Elisabet Polstjanova on aprillikuises koondises kolmas viimsikas. Vasakujalgne keskkaitsja ei suru nui neljaks, et ametlik debüüt peab ära tulema, vaid jälgib põnevusega, kuidas uudsest olukorrast positiivne maksimum pigistada.

Märtsi alguses 21. sünnipäeva tähistanud Elisabet Polstjanova alustas palluriteed Viimsis Martin Reimi Jalgpallikoolis, kust ta aastate möödudes Tallinna FC Levadiasse ja JK Tallinna Kalevisse liikus. Ring sai hooajaks 2023 läbi, kui Polstjanova naiste Meistriliigasse kerkinud Viimsiga taasliitus. Mullu võitis naiskond pronksi näol aegade esimese meistrivõistluste medali, Polstjanova panus põhitegijana üks suuremaid.

Selle taustal on ta olnud mõnel korral ka naiste A-koondise eelvalikus, kuid mitte kordagi lõplikus nimekirjas. Sinna murdis ta end esimest korda käimasolevaks aknaks. "Pigem ikkagi on üllatus, sest olin mingis mõttes harjunud sellega, et olen eelnimekirjas küll, aga kutset ikkagi ei saa," põhjendas ta intervjuus Soccernet.ee-le. "Seda, miks ma selle nüüd sain - ausalt öeldes ei tea! Tulingi siia, et teada, miks seekord nii, aga muidugi on suur rõõm selle üle," naeris ta.

Kauaoodatud esimesele A-koondise kutsele reageerisid nii tiimikaaslased kui pere ja sõbrad otseloomulikult hästi ja toetavalt. "Päris paljud ütlesid, et kindlasti väärin seda. Ja et mängiksin nii, nagu ma mängin, mitte ei mõtleks kuidagi üle. Et küll ma saan hakkama," jätkas Polstjanova, kellele lisaks on Viimsist koondises Liisa Liimets ja Liisa Merisalu.

Esimesed maitsed ja minutid on Polstjanova A-koondisest kätte saanud, sest esmalt lendasid Sinisärgid Prahasse mängima Tšehhi U23 koondisega. Eestile 0:4 kaotuse toonud kohtumine läks kirja mitteametliku maavõistlusena ning seega ei kantud vahetusest sekkunud Polstjanovale tehtud 30 minutit ametlikku statistikasse. Tema jutust kumas, et kindlaid numbreid ta ei tulnudki taga ajama.

"No kindlasti tahaks mängida, eks me kõik tahame. Aga see on mu esimene kutse ja saan absoluutselt aru, et see pole võib-olla see laager, kus teen ametliku debüüdi," ei taha ta isegi kuidagi kiirustada. "Vaatan, kuidas trennid lähevad ja mida saan konkreetselt siin koondises enda poolt anda, sest klubis on ikkagi ühed eesmärgid ja koondises teised. Tahan teada, mida minult oodatakse ja kas saan seda anda."

Võimalus ametlikult platsile joosta tuleb esmalt Liechtensteini ning siis Leedu vastu ehk kokku on koondis koos üle kümne päeva. "Ma arvan, et tuleb tore laager. Saab palju tööd teha, tüdrukutega suhelda ja kindlasti tahaks tagasisidet enda kohta. Ma usun, et saan kindlasti palju teada nii enda kui selle kohta, kuidas saan koondises panustada," sõnastas Polstjanova.

Olümpiavärava toel koondisesse?!

Aasta on alanud hästi ka Viimsi jaoks tervikuna, sest kahest liigamängust on saadud kätte ainsa võistkonnana maksimaalsed kuus punkti. Tormilises alguses on suurt rolli mänginud ka Polstjanova, kes tegi täismängud, aga ka keerutas Paide Linnanaiskonna vastu vinge värava otse nurgalöögist! Äkki aitas see viimase kaalukausi tema kasuks kallutada?!

"Mõtlesin jah, et võib-olla selle pärast!" naeris ta isegi. "Aga ei-ei, ma ei usu ... Aga jah, vaatasin korra nurgalöögi ajal, et tuul on täpselt väravasse. Mõtlesin, et pean palli panema natuke väljapoole, et see keerleks ise väravasse. Muidugi päris nii ikkagi ei olnud plaanis, et lööngi otse. Kuigi enne seda kaks viimast trenni mõtlesin millegipärast, et proovin nurgalöögist paar korda ja treenisin seda."

Polstjanova lõikav vasak jalg oli teemaks ka noorteklassides, kus ta lõi sarnaseid väravaid veel. Viimase umbes aastaga on ta aga liikunud väravast hoopis kaugemale: kui varem teati teda keskväljamängijana, siis nüüd on ta aina enesekindlam keskkaitsja. See muutus hakkas ilmet võtma eelmise hooaja esimeses pooles, kui äkitselt tekkis tagaliini tühimik.

"Kõik olid kuidagi vigastatud või haiged ja treenerid otsustasid, et proovime Elisabeti, et vist saab hakkama küll ja kedagi on sinna vaja. Pärast seda mängu olingi ainult keskkaitses. Öeldi, et see on sinu koht, sa pead sinna jääma ja ka tiimil on seda väga vaja," meenutas noortekoondistes kaheksa mängu pidanud Polstjanova.

Mingit kindlat põhjust, miks just tema sinna hästi sobib, Polstjanova välja tuua ei osanud. Ta pakkus, et ehk näeb ta väljakut hästi. Ning seda näeb tema sõnul kaitseliinist paremini ehk keskväljale tagasi ta ei kipu. "Ma ütleks, et keskkaitses saan isegi rohkem palliga mängida. Taga on veidi mugavam ja näed rohkem võimalusi, kuhu sööta, et väga tagasi ei igatse."

Mida võiks me Elisabet Polstjanovast veel teada? "Kui võtta niimoodi üldisemalt, siis ma olen väga toetav. Kui vaadata Viimsi poolelt, siis olen valmis kandma liidrirolli ning teisi aitama ja toetama. Ma olen selline tiimimängija, jah!"