Tipuründajana mänginud Frank Liivak kostitas Spartaksit väravaga. Foto: Jana Pipar

Selle nädala esimesel päeval sai ametlikuks noore Eesti ründemehe Frank Liivaku (21) liitumine FC Floraga. Nädala viimasel päeval tõstis ta pea kohale esimese karika, kui aitas oma uuel koduklubil 2:0 alistada Läti meistri Jurmala Spartaksi, pälvides seeläbi Liivimaa karika.

"Päris ilus algus. Tiitleid on alati hea võita. Paljud ei saa öelda, et nad Liivimaa meistrid on. (Naerab). Selles suhtes vahva ju!" lausus Liivak mängu järel lõbusalt. "Eks ta oli ikka natuke tähtsam kui tavaline sõpruskohtumine. Karikaid on alati mõnus võita," lisas ta.

Hiljuti kohtus Flora võõrsil Rootsi meistri Malmöga ja sai kindla 0:4 kaotuse. Täna Läti parimaga. Kuidas lõunanaabrite tase tundus? "Kui väga aus olla, siis oleks võib-olla natuke paremat taset oodanud. Aga muidugi me lükkasime seda palli ka päris hästi - võib-olla oli asi selles," ütles täna tipuründajana tegutsenud Liivak.

85 mänguminutit kirja saanud väravakütt paistis eredalt silma teisel poolajal, kui ta korduvalt ja osavalt Spartaksi mehi ette võttis. 76. minutil õnnestus tal paremast äärest tulnud sööt ka väravaks realiseerida. Enda mänguvormi kommenteerides ütles Liivak, et tippvormi jõudmisega läheb tal veel aega: "Mina pean võistkonnaga harjuma, arvan, et võistkond peab ka minuga natuke harjuma. Aga teisel poolajal hakkasin rohkem enda peale võtma - tundsin ennast mugavamalt - ja tänu sellele sain ka enda mänguga tiimi rohkem aidata."

Liivak tõdes, et pinget või survet ta enda peal ei tunne - tuligi just selleks tagasi Eestisse, et mängida pingevabalt ja tunda asjast mõnu. Küll aga pole ta veel päriselt kohanenud sellega, et ei peagi Eestis olles kiirelt pakkima hakkama, et taas välismaale lennata, nagu varasemalt, kui mängis piiri taga.

"Veidi on harjumatu. Ikka on veel selline tunne, et kohe-kohe on jälle minek. Ei olegi veel täiesti ära harjunud, aga usun, et ajapikku jõuab kohale ka, et olen jälle kodus tagasi," ütles ta. Põlise tartlasena pole ta veel Tallinnasse oma enda kodu leidnud ja tõdes, et kuigi seda tuleb nüüd otsima hakata, siis ilma selletagi on siin hea ja mõnus olla. "See on see, mida ootasin ja otsisin."