Prantsusmaal jätkuvate kaheksandate naiste maailmameistrivõistluste alagrupiturniiri järel andis FIFA teada, et taotles jalgpallireeglite üle ainuotsustusõigust omavalt Rahvusvaheliselt jalgpallinõukogult (IFAB) kiirkorras penaltiseeriat puudutavat erandit ja sai selle.

Nimelt on naiste MM-il videokohtuniku abil väga täpselt jälgitud väravavahi tegutsemist penaltite ajal ning kolmel korral on neid enne löögi sooritamist väravajoonelt lahkumise eest karistatud. Reeglite järgi on sanktsiooniks penalti kordamine ja kollane kaart väravavahile.

Alagrupiturniiri jooksul sai säärane karistus osaks Jamaika, Nigeeria ja Šotimaa väravavahtidele. Neist viimane juhtum tekitas eriti suurt furoori, sest päädis Šotimaa naiskonna MM-ilt väljalangemisega. Väravavaht Lee Alexander tõrjus 90+2. minutil Šotimaa 3:2 eduseisus penalti, aga VAR tuvastas, et ta ei puutunud löögi hetkel kummagi jalaga väravavjoont ega olnud selle kohal.

Määrati korduslöök, mille Argentina tabas. Mäng lõppes 3:3 viigiga ja Šotimaa jäi alagrupis viimaseks. Suurbritannia ajakirjanduses on sellele järgnenud suuremat sorti poleemika, kus reegleid rikkunud Alexander on kujutatud ohvrina ning VAR ja FIFA pahalastena. Alagrupiturniiri järel pressikonverentsi andnud FIFA kohtunike ülemus Pierluigi Collina lükkas need süüdistused otsustavalt tagasi.

Collina: pole olemas väikest või suurt suluseisu, on suluseis

"Faktiliste otsuste puhul pole sentimeetrite hulk tähtis. Kui pall on mõne sentimeetri jagu üle väravajoone, tuleb määrata värav. Samuti pole olemas väikest või suurt suluseisu, vaid lihtsalt suluseis. Kui reegel eksisteerib, lasub kohtunikel kohustus seda järgida," sõnas Collina sissejuhatuseks ja liikus siis edasi karistada saanud väravavahtide teema juurde.

Esmalt rõhutas 2002. aasta meeste MM-i finaalkohtumist vilistanud itaallane, et 1. juunist kehtima hakanud reegel laiendas väravavahtide mängumaad, sest kui seni pidid nad löögi hetkeni mõlema jalaga väravajoonel viibima, siis nüüd ainult ühega.

"Kõiki võistkondi informeeriti reeglimuudatusest juba märtsis ja väravavahtidel oli piisavalt aega sellega harjuda. Lisaks pean märkima, et kohtunikud on eriti püüdlikud, sest meenutavad väravavahtidele enne igat penaltit, mida nad tohivad ja mida ei tohi teha," sõnas Collina.

Üks kitsaskoht siiski leiti ning selle likvideerimiseks taotleti IFAB-il kiirkorras erandit, mis ka saadi. Kartuses, et penaltiseeriate ajal rikub mõni väravavaht kahel korral reegleid ja saab seetõttu kahe kollase kaudu punase kaardi (vahetusi pole võimalik penaltiseeria ajal teha isegi siis, kui võistkonnal on veel neid alles), otsustati, et penaltiseeria ajal joonelt lahkumise ajal väravavahte kollase kaardiga ei karistata, vaid piirdutakse korduslöögi määramisega.

Normaal- ja lisaajal on protseduur endine – kui väravavaht ei ole penaltilöögi hetkel ühe jalaga väravajoone peal või kohal ning löök ei lähe väravasse (pole oluline, kas väravavaht tõrjub või löök läheb mööda), määratakse korduslöök ja puurivahile kollane kaart.

Collina andis ka mõista, et FIFA võib naiste MM-i järel esitada IFAB-ile taotluse antud reegli muutmiseks viisil, et sanktsioon hakkakski piirduma korduslöögiga ning väravavahid enam joonelt lahkumise eest hoiatusi ei saaks.