Kuidas valida parimat, kui parimaid on palju? Tänavuse Ballon d'Ori saamiseks ei ole jalgpalluritel enam võimalik midagi teha - suvised suurvõistlused jäid seljataha, uus liigahooaeg ei muuda enam midagi. Kuldpall antakse üle küll alles novembris, aga nominendid kuulutatakse välja juba septembri alguses. Kes keda?

Alates 1956. aastast jagatava Ballon d'Ori ajalugu tunneb nii ülivõimsaid üleolekuid kui ka ülinappe võite. Näiteks Alfredo di Stefano, Oleg Blohhin ja Zinedine Zidane jätsid oma parimate hooaegade lõpetuseks teistele vaid riismed. Samas edestas Bobby Charlton omal ajal Eusebiot üheainsa punktiga, nagu ka 30 aastat hiljem Mattias Sammer Ronaldot.

2007. aastal veel Kaka järel teise-kolmanda koha pälvinud Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi algatasid aasta hiljem seeria, mis kestis väikeste kõrvalekalletega tosin pikka aastat. Seda ajastut ei iseloomustanud niivõrd küsimus "kes?", vaid pigem "kumb?", sest isegi kui ühel oli enda mõõtkavas kesine hooaeg (Ronaldol 2010, Messil 2018), püsis teine ikka teravaimas tipus.

Kümme aastat jagati auhinda vennalikult käest kätte - viis ühele, viis teisele -, kuniks Luka Modric 2018. aastal lõpuks ise esikohale trügis. Messi kuues Ballon tuli seejärel ülitasavägises konkurentsis Virgil van Dijkiga ja seitsmes samamoodi Robert Lewandowskiga võrreldes. 2022. aastal polnud seevastu vähimatki kahtlust Karim Benzema võidus ja ka mullu kallutas Argentina MM-tiitel vaekausi üsna kindlalt taas Messi kasuks.

Aga mis saab tänavu, kui selget valitsejat justkui pole? Hulk väljaandeid on EM-i ja Copa America lõppemise järel koostanud nimekirja meestest, kellel on põhjust Ballon d'Orist vähemalt unistada.

Jude Bellingham (Real Madrid, Inglismaa)

21-aastane Bellingham säras La Liga debüüthooajal moel, mida vähesed oskasid oodata. Selget staarigeeni omav poolkaitsja aitas Reali 27 värava ja 16 väravasöödu toel koduliiga meistriks ja ka Meistrite liiga võitjaks. EM-il hiilgas ta mängus Sloveenia vastu käärlöögiga, mis päästis Inglismaa turniiri, aga kas kokkuvõttes oodati temalt enamat? Kui Bellingham oleks inglased tiitlini vedanud, tõusnuks tema aktsiad kõvasti, aga finaalturniir tekitas pigem maailma parimaks mängijaks olemise osas suuri küsimusi kui andis kindlaid vastuseid.

Dani Carvajal (Real Madrid, Hispaania)

32-aastane paremkaitsja ja Ballon d'Ori laureaat?! Ometi on Carvajal üks vaid tosinast mehest, kes suutnud samal hooajal võita nii Meistrite liiga kui ka EM-tiitli. Meistrite liiga finaalis Dortmundi vastu avas ta skoori ning sai jala valgeks ka finaalturniiril, mängides ilmselt senise karjääri parimat jalgpalli. Vasakkaitsjale ei ole Ballon d'Ori mitte kunagi antud, enamgi veel - Franz Beckenbaueri, Fabio Cannavaro ja Lev Jašin on ainsad tagaliini mängijad, kes iial selle autasu pälvinud. Aga miks mitte nüüd?

Phil Foden (Manchester City, Inglismaa)

Premier League'i parim mängija edestas selles arvestuses meeskonnakaaslasi Rodrit ja Erling Haalandit, seega oleks ta justkui koha tippude seas auga välja teeninud? Ehk olekski, kui Foden ei kuuluks nende sekka, kes EM-iga oma aktsiaid pigem kahandasid. Manchester City eest kõigi sarjade peale 52 mänguga 27 väravat löönud Foden ei pruukinud selles küll ise kuigivõrd süüdi olla, sest suure osa turniirist pidi ta mängima harjumuspäratul positsioonil, aga valijad pisaraid ei usu.

Harry Kane (Müncheni Bayern, Inglismaa)

Igavene teine, kellel pole jätkuvalt ühtegi karikat, oleks võinud eduka EM-i korral ühekorraga mitu varju minevikku pühkida. Aga turniiri lõpuks tuli tõdeda, et isegi kui Inglismaa oleks Euroopa meistriks kroonitud, oleks Kane'i panus olnud pettumustvalmistav. Hooaja jooksul löödud 51 väravat ja kaaslasele jagatud 14 söötu ei maksa siiski midagi, kui sa ei suuda oma klubi või koondist suurte võitudeni vedada.

Toni Kroos (Real Madrid, Saksamaa)

Kellegi-millegi väärtustamisega kipub paraku olema nii, et olemasolevat ei osata hinnata enne, kui ta käest kaob. 34-aastane Kroos pidi teatama karjääri lõpetamisest, et temast hakataks äkitselt rääkima kui teravaimasse tippu kuulujast, ehkki ta on seda Real Madridi särgis juba aastaid tõestanud. Kui Saksamaa oleks suutnud kodusel finaalturniiril võiduka lõpuni marssida, oleksid Kroosi aktsiad ilmselt üsna kõrgel, aga praegu jäävad talle vaid nostalgiahääled.

Kylian Mbappe (Paris Saint-Germain, Prantsusmaa)

Seitsmes, neljas, kuues, üheksas, kuues, kolmas - alates pildile tõusmisest on Mbappe mahtunud kuus aastat järjest maailma kümne parema jalgpalluri sekka, aga mitte kunagi pole tema kandidatuuri parima tiitlile tõsimeeli kaalutud. Ei kaaluta ka tänavu, sest Prantsusmaal liiga ja mõlema karika võitmisest selleks lihtsalt ei piisa. 48 mängu ja 44 väravat - tore, aga kus on Meistrite liiga? Kus on EM-kuld? Ninaluumurrust tingitud maski kandmine varjutas Mbappe tänavusi võimalusi nii otseselt kui ka kaudselt. Ehk on järgmine aasta Real Madridis lõpuks tema aasta?

Lionel Messi (Miami Inter, Argentina)

37 eluaastat ja MLS küll, aga samas ikkagi hooaja jooksul 28 väravat ja 17 väravasöötu? Ning Copa America tiitel? Äkki piisab, et uuesti tippu tõusta? Tasub siiski arvestada, et isiklikus plaanis ei olnud äsjane turniir Messile kuigi hea. Ta lõi küll poolfinaalis Kanadale värava, ent oli enne seda veerandfinaalis eksinud olulisel penaltil ning ka finaal jäi tema jaoks vigastuse tõttu üsna varakult pooleli. Seekordne võit oleks veel ootamatum kui 2021. aastal suursoosiku Robert Lewandowski edestamine.

Rodri (Manchester City, Hispaania)

Keerutamata - 28-aastane poolkaitsja on tänavu peamine soosik. Rodri kaotas terve hooaja peale vaid ühe (!) mängu, kus platsil käis. Inglismaa karikafinaali kaotust kompenseerivad kõik muud tiitlid, alustades klubide MM-ist, jätkates Premier League'iga ning lõpetades äsjase EM-tiitliga. Kuigi Rodri pidi Inglismaa vastu peetud finaali avapoolaja järel vigastuse tõttu pooleli jätma, nimetati ta siiski turniiri parimaks mängijaks. Mullu kuulus talle hääletustabelis viies koht, kas nüüd on aeg tippu hüpata? Tegu oleks ühtlasi esimese korraga, kui maailma parimaks valitakse igapäevaselt Manchester City kandev mees.

Vinicius Junior (Real Madrid, Brasiilia)

Real Madrid võitis Meistrite liiga ja valitses koduliigat ning 24-aastane Vinicius pani selle käigus irvhambad küsima, milleks hispaanlastel äsja liitunud Kylian Mbapped üldse vaja läheb. 26 väravat ja 11 väravasöötu räägivad enda eest, ent teisalt põrus Brasiilia koondis Copa Americal taas. Viniciusel jäi penaltitega Uruguayle kaotatud veerandfinaal mängimata, sest alagrupis korjatud kollased kaardid tähendasid mängukeeldu. Väärib märkimist, et brasiillane võitis Ballon d'Ori viimati 2007. aastal, kui Kaka edestas Ronaldo-Messi tandemit. Pärast seda on esikolmikusse mahtunud vaid Neymar ja sedagi ainult kaks korda.

Lamine Yamal (Barcelona, Hispaania)

Kas äsja 17-aastaseks saanud imelapse kiitmine läheb üle piiri? Selles kontekstis ilmselt küll. Jah, ta on juba pidanud Barcelona eest poolsada mängu, löönud seitse väravat ja andnud seitse väravasöötu. Jah, ta lõi EM-i poolfinaalis supervärava ja andis kogu turniiri jooksul neli väravasöötu, ühe seejuures finaalis. Jah, ta valiti teenitult EM-i parimaks noormängijaks. Aga Ballon d'Or? Kui seni noorim võitja on 1997. aastal 21-aastaselt selle autasu pälvinud Ronaldo?