"Kaunis hullumeelsus": kõigi finaalide ema (1)

Esimest korda ajaloos kohtuvad Lõuna-Ameerika tähtsaima klubiturniiri, Copa Libertadorese, finaalis Argentina suurklubid Boca Juniors ja River Plate. 

Jonatan Maidana astus paar aeglast sammu, kuid jäi siis seisma, justkui mõistes, et põgeneda pole kuhugi. Mitte seekord. Vanad sõbrad tema ümber otsisid lohutust üksteise embusest, agoonias nägudelt peegeldumas pisarad. Maidana pani käed puusa ja pööras silmad päikeseloojangu poole. Keegi ei tõtanud ülalt teda päästma. Kas seal sai üldse kedagi olla? Tema poole alla vaadata? Pilvitust taevast sadas põlevat prügi. Maidana noogutas. Selline nägigi siis maailma lõpp välja. 

Aasta varem oli Maidana viivuks saanud seista maailma tipus. Kolme aasta jooksul Boca Juniorsiga kuus tiitlit võitnud keskkaitsja proovis kaks aastat õnne Harkovi Metallistis, kuid naasis siis kodumaale. River kutsus. Neid mehi, kes on viimase kümnendi jooksul mõlema eest mänginud, võib üles lugeda ühe käe sõrmedel, aga et Maidana tuli ja põrutas oma esimeses Superclasicos Boca võrku Riveri võiduvärava, tähendas midagi sootuks sügavamat. Maidana oli oma tabamusest nii üllatunud, et ei osanud isegi tähistada. See polnud vajalik. Tema meeskonnakaaslased ja pilgeni täitunud El Monumental tegid seda tema eest. 

Nüüd, 2011. aasta juunis, seisis Jonatan Maidana El Monumentali keskringis ja vaatas enda ümber toimuvat kaost. 

Hüsteerias inimesed rebisid staadioni tükk-tüki haaval ribadeks; istmed, uksepiidad ja muu, mis lahti tuli, muutus nende käes väljakule suunatud viskerelvaks. Kolm meest kandsid minestanud naist, nende riided läbimärjad tulutult tribüüne jahutada üritanud veekahurite jugadest. Piirdeaiad haihtusid sekunditega. Lärm summutas murule sõitnud kiirabiautode sireenid. Staadioniväravate taga ei olnud inimloomusest midagi alles jäänud. Seal hulkusid kiskjad, veres voolamas midagi võikamat kui marutaud. Nad põletasid autosid ja ülekandejaamu. Nad põletasid prügikaste. Nad lõid sisse Monumentali ümbritsevate poodide aknad, šokis müüjad klaasiklirina saatel varju otsimas. Nad lõid maha kodude uksed, teadmata, kes ootavad nende taga, käes enesekaitseks haaratud golfikepid, noad. Püstolid. Buenos Airesest oli saanud sõjatander.

Kui sa tahad midagi kogu hingest kaitsta, nii väga päästa, et katad selle tekiga ja ehitad selle ümber müüri, juhtub vastupidine. Sa lämmatad. Argentina ei saanud lubada, et keegi viiest suurest - River, Boca, Independiente, San Lorenzo, Racing Club - kõrgliigast välja kukub. See oli mõeldamatu. Kasutusele võeti keeruline süsteem, mis langetas klubisid Primera B-sse kolme viimase aasta keskmise punktisumma alusel. Korraldus kompleksne, idee selle taga lihtne. Kui Bocal või Riveril sattuski olema ootamatult kehv hooaeg, jäid nad olude paranedes püsima ja võisid juba aasta pärast taas tiitlite nimel heidelda.

Riveri käsi käis vastupidiselt. Pärast 2007/08 hooaja Clausura võitu olid nad juba järgmisel Apertural viimased, järgnesid kaks teises kümnes lõpetamist ning kuigi 2011. aasta juuniks oli Riveri vormikõver oluliselt paranenud, ei päästnud üheksas koht neid üleminekumängudest. Riveri hukutas sama süsteem, mis loodi tema kaitsmiseks. Võõrsil kaotati Belgranole 0:2. Teise poolaja alguses ronis käputäis Riveriga kaasa reisinud Barras Bravase liikmeid üle kuuemeetrisest piirdeaiast ja selle peal olnud okastraadist ning marssis väljakule. Jonatan Maidana oli valmis kõige hullemaks. Kui mõne Barras Bravase liige on valmis üle ronima kuuemeetrisest piirdeaiast ja selle peal olevast okastraadist, ei lähene ta kiitvate sõnadega. Maidana ja läheduses olnud Riveri mängijad ei liikunud. Mõni seisis, käed selja taga. Ühtegi rusika - ega ka teravamat - hoopi ei jagatud, aga läinud suvel MM-finaali vilistanud Nestor Pitana pidi kohtumisele lisama 27 üleminutit. 

Seitse päeva hiljem said Maidana ja teised Riveri mängijad staadionilt lahkuda kaks ja pool tundi pärast lõpuvilet. Riietusruumi seinad ei olnud piisavalt paksud, et müra summutada. Mõni, nagu tol ööl karjääri lõpetanud veteran Matias Almeyda, jäi Monumentalile varahommikuni. Kui Buenos Aires ärkas, oli ametlikuks vigastatute arvuks 89. Riveri jaoks oli maailm lõppenud väljalangemisega, teine, sinisem osa sellest 13 miljoni elanikuga linnast, pidutses kõvemini kui ühegi tiitlivõidu puhul.

*

Ma oleksin täna võinud kirjutada ühe lause, River Plate ja Boca Juniors mängivad sellel aastal Copa Libertadorese finaalis, ja sellega lõpetada, sest rohkem ei oleks vaja mitte midagi öelda. See lause koosneb ainult üheteistkümnest lühikesest sõnast ja on samal ajal nii laetud, nii tuline, et peame õnne tänama, et Soccernet on veebipõhine väljaanne. Vastasel juhul põletaks see lause paberisse kärssavate servadega augu. Boca on Lõuna-Ameerika tähtsaima klubiturniiri finaalis mänginud kümme korda, River viis, otsustavas mängus pole üksteisega kohtutud. Nüüd see juhtub. 

Ma usun siiralt, kogu südamest, et need kaks mängu on kõige suuremad, mis maailma jalgpallis toimuda saavad. Meistrite liiga finaalis võivad vastamisi minna Barcelona ja Madridi Real. Jalgpall, mida siis - mõnel teise riigi murul - näidataks, oleks parim võimalik. Selles ei ole kahtlustki. Aga Euroopa jalgpalli säde on pidevalt suureneva kasumiahnuse tõttu tuhmim. Argentinas ei ole kellelegi mingit kuradi raha maksta. Kui seda vahepeal hämarate võlvkäikude all üle antud kohvritega saabubki, kaob see sama kiirelt mustade ja tumesiniste ülikondade taskutesse. "Nad reetsid meid! Rotinäod! Vargad," saatsid Riveri väljakukkumist 2011. aastal kuulsa raadiohääle Atilio Costa Febre lõikavad sõnad. Mõeldud klubi juhtidele, mitte mängijatele. "Sa pead olema üks korralik tõbras, et River Plate niimoodi vastu taevast lasta! Nad ei saa end peita, nad peavad meie eest Argentinast põgenema!" Jonatan Maidana kinnitas toona, et mõned Riveri mängijad ei olnud palka saanud juba kaks aastat.

See olukord oleks Euroopas mõeldamatu, üks põhjus, miks Messid, Neymarid ja James Rodriguezed suure lombi taha kiirustavad. Vaid neli meest, lisaks Maidanale klubi kapten Leonardo Ponzio, Gremio vastu otsustava penalti realiseerinud Gonzalo "Pity" Martinez ja uruguaylasest ründaja Rodrigo Mora kuulusid Riveri koosseisu kolm aastat tagasi, kui Libertadorese finaalis alistati mehhiklaste Tigres UANL. Olukorrad, kus meeskonna staarid mängivad klubi eest kümme või enamgi aastat, nagu Messi ja Ronaldo Euroopas, juhtub Lõuna-Ameerikas paar korda põlvkonna jooksul. Kangelased ei juhi oma meeskondi väljakule, kangelased sünnivad väljakutel. See on üheks põhjuseks, miks ma hindan Libertadorest nii kõrgelt, üheks põhjuseks, miks Boca ja Riveri tulevane finaal on midagi absoluutselt ainulaadset. Mängijad tulevad ja lähevad, aga klubi jääb alati kõige tähtsamaks. Alati.

Kõik minu argentiinlastest tuttavad, kellega Riveri teisipäevase võidu järel rääkisin, usuvad, et Buenos Aires ei ole mänguks valmis. Et Argentina ei ole selleks valmis. Sõnad, mille puuduse all argentiinlased tavaliselt ei kannata, on kadunud. Nad ei ole kindlad, mis pärast finaali edasi saab. Nad on ärevil, ehk isegi hirmunud. Otseselt mitte selle ees, kuidas finaal möödub, kuigi seegi toob ilma mingisuguse kahtluseta kaasa kurbi tagajärgi; pigem lõõmab nende jaoks ähvardavana sündmuse olulisus Argentina kultuuriloos. Kuidas see finaal üle elada, kui kogu riigi elu on pea sada aastat käinud jalgpalliga ja just nende kahega ühes taktis? Kuidas hakkama saada, kui pikki aastakümneid on sellest võimalikust mängust räägitud, sellest raamatuid kirjutatud ja filme vändatud ja nüüd, 2018. aasta sügisel, selgub, et fantoomfinaal saab reaalsuseks?

Enne seda, kui lõpus hiilgavalt surunud River oli teisipäeval Pity Martineze 90+4. minuti penalti toel Gremio alistanud ja brasiillaste peatreener seetõttu kohtunikku Stevie Wonderiga võrrelnud; enne seda, kui Boca lasi päev hiljem ohjad käes lõdvemaks ning Dario Benedetto pidi jälle Palmeirast isiklikult karistama, võttis sõna Argentina president Mauricio Macri. 

"Ma ei taha, et Boca ja River finaalis mängiksid," ütles Macri. "Ma tahan, et finaali saaks üks Brasiilia meeskond. Miks? Sest meid ootab ees kolm nädalat unetuid öid. See oleks hullumeelne. See tähendaks liiga suurt pinget. Te ei kujuta ettegi, millist pinget see tähendab. Kaotaja peab sellest taastuma 20 aastat."

Kolmapäeval Palmeirase vastu vahetusest sekkunud Mauro Zarate nimetas kohtumisele eelnenud pressikonverentsil võimalikku River-Boca finaali "kauniks hullumeelsuseks" ja tõdes, et kes iganes kaotab, peab riigist lahkuma. 

Küsisin ühelt tuttavalt Argentina spordiajakirjanikult, kas Buenos Aireses on mänguga toimetulemiseks piisavalt politseinikke. "Neid võib isegi jätkuda," arvas ta. "Aga psühholooge ilmselt mitte." 

Veelgi melanhoolsemaks teeb inimesed see, et Boca ja Riveri finaal jääb viimaseks, mis mängitakse traditsiooniliselt kahe mängu kokkuvõttes. Järgmisel aastal selgub Libertadorese karikavõitja neutraalsel staadionil ühe mängu järel. Lõuna-Ameerikas, kus kirjutamata reeglid; müüdid ja legendid; traditsioonid, on nii au sees, ei saaks olla paremat võimalikku hüvastijättu.

*

Kohe pärast Riveri kukkumist esiliigasse maalisid Boca fännid üle Monumentali seinal olnud Riveri logo. C.A.R.P.-st sai C.A.P.B. - Club Atletico Primera B. Järgmised poolteist aastat võisid Millonariose poolehoidjad igal pool Buenos Aireses näha seintele maalitud tähte "B", või sõna "RiBer", esimesel Superclasicol pärast väljalangemist kandsid sajad Boca fännid seljas silmaaukudega voodilinu, tuletamaks meelde, et Primera B häbi jääb Riverit igaveseks kummitama. See võib küll veidralt kõlada, aga tegelikult oli Riveri jaoks 2011. aasta suvi vaat et parim võimalik asi, mis nendega oleks juhtuda saanud.

Tagasivaade ühele River Plate - Boca Juniors mängule ja fännide möllule:

Neli aastat tagasi haaras River Plate ohjad Lõuna-Ameerika üks talendikamaid treenereid Marcelo Gallardo, klubi endine mängija, kelle käe all taastas River kiirelt oma koha kontinendi absoluutsete tippude seas. "Ma sündisin selleks, et võtta vastu raskeid ülesandeid," sõnas Gallardo pressile. Marcelo Bielsast, Diego Simeonest ja Pep Guardiolast inspireeritud noor treener alustas oma valitsusaega Riveri kõigi aegade rekordit korranud 32 kaotuseta mänguga. 

Psühhoanalüüsi suurimate austajatena - Argentinas on 100 000 inimese kohta enim psühholooge kogu maailmas - on argentiinlased ühe võtmeisikuna näinud ka Gallardo palgatud neuroteadlast Sandra Rossit, kes tegeleb Riveri pallurite emotsionaalse külje eest hoolitsemisega. Sellest on puudust tuntud. Ka nooremad mängijad on näinud, mis seitsme aasta eest Monumentalil toimus. Ja Argentinas peab valmis olema kõigeks. 

2015. aasta mais jooksid Riveri mängijad Boca La Bomboneral teiseks poolajaks tagasi väljakule, aga tunnelis piserdati Leonardo Ponziot, Leonel Vangionit, Matías Kranevitterit ja Ramiro Funes Morit pipragaasiga. Kaks viimast viidi haiglasse ja mäng jäeti tund aega pärast intsidenti ära. Gallardo oli täis püha viha. "Pärast seda mõtlesin, et mida kuradit ma jalgpallis teen? Sest jalgpall on suremas, nad tapavad teda aeglaselt," rääkis Riveri loots. Kolm kuud hiljem võitis River Libertadorese, pestes osa 2011. aasta häbist maha.

Kui Jonatan Maidana peaks Riveriga sellel aastal taas Libertadoresel triumfeerima, saab temast turniiri kolmekordne meister. Sellega on lähiminevikus hakkama saanud vaid üheksa mängijat. Finaalis kohtub ta "vana sõbra" Carlos Tevezega, keda ta ülemöödunud aasta alguses toimunud "sõprusmängus" (päriselt, kelle arvates see hea idee oli?) peaga näkku lõi ja suure kakluse algatas. Superclasico on alati põlenud. Nüüd lahvatavad leegid kõige tähtsamal areenil.

Kommentaarid

Shparkz   •  
(90.191.14.***)
Hea lugemine!

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VÄRSKED VUTIJUTUD
Pikk ette (ja ise järele) | Pika põua lõpp: kas Paide ongi tiitlikursil või on Flora lihtsalt halb?
KOONDISEMÄNGU EEL
KÜLAS SIIM JUKS!
Udune Albion | Man City eri: kui keegi oleks 20 aastat tagasi öelnud, et tuleb Meistrite liiga võit, oleksin tema kainust kontrollinud
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Eesti koondist tabas suure mängu eel tagasilöök: üks mees jääb esialgu lennukilt maha
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0