Kuldne Pall on kõige hinnatum MM-il jagatav individuaalne auhind, mida antakse välja alates 1982. aastast. Fifa teatab 10 kandidaati, kelle seast valivad ajakirjanikud välja MM-i parima mängija. Enim hääli saanud pallurile antakse Kuldne Pall, teisele Hõbedane Pall ning kolmandale Pronksist Pall. Huvitava faktina on alati kõik kolm laureaati esindanud erinevaid riike.

MM1982 - Paolo Rossi

Vahetult enne MM-i vabanes Paolo Rossi kokkuleppemängude tõttu saadud mängukeelust ning kohe nimetati ta ka koondisesse. Fännid ja ajakirjanikud kritiseerisid teravalt tema koondisesse võtmist ning esimestes kohtumistes ei näidanudki Rossi midagi erilist. Mängus Peruu vastu vahetati Rossi koguni välja ning esimese grupifaasi järel sai Itaalia edasi tänu väravatevahele.

Rossi ärkas teises grupifaasis. 2:1 võidumängus Argentiina vastu ta väravani ei jõudnud, kuid Brasiilia vastu tegi itaallane kübaratriki. Poolfinaalis Poolaga lõi Rossi taas 2 väravat ning finaalis Lääne-Saksamaa vastu lisas veel ühe tabamuse. Lõppsaldoks sai 6 väravat ning Rossile anti teenitult Kuldne Pall.

Rossist loe lähemalt SIIT.

1982. aasta Hõbepalli sai Falcao (Brasiilia), Pronkspall anti Karl-Heinz Rummenigge'le (Lääne-Saksamaa).

MM1986 - Diego Maradona

1986. aasta MM-i mäletatakse eelkõige Maradona MM-ina. El Diego juhtis suhteliselt nimetu Argentiina koondise teise MM-tiitlini. Alagrupiturniirilt mindi edasi võitjatena ning kaheksandikfinaalis käidi 1:0 üle Uruguay'st. Maradona täht hakkas särama veerandfinaalis, kui ta lõi kaks kuulsusrikast väravat Inglismaa vastu. Esimest tuntakse "jumala käena" ning teist väravat sooritades mängis Maradona läbi terve vastaste kaitseliini.

Maradona kaks väravat poolfinaalis Belgia vastu viisid Argentiina finaali, kus võideti 3:2 Lääne-Saksamaad.

Maradonast loe lähemalt SIIT.

1986. aasta Hõbepalli teenis Saksamaa väravavaht Harald Schumacher, Pronksine autasu kuulus Taani ründajale Preben Elkjaerile.

MM1990 - Salvatore Schillaci

Salvatore "Totó" Schillacil ei ole ette näidata hiilgavat karjääri suurklubides ja isegi mitte koondisesärgis, kuid kuu aega kestnud kodusel MM-finaalturniiril tõusis ta igaveseks itaallaste südametesse.

Pärast korralikku hooaega Torino Juventuses nimetati ta üllatuslikult MM-koondisesse, kuid keegi ei ennustanud talle sellegipoolest enamat pingipoisi rollist. Esimeses kohtumises tegi ta oma debüüdi, pääsedes mängu vahetusest ja lüües otsekohe ka otsustava värava. Tollal 25-aastane Schillaci sekkus ka teises mängus USA vastu vahetusest.

Viimaseks alagrupimänguks Tšehhoslovakkia vastu oli ta aga juba koos Roberto Baggio'ga algrivistuses ning 2:0 võiduga lõppenud kohtumises lõid mõlemad ründeässad ühe värava. Sama skooriga alistati 1/16-finaalis ka Uruguay ning taaskord sai Schillaci oma arvele ühe tabamuse kirja.

Veerandfinaalis võideti 1:0 Iirimaad jällegi Schillaci väravast ja uus täht oli täpne ka poolfinaalkohtumises Argentiina vastu, mis lõppes viigiliselt ning suundus penaltitele. Kodupubliku kurvastuseks osutusid lõuna-ameeriklased penaltiseerias aga õnnelikumaks ning "Notti Magiche di Totò Schillaci" (Totó Schillaci maagilised ööd) said jätkuda vaid pronksikohtumises.

Inglismaast saadi jagu 2:1 ning otsustava tabamuse sepistas penaltist ei keegi muu kui Schillaci, tõustes kuue väravaga turniiri suurimaks väravakütiks. Hämmastaval kombel lõppes tähelend itaallaste staari jaoks sellesama MM-iga, sest peagi kaotas ta oma koha koondises ning ka klubikarjäär ei toonud midagi säravat.

Salvatore Schillaci lõi karjääri jooksul rahvuskoondise eest kokku seitse väravat, millest tervelt kuus sündisid sellesama MM-i jooksul.

1990. aastal teenis Hõbepalli sakslasest kaitsja Lothar Matthäus ning hääletusel jäi kolmandaks Argentiina ebajumal Diego Maradona.

MM1994 - Romario

Romariost on jalgpalliajaloos rohkem väravaid löönud vaid Pele. Romario oli USA-s peetud MM-il 28-aastane ning sel hetkel Barcelona ridadesse kuulunud 168 cm pikkune ründetäht võlus oma pallikäsitluse ja lõpetamisoskusega kõiki vaatajaid.

Romario moodustas koondises suurepärase kolmiku Bebeto ja Rai'ga. Alagrupiturniiril lõi ta värava nii Venemaa, Rootsi kui ka Kameruni vastu. Romario suurepärane mäng juhtis Brasiilia finaalini ning veerandfinaalis Hollandi vastu ja poolfinaalis Rootsi vastu lõi ta värava, kusjuures poolfinaalis löödud värav oli mängu ainus.

Finaalis jäi värav löömata, kuid mängule järgnenud penaltiseerias tabas Romario teise lööjana.

1994. aastal teenis Hõbepalli Roberto Baggio, hääletusel jäi kolmandaks Bulgaaria mängujuht Hristo Stoichkov.

MM1998 - Ronaldo

Ronaldo oli valitud 1996. ja 1997. aastal maailma parimaks jalgpalluriks ning Prantsusmaal oodati Ronaldolt imetegusid. Enne MM-i peeti meedias Ronaldot tõenäoliseimaks Pele troonipärijaks läbi aegade parima mängija nimetusele. Ronaldot oli õnnistatud filigraanse pallikäsitsuse, kiiruse ja väravavaistuga. Ronaldo lõi hooajal 1996/97 Barcelona eest koguni 46 väravat ning järgmise hooaja veetis ta juba Milano Interis.

Prantsusmaal 21-aastane Ronaldo siiski ootuspäraselt ei tegutsenud ning brasiillasest ründetuusa arvele jäi "kõigest" neli väravat, kuid Bebeto ja Rivaldoga moodustas Ronaldo suurepärase kolmiku, millega Brasiilia jõudis finaalini, kus salapärase haigusega võidelnud Ronaldo oli iseeneda kahvatu vari.

Hõbepalli omanikuks sai horvaatlasest ründaja Davor Šuker, Pronkspall anti prantslasest paremkaitsjale Lilian Thuramile.

MM2002 - Oliver Kahn

2002. aasta MM-i eel ei oodatud Saksamaa koondiselt suurt edu ei kodumaiste ega välismaiste ekspertide seas, kuid turniiri ajal 33-aastaseks saanud Oliver Kahni juhitud kaitseliin keeras vastaste väravasoone põhjalikult kinni. Avamängus Saudi Araabia vastu ei lastud konkurente õieti pealelööginigi. Järgmises grupimängus lasti Iirimaal viimasel minutil lüüa värav, mis jäi enne finaalmängu ainsaks Oliver Kahni selja taga maandunuks.

Nullimängud Kameruni, Paraguay, USA ning Lõuna-Korea vastu viisid Saksamaa üllatuslikult finaali ning enne lõppvaatust anti 25% hääli kogunud Oliver Kahnile Kuldse Palli auhind. Finaalmängus tegi Kahn enda esimese ning ainsa vea, kui pillas Rivaldo ohutu löögi ning võimaldas Ronaldol Brasiilia juhtima viia. Teine värav oli juba Ronaldo meistriklass ning Kahni selles süüdistada ei saanud.

Hõbepall anti finaalis kangelaslikult mänginud Ronaldole ning Pronkspalli teenis Lõuna-Korea kaitsetala ja kapten Hong-Myung Bo.