidendivalimistel hääletada ei saa. Pärast eelmist üldkogu on liitumisavalduse esitanud kaheksa klubi, kes tulevad peamiselt saalijalgpallist - litsentsitaval tasandil on seal jalgpalliliidu liikmeks astumine kohustuslik. Nemad veel tänavustel presidendivalimistel osaleda ei saa. Seega võib liikmete arv 106 tänavuste valimiste eel vaid väheneda - kolm liiget on hetkel likvideerimisel. Jalgpalliliiduga liitumisel kehtib ka liitumismaks, mis on võrdne ühe Eestis kehtiva alampalgaga.

Kas hääletus on avalik?

Ei ole - vastavalt EJL-i põhikirjale on isikute valimised reeglina salajased. Avalik on hääletus vaid juhul, kui kandidaatide arv vastab valitavate ametikohtade arvule või kui üldkogu otsustab hääletuse avalikuks teha. Salajase hääletuse korral saavad liikmed endale pabersedeli, täidavad selle privaatselt ja asetavad seejärel valimiskasti.

Milline näeb välja hääletuse protseduur?

Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogust osa võtnud EJL liikmetest. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole üldkogust osa võtnud EJL liikmetest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, peetakse kahe kõige rohkem hääli kogunud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Valituks loetakse kandidaat, kes sai rohkem hääli.