Eesti koondise ründaja Erik Sorga läks nelja aasta eest Ameerika unistust püüdma, aga on sestpeale rännanud pigem Ameerika mägedel. Viimastel aastatel on tee viinud teda kolme Euroopa liigasse, kuid mõnest sähvatusest hoolimata pole ta üheski neist õiget hoogu leidnud. Põhjuseid, nagu selgub, on ühtaegu mitmeid ja samas sarnaseid. Värskeim otsus panna end proovile Aserbaidžaanis Sumqayiti ridades ootab alles lõplikku hinnangut, kuid koondisemängud Rootsi ja Belgiaga, kellest viimase võrku on Sorga juba varemgi Brüsselis sahistanud, oleksid iseenda leidmise teel kahtlemata väärt hüppelauaks.

Enesekindluseks vajalik start on Sorgal Sumqayitis tehtud - liigahooaja avavoorus realiseeris ta penalti, mis aitas klubi lõpuks 4:1 võiduni, kontrollmängudes on tabamusi tulnud lausa kolmekaupa. Kuid enne Aserbaidžaani elust rääkimist on sobilik põigata korraks tagasi eelmiste koduklubide juurde, kus asjad pole loodetult kulgenud.

Kui Sorga 2020. aastal Florast otse MLS-i siirdus, olles koduliigas paugutanud koguni 31 väravat, võis ju aimata, et välismaal ei kulge kõik vähemalt esialgu päris sama ladusalt. Kuid see, et USA-s, Hollandis, Rootsis ja viimati Bulgaarias on läinud just nii nagu on läinud, võtab Sorgat ennastki ohkama, kui paluda tal neid aegu meenutada.

"Väga keeruline on selle kõige kohta lühidalt midagi öelda. MLS-is ma esimese treeneriga (Ben Olsen - K. J. K.) nii palju ei mänginud, aga siis sai abitreener peatreeneriks (Chad Ashton - K. J. K.) ja ütles, et tahab minust teha ründaja, kelle peale meeskond mängib. Olingi temaga kõik mängud põhis, aga siis tuli jälle uus treener (Hernan Losada - K. J. K.). Mingites mängudes alustasin ka temaga, aga siis sain kahjuks vigastada," kirjeldab Sorga USA-aega.

"Et saada vormi, tulin Hollandisse. Alustasin päris hästi," tuletab ründaja meelde debüüti Eerste Divisies, kus tema kaks väravat aitasid VVV Venlo 2:1 võiduni. Paraku tuli järgmise kümne mänguga juurde vaid üks tabamus. "Tagantjärgi mõeldes oli seal asi selles, et treener võttis mind meeskonda vigastada saanud põhiründaja asemele. Aga kui tema tagasi tuli, siis ta kohe mängis ka ja mina jäin varumeheks. Tuli pakkumine Rootsist ja tahtsin kindlasti sinna minna, mitte Hollandi esiliigas pingil istuda."

Rootsis läks kõik untsu vaid kahe nädalaga

Pealtnäha hea samm 18-kordse Rootsi meistri ja kahekordse UEFA Cupi võitja Göteborgi ridadesse võttis kiirelt kehvema pöörde Eesti jalgpalluritele juba neetult tuttavaks saanud ja "nuta või naera" rubriiki kuuluval põhjusel: "Panin allkirja ära, aga kaks nädalat hiljem vahetus klubis spordidirektor ja mulle hakati rääkima, et kui sa tahad ära minna, siis võid minna. Ütlesin, et ei, ma tahan oma kvaliteeti ja võimeid näidata, väravaid lüüa. Aga ma ei saanud võimalustki," meenutab Sorga aega, mille üle ta nüüd suudab isegi nalja visata.

"Mängisin 90 minutit ja lõin ühe värava. No kui niimoodi vaatad, siis on hea statistika, aga ..." muigab ta, viidates kaheksale Allsvenskanis peetud kohtumisele, mis tõid tema arvele kokku vaid 89 mänguminutit.  "Ütlesin, et vabandust, ma ei soovi niimoodi. Muide, tegin ka seal kõik trennid kaasa hoopis parempoolkaitsja koha peal, mitte kunagi ründajana ... Suvel hakati veel rääkima, et mind saadetakse võib-olla laenule. Palusin uuesti võimalust esinduses, öeldi, et okei-okei, anname, aga varsti sai selgeks, et ei anta."

View this post on Instagram

A post shared by IFK Göteborg (@ifkgoteborg)

Sorga seni eelviimaseks tööandjaks olnud Plovdivi Lokomotivis tuli minuteid rohkem ja platsile sai Sorga seal lõpuks 14 liigamängus, aga plusspoolele jäi vaid kaks löödud väravat, neist üks nimeka Sofia CSKA võrku. Miinusena asus Eesti koondislasele taas kaikaid kodaraisse pilduma peatreener, kes nägi teda senisest sootuks erineval positsioonil.

"Alustasin hooaja ettevalmistust ründajana. Liigas alustasin ka kolmes-neljas mängus ründajana. Ja siis otsustas treener, et paneb mu poolkaitsesse, number kaheksa peale. Lisaks tahtis ta veel, et ma langeksin alati keskkaitsjale vastu palli küsima. Kuidas ma sealt väravaid löön? No mängisin siis seal, aga ütlesin talle, et see ei ole minu positsioon. Minu tugevus on skoorida ja sööte anda, et meeskond võidaks. Aga ta pani mind ikka sinna ..." ohkab Sorga jälle kogu südamest. "Ütlesin, et ma lähen siis parem ära. Pole ju mõtet."

Aseri liiga annab ründajale ruumi

Seega - nüüd ootab Sorga eeskätt lihtsalt võimalust mängida positsioonil, kus tema tugevaimad küljed välja tuleksid. Kuid miks ikkagi Aserbaidžaan ja 13 aastat tagasi asutatud FK Sumqayit, eelmise hooaja liigatabeli seitsmes meeskond?

"Mingid variandid olid veel, aga mitte väga konkreetsed. Ma ausalt öeldes päris täpselt ei teagi, millised, agent tegeles nendega. Sumqayit pakkus häid tingimusi, treener rääkis, et on minu videosid vaadanud ja talle meeldib minu mängustiil. Ta ütles, et tema plaan on teha minust põhimängija. Rääkisime temaga juba enne allkirjastamist. Ütlesin, et palun anna mulle kaks päeva, ma mõtlen. Ja siis otsustasingi, et lähen. Muid kindlaid pakkumisi sel hetkel ei olnud ka."

Sorga ei salga, et vahepealne väravatevaene aeg on tema enesekindlust pisut kõigutanud ning Sumqayitis loodab ta selle uuesti leida. "Natuke on küll, jah. Nagu igal ründajal. Väravad on ju sinu rõõm. Vaatame, kuidas edasi läheb. Algus on hea, väga rahul olen. Kõik meeldib - meeskond, tingimused, üleüldse kõik. Ainult kahe kuu põhjal on veel veidi raske eelmiste klubidega võrrelda, aga üldiselt on organisatsiooni mõttes kõik pigem sama. Mängustiil on teine, aga see, kuidas kõik toimib, on lühidalt öeldes professionaalne," kiidab ta.

Ent kuhu aserite liiga varasemate kogemustega võrreldes paigutub? "Nende mängude põhjal, milles olen mänginud, võin öelda, et Bulgaaria tase oli kõvem. Füüsilisem. Ja kui said palli, oli sul maksimaalselt sekund või kaks, et sellega midagi teha, siis tulid juba kaitsjad selga. Aserbaidžaanis on aega rohkem. Aga see mulle sobib, et vabadust on - võin langeda ja palli küsida, siis pöörata. Koondises mängin ju ka teise ründajana," võrdleb Sorga.

Aserbaidžaani elu, nii vähe või palju kui ta on saanud seda siiani kogeda, sobib talle samuti. "Enne minekut rääkisin agendiga ja inimesega, kes elab Bakuus. Öeldi, et kõik on okei. Sumqayit on Bakuu lähedal, 30 minuti kaugusel ehk peaaegu nagu äärelinn. Kui on vaba päev, siis sõidan alati Bakuusse, sest seal on, mida teha. Sumqayit ise on päris vaikne ja rahulik koht, aga Bakuu, see on nagu teine maailm. Palju autosid, kõik tuututavad, tänavad on juttu ja rahvast täis, palju turiste ... Kreisi!"

View this post on Instagram

A post shared by Erik Sorga (@erik_sorga)

Tätoveeringuid, ehteid ja kirevaid riideid armastav Sorga ei salga, et tunneb end värvikas linnas mõnusalt. "No juhtub ikka, jah, et vaadatakse järele, kes see niisugune on ja kust ta tuli. Oo, võib-olla jalgpallur? Mulle meeldib!"

Aga mida on tal öelda neile teravkeeltele, kes leiavad, et efektse välimuse asemel võiks rohkem keskenduda väravate löömisele? "Ma ei muretse selle pärast üldse. Las inimesed räägivad. See on minu stiil ja minule meeldib nii. See ei ole selleks, et sotsiaalmeedias silma paista või show'd teha. See on minu elu ja mina elan seda!" naeratab ta rahulikult.

* * *

Sünniaeg: 8. juuli 1999
Vanus: 24
Positsioon: ründaja
Klubikarjäär: 2008-15 TJK Legion, 2016-19 FC Flora, 2020-22 D. C. United (USA), 2021 Loudoun United (USA), 2021-22 VVV Venlo (Holland, laenul), 2022 IFK Göteborg (Rootsi), 2023 Plovdivi Lokomotiv (Bulgaaria), 2023-... Sumqayit (Aserbaidžaan)
Koondisekarjäär: 26 mängu ja 4 väravat A-koondises