Paralleelselt Kataris toimuva MM-iga on Eesti avalikus ruumis omajagu kõneainet pakkunud ETV2 eetris jooksnud Kinoteatri saade "Katarsis", kus muuhulgas anti nuuti Eesti Jalgpalli Liidule ja nende presidendile Aivar Pohlakule. Viimane ütles "Pikk ette (ja MM-ile)" värskes osas, et ei samastu esile toodud kirjeldustega.

"Kõigepealt: me ei samastu sellega üldse, sest reaalne elu jalgpallis on täiesti teistsugune, kui seal üritati kirjeldati," kommenteerib Pohlak. "Loomulikult minu persoon tõenäoliselt näeb välja selline, see ilmselt peab paika, aga persooni sisu on hoopis teistsugune."

Ta jätkab: "Minu printsiibid on sellised, et ma pean laskma selle endale ligi, sellepärast et ma ei tohi muutuda kalgiks või paksunahaliseks lihtsalt. Aga ma pean sellega toime tulema! Läbi selliste asjade on väga suur oht, et inimene kaotab oma tundlikkuse. Tundlikkus on minu üks trumpe. Ma ei taha seda kaotada! Väikevend peab kannatada saama ja suur vend minu sees peab aitama tal sellega toime tulla.

Neid rünnakuid väljapoolt jalgpalli on väiksemate-suuremate vahedega olnud pidevalt. Selles ei ole midagi uut. Oleme õppinud seda, et üldiselt kui sa ei samastu, ei ole vaja reageerida. Välja elada ennast selle peal ... No ma ei tea!

Väljakutse on kasvõi see näiteks, et ma olen teatris-käija inimene. Ma ei tohi laskuda samale tasemele ja hakata näiteks vältima mingite näitlejate või mingite truppide etendusi, sellepärast et keegi on minu kohta halvasti öelnud. Ma ei tohi oma hoiakuid muuta. Ma pean jääma samaks. Võib-olla see on isegi kõige keerulisem väljakutse."

Millest see tuleneb, et mingi osa Eesti inimesi näevad Pohlakut ja jalgpalliliitu diametraalselt erinevalt sellest, kuidas näeb Pohlak ise?

"Ilmselt on see minu persooni omapära," arvab ta. "Olen päris palju kuulnud inimeste käest, et ohhoo, kui sinuga tuttavaks saada, oled sa hoopis teistsugune inimene kui see, mis on su kuvand. Selle üks põhjus on minu olemus. Aga teine on ka see, et ega ma väga teadlikult olen kogu oma energia kulutanud sisulistele tegevustele.

Ehk siis algusest peale olengi suhtunud oma kuvandisse ja mainesse hooletult. See peab paika ja see on kindlasti nii. Sellest sain aru rohkem kui 20 aastat tagasi. Aga ma tahangi kogu oma energia kulutada sisulistele tegevustele.

Samal ajal kui vaadata näiteks, kes sõna võtsid sel teemal ... eks mul on ju ka mõjukaid vaenlaseid. See on ju ka ilmselge. Ma ei tohi ühegi provokatsiooniga kaasa minna, sest need reaktsioonid muutuvad uueks provokatsiooniks. Sama asi: tuleb toime tulla. Kui sind õhtul sõimatakse, sa pead hommikul kell üheksa olema jälle vormis, naeratama, tegutsema ja andma oma jõudu ja energiat sinna, kuhu sa oled otsustanud teda kulutada."

Kui palju on Aivar Pohlak viimase paarikümne aasta jooksul inimesena muutunud? "Mulle endale tundub, et väga palju ei ole. Aga loomulikult kui ma ise vaatan ennast nooremana, siis mul tuleb hirm peale küll tegelikult mingitel hetkedel. Ju ma oma seda kirge ja temperamenti juhin paremini.

Siin ongi see kaks poolt: rääkisin enne suurest ja väikesest vennast, nüüd see ratsionaalne ja emotsionaalne. Tähtis on, et minu emotsionaalne pool säiliks, aga on ka tähtis, et see teine pool seda juhiks võib-olla paremini. Tõenäoliselt see, et ratsionaalne pool on saanud parema positsiooni, on aidanud mingeid võimeid paremini või täpsemalt realiseerida."