Naiste Meistrite liiga pole oma uuel ajal mitte kunagi olnud nii rikkalik kui tänavu. Kui viimastel aastatel on viimase kaheksa sekka jõudnud vaid n-ö viie suure tippliiga esindajad, siis tänavu on sakslannade kõrvaleheitmisega tehtud ruumi ka Norra, Portugali ja Hollandi esindajatele. See on loodetavasti märk ühtlasema rütmi leidmisest.

• T 19.45 Ajax - Chelsea
• T 22.00 Benfica - Lyon
• K 19.45 Häcken - PSG
• K 22.00 Brann - Barcelona 

Naiste Meistrite liiga sai uuema kuue 2009/10 hooajaga, kui varem vaid võitjatele keskendunud tippsarja kaasati ka hulgaliselt teise koha omanikke. Nii olid prantslastena kohal nii Lyon kui Montpellier, inglasi esindasid Arsenal ja Everton, rohkem kui ühe osaleja said Euroopasse saata ka Rootsi, Taani, Venemaa, Norra, Itaalia ja Saksamaa. Kusjuures viimaste eest olid tandril kolm satsi - sest Duisburg võitis aasta varem Meistrite liiga, ent koduses kõrgliigas olid edukaimad Potsdami Turbine ja Müncheni Bayern.

Toona, kuna Euroopa naiste jalgpallimaastik oli ebaühtlane ning tippudel oli metsik edumaa, nähti tihedasti suureskoorilisi mänge ning viimastele sõeltele jäid juba tuntud suurklubid. Näiteks 2010/11 hooaja veerandfinaalis olid kaks Saksamaa, kaks Prantsusmaa ja kaks Inglismaa klubi, järgnevatel hooaegadel puksisid viimase välja rootslannad ja siis jälle vastupidi.

2013/14 jõudsid veerandfinaali kuue erineva riigi esindajad, mis oli esimese hooga küll mingitviisi uus kvaliteedimärk. Kui aga mängud said peetud, tuldi maa peale tagasi: võitjad käristasid nelja peale sisse väravate vahe 28:2, võrdseim oli Arsenali 3:0 koondvõit koduse konkurendi Birmingham City üle.

Most UWCL goals 🤝 most UWCL appearances

🦁 @AdaStolsmo x @WRenard 🦁#UWCL || @OLfeminin pic.twitter.com/v4JC7q6hUc — UEFA Women’s Champions League (@UWCL) March 17, 2024

Seisud võrdsustusid ajaga, ent suured jäid suurteks ning ei lubanud teistel kõrgesse mängu oluliselt sekkuda. Enam-vähem raudreegliks sai see, et viimase kaheksa seast leiab nii Lyoni kui PSG, Wolfsburgi ja Bayerni, FC Barcelona ja kellegi Inglismaalt (üldiselt kas Londoni Chelsea või Arsenali) ikka ka. "Segajad" mujalt raputati kiirelt maha: näiteks mullu tegi hiljem meistriks kroonitud Barcelona Romaga 6:1, tunamullu alistasid katalaanid liigakaaslase Real Madridi 8:3.

Saksamaa - kus? Inglismaa - kes?

Naiste Meistrite liigas on läbi aegade edukaimad olnud Saksamaa klubid, kes on kodumaale viinud kokku üheksa tiitlit. Võitjateks on kroonitud Frankfurdi Eintracht (4 korda), Wolfsburg (2), Potsdami Turbine (1) ja Duisburg (1), kokku kaheksal korral on kolm esimest saanud kaela hõbemedalid. Ent tänavu pole ühestki sakslasest kippu ega kõppu, sest nad jäeti alagrupifaasi maha. Jutt on siis Bayernist (mullune meister) ja Eintrachtist (hõbemedalist), Wolfsburg (pronks) langes juba enne seda.

Teisel kohal on edukuse tabelis Prantsusmaa, keda esindades on kõik kaheksa karikat napsanud endale Lyon. Nii nemad kui PSG on jätkuvalt võistlustules, kaheksa parema seas. Vähemalt korra on Meistrite liigas võidutsenud ka rootslased, hispaanlased ja inglased, kelle lippu hoiavad tänavu kõrgel BK Häcken, Barcelona ja Chelsea.

Kui Häcken, kelle ridades asjatab ka Eesti juurtega keskkaitsja Aivi Luik, on tagasi kaheksa parema seas enam kui kümneaastase pausi järel, siis täiesti esimest korda on nii vägevas mängus norrakate Brann, Amsterdami Ajax ning Portugalist Benfica. Kõik see kokku tähendab, et seekordses veerandfinaalis on esindajaid seitsmest erinevast riigist - nõnda rikkalik pole uue aja naiste Meistrite liiga taldrik eales olnud.

Dernière répétition avant d'affronter le Benfica. 🫡 pic.twitter.com/VnnsQtHzPl — OL Féminin (@OLfeminin) March 18, 2024

Ning see pole kaugeltki kokkusattumus või õnnemäng. Näiteks Benfica tegi alagrupis Barcelonaga 4:4 viigi ja alistas Eintrachti 1:0, Brann sundis 2:2 välja Lyonilt, Ajax mängis tulemusega 2:0 üle PSG ja 1:0 tehti Bayerniga ning Häcken alistas nii Real Madridi kui napsas viigipunkti Chelsealt. Need on skoorid, mille üle on igati aus uhkust tunda.

Paarid paigas, mida oodata?

Kergeid lahinguid pole kellelgi oodata, tahaks väita esimese hooga, arvestades seniseid mänge. Samas on kihlveokontroritel selged soosikud olemas. Kõige keerulisemaks läheb eeldatavasti Brannil, kellel tuleb maid jagada valitseva meistri Barcelonaga. Pole juhus, et põhimõtteliselt pool satsi kuulub Hispaania koondisesse, kelle auhinnakapis on nii värskeim MM-tiitel kui Rahvuste liiga trofee.

Teise paari moodustavad Benfica ja Lyon, kus on soosikukoorem samuti selle õlul, kes on sarjas paremat minekut näidanud. Võrdlus, kus ühel poolel on esimest korda veerandfinaalis osalev Benfica ning teisel kaheksakordne meister Lyon, tundub tõepoolest karm, ent portugallased on end seni kvaliteetsest küljest näidanud. Kindlasti sellisest, mis lubab 2021. aasta lõpus prantslastelt saadud kaks 0:5 kaotust unustada-heastada. Tingimused selleks on igatahes loodud: üritus algab võimsal Estadio da Luzil, mis on võõrustanud nii EM-i kui Meistrite liiga finaale.

Kokku tuleb minna ka Häckenil ja PSG-l ning Ajaxil ja Chelseal, kelle vastasseise hinnatakse võrdseimaiks. Esimestel on väikestviisi ajalugu ka: 2022. aasta sügisel olid prantslased 2:0 ja 2:1 üle. Johan Cruijff ArenAlt alustavad Ajax ja Chelsea varem kohtunud pole.

A little message from our future 💌#ForTheFuture pic.twitter.com/U46aNMSNBh — Ajax Vrouwen (@AjaxVrouwen) March 18, 2024

Londoni naiste puhul on märkimisväärne see, et tõsine põlvevigastus on ründest röövinud Sam Kerri, kuid samas toonud uue tulise jalapaari ühes Kolumbia ründaja Mayra Ramireziga. Chelsea mängijate silmis põleb arvatavasti tavalisest veelgi eredam leek, sest suvel jäetakse hüvasti juba 12. hooaega juhendava Emma Hayes'iga. Kui kodumaal on karikaid küllaga, siis Euroopast on kätte saadud vaid hõbe.

Veerandfinaalkohtumisi peetakse 19. ja 20. märtsil, kordusmatšid on 27. ja 28. märtsil.