"Mängijate osas on oodata suurpuhastust - 70% saadetakse lihtsalt minema," rääkis Eesti meeste koondise ääreründaja Ioan Yakovlev, kelle koduklubi ootavad pärast kolmanda kohaga lõppenud hooaega suured ümberkorraldused.

Rahvuskoondises Jürgen Henni usaldusaluseks kerkinud kaheksakordne internatsionaal Yakovlev siirdus mullu detsembris Kreeka vanimasse klubisse Panionios, mis tõusis selleks aastaks esiliigasse. Viimati viis aastat tagasi kõrgliigas osalenud meeskonna soov on võimalikult kähku kõrgseltskonda naasta, ent tänavu see ei õnnestunud. Kümneliikmelises lõunatsoonis lõpetati kolmandal kohal, ihaldatud pileti tagas vaid esikoha omanik.

Poole hooaja pealt klubiga liitunud eestlane sai kirja 11 mängu, mille jooksul lõi ühe värava ja andis ühe resultatiivse söödu. Kuigi Panioniost ootab ees suur perestroika, kinnitas Soccernet.ee-ga enne koondisepausi vestelnud Yakovlev, et tema esitustega jäädi rahule ning teda väljaheitmine ei ähvarda.

Ioan, räägi, kuidas sul läheb.
Kõik on hästi. Rõõm on pärast kuut kuud tagasi Eestis olla. Kodu on ikkagi kodu.

Kas sa igatsesid kodu järele?
Muidugi. Siin on kõik mu lähedased ja sõbrad. Ma armastan Eestit, mistõttu tahan siia alati tagasi tulla.

Sa pidasid viimase liigamängu juba kuu aega tagasi. Millega sa vahepealsel ajal tegid?
Tegime terve aja trenni. Meid ei lastud ära, sest president ei tahtnud pikka puhkust kellelegi pakkuda.

Ehk sa ei olegi vahepeal puhanud?
Täpselt nii. Lisaks tegin ühe agentuuriga eraldi asju. Nad jälgivad mu keha, mu toitumist, mu trenne jne. Vahepealne aeg oli minu jaoks väga produktiivne.

Seega oled sa praegu väga heas vormis ju.
Ma loodan, jah. Eesootavad mängud näitavad seda. (Naerab).

Kuidas sa lõppenud (poole) hooajaga rahule jäid?
Kohanemine käis väga kiirelt, meeskond võttis mind soojalt vastu. See, mida ma ette kujutasin, seda ka üldjoontes kogesin. Mõistagi oleks tahtnud lüüa rohkem väravaid ja anda resultatiivseid sööte. Tahan alati enamat. Aga suures pildis saab rahule jääda.

Milline on su võistkonna tase?
Ei saa salata. Nii tiimi kui kogu liiga tase on väga kõrge. Võib ju otsida mingeid kindlaid mänge, mis esmapilgul ei tundu eriti vägevad, aga mäletan, kuidas ma käisin Hispaanias Levante kõrgliigamänge vaatamas - needki polnud midagi erilist. Kreeka esiliiga muudab heaks see, et sealsed mängud on väga füüsilised ja intensiivsed.

Lõpetasite oma regioonis kolmandal kohal. Kas selle tulemusega jäädi rahule?
Ei jäädud. Meil oli väga tõsine kohtumine fännidega. Kogesin esimest korda, kuidas fännid tahtsid mängijatega kohtuda ja anda mõista, et nemad pole selle kolmanda kohaga rahul. See klubi on ikkagi suure ajalooga. Minu saabumise hetkel olime kõrgliigasse jõudmisele lähedal, ent meil ei õnnestunud põhimõttelisi mänge võita.

Ka president polnud rahul. Seetõttu käib kõva töö järgmise aasta osas, et komplekteerimine oleks tugev. Leiti uus peatreener (Pavlos Dermitzakis - H. H.), mängijate osas on oodata suurpuhastust - 70% saadetakse lihtsalt minema.

Sina jääd ju alles ikka?
Mina olen meeskonnas edasi. Enne koondisepausi oli mul klubiga koosolek, kus öeldi, et minuga ollakse rahul. Selle aja jooksul pole kordagi minu suhtes mingeid pretensioone olnud. Kõik teavad, et olen tööloom, kes annab endast alati maksimumi. Seda väärtustatakse siin. Lisaks kestab mu leping veel 2,5 aastat.

Pean ikkagi ära küsima selle, kuidas on Kreekas väljakud? Olen kuulnud igasuguseid jutte.
Mind hirmutati enne siirdumist juttudega, et esiliigas on ebakvaliteetsed väljakud. Mina nii ei ütleks. 11 mängust kaheksal oli väljak igati normaalses seisukorras. Kui jaanuaris ja veebruaris on Eestis külm ja lumine, siis seal saab murul mängida. Okei, päris Camp Nou seal ei ole, aga mina ei nuriseks.

Ehk sinu jaoks on see ainult kaif, et saad murul mängida?
Muidugi. Ilm on samuti väga hea. Jaanuaris käisin lühikeste pükste ja kampsuniga. Saan seal ainult jalgpallile keskenduda.

On sul mingeid lõbusaid seiku, mida möödunud poolest hooajast rääkida?
Neid on palju. Mul oli teist korda trenn ja ma juba oskasin mingeid kreekakeelseid vandesõnu. Ütleme nii, et tegin kõva eeltöö. Kui tegime palli hoidmist, siis ühe mängija eksimuse peale ütlesin üht asja, mille peale hakkasid kõik südamest naerma. See aitas mul jääd sulatada. (Naerab).

Trennides suudavad mängijad hoida lõbusat meelt. Kui asi läheb taktika või mõne mängulise olukorra juurde, siis ollakse surmtõsised. Kreeklased on väga võistlushimulised ja neile meeldib võita. Mängudes on tunda seda võidujanust tulenevat pinget, aga sellega on võimalik ainult areneda.

Kuidas sulle uus kodulinn meeldib?
Esmamulje põhjal võib tunduda, et Ateena on väga räpane linn, kus on pidevalt ummikud. Kui Kreeka atmosfääri sulanduda, siis ... Ma võin öelda, et ma olen väga rahul. Mu mõistus puhkab seal, saan keskenduda ainult sellele, mida armastan. Kreeka on tervikuna väga imeline riik.

Tuleb teada, kuhu sõita, kus käia ja milliseid restorane külastada ja mida süüa. Seal on väga lahedad turud, kus kõik tooted on värsked. Mulle väga meeldib.

Millega sa seal oma vaba aega sisustad?
Kui aus olla, siis vaba aega mul napib. Nagu ma rääkisin, siis teen tööd ühe agentuuriga. Neil on oma rakendus - ärkan kell 7 hommikul ja seal on kogu mu päev ära sisustatud. See programm natukene erineb sellest, mida pakub mulle klubi - esmalt on mul tiimiga trenn, siis lõunauinak, õhtul agentuuriga trenn - pilates, jooga või jõusaal. Kõik on kellaajaliselt paigas. Nädalas on üks-kaks päeva, kus mul on ainult meeskonnaga trennid, misjärel tahan õhtul lihtsalt puhata ja taastuda.

Kuidas sa enda võrdleksid oma koduklubi endise tööandja Levadiaga?
Igal klubil on omad võimalused. Kui vaadata üldpilti, siis Levadia on väga professionaalne organisatsioon. Kui võrrelda tingimusi, siis need on võrdsed. Arusaadavalt on rahalised võimalused erinevad. Kõik, mis oli olemas Levadias, on olemas ka Kreekas - pallid, väljakud, treeningud, massaažid, toitumine jne.

Kui palju sa Levadia mängudel silma peal hoiad?
Olen südames alati Levadiaga. Püüan võimaluse korral kõiki mänge vaadata. Kui on mingeid mänge, mida ma ei jõua otsepildis vaadata, siis vaatan hiljem järele. Suhtlen mitmete mängijatega, lisaks olen väga heas kontaktis klubi juhtkonnaga. Vahetame nende kõigiga mõtteid, mistõttu tahan toimuvaga kursis olla. Kuigi olen kaugel, siis lisaks Levadiale proovin ka teiste klubide tegemistel silma peal hoida.

Mis sa arvad, mis praegu Levadiaga toimub, kas on põhjust häirekella lüüa?
On tunda kriisilõhna, aga olen alati arvamusel, et pärast vihmasadu tuleb alati ilus ilm. Öelge mulle üks klubi, kes poleks kriisis olnud. Barcelonas oli, Manchester Citys praegu on. See on normaalne osa protsessist, kuigi tulemused pole päris need, mida oodati. Levadias töötavad professionaalid ja spetsialistid, kes toovad selle klubi ühel hetkel tagasi pinnale ja kõik läheb hästi.

Sind ootavad ees koondisemängud. Oled sa nendeks valmis?
Olen ootusärev. Olen alati väga õnnelik, kui saan koondise eest mängida ja esindada riiki, kus olen sündinud. Iga laps unistab oma riigi koondise eest mängimist, mistõttu ma olen ise nagu väike laps, kes ootab neid mänge. Mul on meeldiv elevus nende matšide eel.

See on nagu lennukiga lendamine. Olen oma elu jooksul päris palju lennanud, aga õhkutõusmisel tekib alati väikene muretsemine. Sama on enne igat koondisemängu. See pole mingisugune stress, vaid pigem selline mõnus surin sisimas.

Kas ootad Erling Haalandit ja Martin Ödegaardi?
Kui saad sedavõrd heade mängijate vastu oma karjääri jooksul mängida, siis seda tuleb kõrgelt hinnata. Vaid vähesed saavad seda kogeda. Suur aitäh koondisele, et saan selle tiimi osa olla. Annaksin ükskõik mida, et seda kõike ikka ja jälle kogeda.

Kui palju sa vahepealsel ajal Jürgen Henniga kontaktis olid?
Rääkisime väga palju. Ta isegi lendas minu juurde, et mängu vaadata. Kohtusime temaga, see oli üsna pikk ja produktiivne kokkusaamine. Mul oli väga põnev ja see motiveeris mind koondisesse tulema. Henn on väga hea treener, kelle tiim teeb väga suurt ja vajalikku tööd.

Mida Jürgen sulle rääkis?
Osad asjad olid isiklikud ja isegi perekondlikud. Suuresti rääkisime eesootavatest mängudest, Kreeka esiliiga tasemest, minu füüsilisest ja vaimsest seisundist. Tema jaoks on väga oluline, kuidas ma end tunnen ja kuidas ma olen uues keskkonnas kohanenud. Oli väga hea dialoog.

Millised on sinu ootused nendeks kaheks mänguks?
Olen nagu väike laps, kes pidevalt unistab millestki. Ma ei mõista, kui inimesed kahtlevad. Jah, statistiliselt me olemegi vaat et iga vastasega autsaiderid, aga mäng kestab 90 minutit ja mitmed koondised ning klubid on näidanud, et pealtnäha nõrgem tiim võib hea töö korral punkte võita. Miks mitte mõelda neljast punktist. Osad võivad öelda, et ma olen naiivne, aga mina usun näiteks kuuest punktist.

Kui mängisime Iisraeliga Ungaris, siis statistika kohaselt olid nad meist paremad. Mängupilti vaadates püsisime kenasti mängus sees. Koondises on väga hea õhkkond ja oleme konkurentsivõimelised. Koduseinte toel suudame anda väga kõva lahingu.

Sa oled klubi eest A. Le Coq Arenal mänginud mitmeid kordi, aga mis tunne on seal koondise eest väljakul olla?
Väga eriline, tahan seda kogu aeg kogeda. Seal on alati lähedased ja inimesed, kes hoiavad Eestile pöialt. Eriti tore on siis, kui tribüünid on täis. See on isegi kuldaväärt!

***

Eesti meeste koondise MM-valikmäng Iisraeliga saab A. Le Coq Arenal avavile reedel, 6. juunil kell 21.45. Kolm päeva hiljem võõrustatakse Eesti rahvusstaadionil kell 21.45 Norrat. Mõlemale kohtumisele saab kaasa elada Soccernet.ee tekstipõhises LIVE-ülekandes.