FC Flora, Paide Linnameeskond, FCI Levadia ja Nõmme Kalju pakkusid tänavu suvel seinast seina emotsioone, aga kas lõppenud eurohooaeg oli edukas? Nii ja naa.

Eesti klubid mängisid kuue nädala jooksul Euroopas kamba peale kokku 20 kohtumist, millest kaheksa võideti, neli viigistati ja kaheksa kaotati. Flora ja Paide langesid konkurentsist Konverentsiliiga kolmandas ning Levadia ja Kalju teises eelringis. Kokku mängiti kümne vastasega, saades kahe mängu kokkuvõttes jagu viiest ja kaotades samuti viiele.

Tulemuste poolest tehti kollektiivselt ajaloo paremuselt teine eurohooaeg ja teeniti kamaluga koefitsiendipunkte. Tõenäoliselt säilitatakse neljas eurokoht ka 2028. aasta suveks, kuigi see pole veel kindel. Suurepärane saavutus! Aga kas see näitab, et kõik on hästi ja hüppame rõõmust lakke? Või püsime siiski kahe jalaga maa peal, sest põhiturniirist jäid Eesti klubid kaugele?

Põhiturniiril on koha kindlustanud näiteks Leedu (Kaunase Žalgiris), Küprose (Nikosia Omonia) ja Gruusia (Thbilisi Iberia) klubid. Lisaks on ühe sammu kaugusele ehk viimasesse eelringi jõudnud Islandi, Iirimaa, Soome, Kosovo, Andorra, Läti, Gibraltari, Põhja-Iirimaa ja Fääri saarte klubid. Eesti saab uue võimaluse järgmisel aastal.

Edu aluseks on Eesti meistritiitel, sest siis pääseb Meistrite liiga esimesse eelringi, kus esmalt on vaja head loosiõnne ja seejärel head esitust väljakul. Kui Eesti meister alistab esimese vastase, siis on Konverentsiliiga põhiturniirile jõudmiseks vaja veel ainult ühe vastase alistamist.

Kui Konverentsiliiga 2021. aastal loodi, sai Flora sellega hakkama, kuid pärast seda ei ole Eesti meister viis aastat järjest (Flora kolm ja Levadia kaks korda) esimesest vastasest jagu saanud. Kaotus Meistrite liiga esimeses ringis tähendab, et siis on vaja alistada kolm vastast, et põhiturniirile jõuda.

Flora ebaõnnestus

Tagantjärele saame öelda, et Floral oli tänavu loosiõnne, aga seda ei suudetud ära kasutada. Esimene vastane oli alistatav, aga Flora langes Gruusia meistri Thbilisi Iberia vastu koondskooriga 4:5 konkurentsist. Saatuslikuks said esimesed poolajad, sest Flora jäi mõlemas mängus varakult 0:2 kaotusseisu. Lihtsustatult öeldes: meeskond oli mängude alguses väga haavatav. Seda näitasid ka hilisemad mängud The New Saintsi ja Escaldesi Interiga.

Kes selle eest vastutavad? Kui meeskond kaotab, siis treenerid eesotsas peatreener Konstantin Vassiljeviga, aga ka mängijad. Tõsi, paljud mängijad, eriti noored kaitsjad, astuvad sellisel tasemel alles oma esimesi samme. See ei ole etteheide nendele mängijatele, vaid klubile, kes sai mullu novembris teada, et tänavu mängitakse Meistrite liigas.

Meeskond ei olnud komplekteeritud edukaks eurohooajaks ja latt aeti madalal kõrgusel kolinal maha. Flora on omal soovil juba aastaid mänginud vaid Eesti mängijatega. See on klubi filosoofia ja 2021. aastal jõuti niimoodi põhiturniirile, aga siis olid noorte kõrval ka välismaalt naasnud koondislased ja kooslus toimis. Tänavu ei suudetud kahe hooaja vahel lahkunud mängijaid samaväärsetega asendada ja meeskonna eeldatavad liidrid jäid Euroopas varju. Võib-olla peaks klubi filosoofiat muutma, sest kui üksikud sähvatused välja arvata, pole Florat euromängudes edu saatnud?

Sellele vaatamata isegi pärast allajäämist Iberiale tundus, et Floral on võimalik põhiturniirile jõuda, sest jagu oleks pidanud saama Walesi, Andorra ja Kosovo meistrist. Ei saa öelda, et loosiõnne polnud. Ei saa ka seda öelda, et Flora oleks igas paaris soosik olnud, pigem vastupidi. Aga nimetatud vastased võiksid Eesti meistrile jõukohased olla. Peaksid olema, kui mõtleme põhiturniirist.

Walesi meister alistati lõpuks alles penaltiseerias, kuid Andorra meistrilt saadi häbiväärne sahmakas. Võõrsil 0:2, kodus 0:4 ja kokku 0:6! Kodumäng pidanuks olema suur spordisündmus ja palju inimesi staadionil, ent Flora reklaamis seda minimaalselt ja A. Le Coq Arenal oli vaid 2283 pealtvaatajat. Kiitus neile, kes kohale läksid, aga samal ajal on neist ka kahju, et nad sellist Eesti meistrit nägid.

Flora on eurosarjas kahe mängu kokkuvõttes suuremalt kaotanud vaid 1999. aastal Belgradi Partizanile (1:10). Päris märkimisväärne, kui arvestada, et Flora on aastate jooksul kaotanud Euroopas väga-väga palju. Kuue väravaga on alla jäädud Odensele (0:6) ja Celjele (1:7). Nüüd on siin nimekirjas ka Inter Club (0:6) - häbiplekk, mis jääb igaveseks Eesti jalgpalliajalukku.

Paide, Levadia ja Kalju õnnestusid

Kui Flora eurohooaeg oli suur pettumus, siis teised Eesti klubid said korralikult hakkama või isegi ületasid ootusi, sealhulgas Levadia ja Paide turundusosakond, kelle vedamisel toimusid A. Le Coq Arenal euromängud 7725 ja 5569 pealtvaataja silme all. Mõnus atmosfäär! Staadionile jõudsid ka paljud inimesed, kes jälgivad Eesti jalgpalli minimaalselt või üldse mitte. Äkki mõni sai jalkapisiku külge!?

Paide jõudis sarnaselt Florale kolmandasse eelringi, aga pidi selleks alistama kaks vastast. Linnameeskond tõestas juba mitmendat korda, et ükskõik kui hästi või halvasti läheb neil koduliigas, siis euromängudes suudetakse ennast kokku võtta, olles viimase viie aasta edukaim Eesti klubi Euroopas. Tänavu oodati Hegelmanni ja loodeti Zira alistamist - mõlemad alistatud ja eurohooaeg õnnestunud.

Umbes 20 korda suurema eelarvega Austria suurklubi Viini Rapidi alistamine läinuks ulmevaldkonda. Nagu varasematel aastatel Anderlechti ja Häckeni vastu, kaotas Paide ka Rapidile kolmandas eelringis kahe mängu kokkuvõttes viie väravaga. Ilmselt mäletatakse ka aastate pärast, et Paide lagunes avamängus viimase kümne minutiga, aga see ei rikkunud nende eurohooaega, sest varasemad positiivsed emotsioonid kaaluvad selle üle.

Levadia korraldas Caernarfon Towni vastu sellise jõudemonstratsiooni, mida pole ükski Eesti klubi varem Euroopas suutnud. 5:0 võõrsil ja 5:0 kodus! Sellele järgnes võõrsil 2:1 võit Göteborgi üle, mis pani ilmselt paljud mõtlema, et Vjatšeslav Zahovaiko saamine Levadia peatreeneriks on parim asi, mis on Eesti klubijalgpallis juhtunud pärast 2021. aastat, kui Flora mängis Jürgen Henni juhendamisel Konverentsiliiga alagrupiturniiril.

Igati õigustatult, sest Levadia mängis Rootsi suurklubiga kui võrdne võrdsega ja võitis eelkõige palli valdava mängustiili, mitte kaitses kannatamisega. Kripeldama jääb vaid Abraham Nwankwo õnnetu omavärav, mis võis Levadiale saatuslikuks saada, sest korduskohtumine A. Le Coq Arenal oli palju raskem ja läks lisaajale, kus Göteborg oli värskem ja resultatiivsem. Kahjuks või õnneks ei saa kunagi teada, mis oleks saanud siis, kui Levadial olnuks soodsam loos või nad oleks Flora asemel alustanud Meistrite liigast ...

Kui Paide ja Levadia väärivad eurohooaja eest kiitust, siis Kalju osas jäid sisse segased tunded. Miinimumeesmärk sai täidetud, kui esimeses eelringis alistati Linfield, kuid teise eelringi avamängus Shelbourne'ilt saadud 2:5 kaotus oli lubamatu altminek, sest nagu korduskohtumine Pärnu Rannastaadionil näitas, siis sama vastane alistati isegi kümnekesi mängides. Hollandi suurklubi Amsterdami Ajax oli justkui lähedal, aga samas nii kaugel. Pigem siiski õnnestunud eurohooaeg.