Septembri lõpus läks Jakovlev Adzentasse, kus oli peatreeneriks 51-kordne Hispaania koondislane David Albelda. Nii sealt kui ka Arandinast tulid lepingupakkumised.

Jakovlevi uueks koduklubiks saanud Arandina mängis veel kaks aastat tagasi Hispaania kolmandas liigas ning Martõnovi sõnul soovitakse tänavu sinna tagasi tõusta.

Arandinas on ta esindusmeeskonna eest mänguaega teeninud 11 kohtumises ning pühapäeval aitas just tema 89. minuti debüütvärav Arandina 2:1 võiduni La Baneza vastu. Lisaks on ta kirja saanud kolm väravasöötu. "Eks konkurents on seal väga suur. Ja tase ka on väga hea. Kvaliteeti on palju. Samm-sammu haaval on eesmärk seal kõrgemale jõuda," sõnas Martõnov.

"Minu jaoks oli see esimene kord, kui kogu staadion karjus mu nime ja palus treeneril mängu panna. On väga meeldiv tunne, kui meeldid fännidele ja nad annavad sulle energiat ja emotsiooni," muljetas Jakovlev ise. "Elan nüüd Aranda De Duero linnas, kus on elanike 33 000. Kui mõni inimene näeb mind, siis nad tahavad pilti teha ja küsivad, kuidas mul läheb. See on olnud väga üllatav."

Millega sellist populaarsust selgitada? "Jalgpalli vaatama tulnud fännid tahavad näha sõud ja alati, kui mina väljakule lähen, üritan neile seda pakkuda. Olen ründav, kiire ja tehniline ning mitte pikk mängija. Üritan meeskonda alati rünnakule viia, olla kreatiivne, otsida head söötu või võtta vastane üks-ühele ette," vastas Jakovlev.

Klubi ja Jakovlevi ülesanded kattuvad

Kuuemängulise võiduseeria kokku pannud Arandina on omas tsoonis viiendal kohal, kuid jääb kolmandal kohal paiknevast Burgos Promesasist vaid kahe silma kaugusele. Igast tsoonist (kokku on neid 18) pääsevad üleminekumängudele kohtadel 2.-4. lõpetavad meeskonnad, otse Segunda B-sse pääseb tsooni võitja.

Just Segunda B-sse pääsemine ongi Arandina jaoks hetkel silmapiiril. "Kui kõik püstitatud ülesanded täidame, tõuseme kõrgemale. See lahendaks ühtlasi mõningal määral ka minu ülesande astuda samm-sammult kõrgemasse liigasse," lausus Jakovlev ning avaldas arvamust, et Segunda B talle üle jõu käia ei tohiks. "Olen kindel enda jalgpallioskustes. Pingutan kõvasti nii meeskondlikes kui ka individuaalsetes treenides ja kõige tähtsam on, et minu jaoks on tagatud nii kodune ettevalmistus, taastumisetapid, toitumine jne."

Jakovlev ise hindab oma aega Hispaanias ühelt poolt väga keeruliseks, samas ka väga meeldivaks. "Olen õnnelik, et olen siin ja saan sellisest jalgpalliriigist maksimaalset kasu võtta. Muidugi tahaksin saada rohkem mänguaega, kuid ei tohi unustada, et sattusin ühte absoluutsesse jalgpalli tippriiki, kus on hullumeelne konkurents mängijatest, kes on üles kasvanud Hispaania kõrg- ja esiliigaklubide akadeemiates ning teistes Hispaania jalgpallikoolides. Konkureerida pole olnud kerge, aga mul on hea meel võimaluse üle, mis mulle on antud ja üritan ennast võimalikult maksimaalselt tõestada ning teenida koht algkoosseisus. Pean rohkem väravaid lööma."

Mille poolest on Jakovlev Hispaanias paremaks jalgpalluriks saanud? "Olen õppinud palju taktikalises plaanis, mis varem oli minu jaoks probleem. Lisaks on palliga otsustamise kiirus, positsioonivalik ning vabadesse tsoonidesse avanemised paremaks muutunud. Muidugi olen nii füüsiliselt ja mitte vähem olulisena vaimselt tugevamaks muutunud."

Mängu kiiruse osas eelis Tercaral, tingimuste osas Premium liigal

Hispaania tugevuselt neljandas liigas on varasemalt mänginud ka Joel Indermitte ja Frank Liivak, praegu teenib seal leiba pikaaegne Tallinna Levadia ründaja Nikita Andrejev, kelle koduklubi CF Intercity hoiab omas tsoonis teist kohta. Andrejev on seal kahes mängus vahetusest sekkunud kokku 30 minutiks ning teeninud ka ühe kollase kaardi.

Tercera taset siinse Premium liiga võrrelda on Jakovlevi sõnul keeruline, kuid nii palli liikumine kui mängijate mõtlemine on väljakul kõvasti kiirem Hispaanias. "Mängu kiirus ja mittestandardsed lahendused on Hispaanias väga erinevad, muutes seeläbi jalgpalli värvikamaks ning see meelitab jalgpalli juurde rohkem pealtvaatajaid. Jalgpall ei ole mäng, mis sõltub vaid väljakul toimuvast, vaid ka pealtvaatajate poolt pakutavast tähelepanust, kuna see annab mängule juurde tempos ning tekitab mängijates suuremat soovi oma parimaid oskuseid näidata."

Tingimuste osas on eelis aga Premium liigal. "Tercera divisjonis pole igal meeskonnal olemas head väljakud," tõdes Jakovlev.

Töö käib Eesti passi tagasisaamise nimel

Kuigi Jakovlev on Eestis sündinud, on tal hetkel taskus Vene kodakondsus. See fakt on nii Jakovlevi kui ka Martõnovi jaoks hetkel peamine murekoht. "Ta tahab väga Eesti kodakondsuse tagasi saada. Passivahetus oli väga suur viga. Ta on ikkagi Eesti poiss," vastas Martõnov.

Passi pidi Jakovlev vahetama 14-aastaselt, kui ta oli Peterburi Zeniti akadeemias. Nimelt seati Jakovlevile tingimus, et akadeemiasse vastu võtmiseks peab ta passi vahetama. Peale Zenitis käiku oli ta aasta Moskvas Stroginos ning lühikese perioodi ka Moskva Dinamo akadeemias, enne kui ta 2015. aastal Tallinna Levadia duubelmeeskonnaga liitus.

"Kindlasti mõtleme hetkel, kuidas Eesti pass tagasi saada. See oli ka üks põhjus, miks ta Lleidasse ei saanud. Eesti pass oleks talle ka Hispaanias väga kasulik," sõnas Martõnov.

"Ma tõesti tahan oma kodakondsust muuta, kaitsta selle riigi värve, kus ma sündisin ja olen väga uhke, et sündisin Eestis," kinnitas ka Jakovlev. "Loodan, et see on aja küsimus, kuid on raske öelda kui palju see täpselt aega võtab, kuna on raske leida võimalust tulla Eestisse ja hakata kodakondsust muutma. Loodetavasti juhtub see varsti ning saan nõnda koondisele kasulik olla. Eesti mängijad pole Hispaanias varem kõrgliiga või Segunda tasemel mänginud. Tahan olla esimene. Ma olen veel noor."