Homme saab Joel Lindperest suure tõenäosusega Bulgaaria meister. Sama kindel, et seejärel jätab ta Sofia CSKA-ga hüvasti - treener ei salli Lindperet ja Lindpere treenerit, vahendab SL Õhtuleht.

Sofia CSKA edestab kaks vooru enne eesriide langemist Sofia Levskit nelja punktiga - see tähendab, et CSKA homne koduvõit autsaiderite kilda kuuluva Blagoevgradi Pirini üle lõpetaks duelli.

Korraliku vutiriigi meistritiitel on ainuke, mille Joel Lindpere saab liigitada kategooriasse "meeldiv". Kõik muu lahterdub ebameeldivuste hulka.

Sofia CSKA palkas FC Floralt Eesti koondislase poole aasta eest. Laenulepingus seisis punkt: hooaja lõpus on CSKA-l õigus Lindpere mängijaõigused 200 000 euro eest osta. Nüüd, mil hooaeg lõpukorral, sahistab Bulgaaria meedia: Lindperele uut lepingut ei pakuta.

"Nojah, too uus treener vist tõesti ei taha mind," kostis Lindpere eile õhtupoolikul Sofiast telefoni. Ning lisas olulise tõetera: "Aga isegi juhul, kui CSKA sooviks mu jätkamist, ma poleks ise nõus. Oleneks muidugi pakkumisest, aga see on üsna kindel."

Reaalsus: onupojapoliitika sõna otseses mõttes

Põhjuseid toob Lindpere kuuldavale oi-oi kui palju, ent läbivaks teguriks jääb üks: tema värvanud Ferario Spasovi ootamatu vahetamine treeneripingil serblase Miodrag Ježiciga.

"Treenerivahetus muutis mu olukorda põhjalikult," ütleb võõramaalane kokkuvõtvalt.

Siis tulevad detailid.

"Ježicil näib olevat suur probleem: ta ei suhtu väljastpoolt Balkani maid pärit mängijatesse kuigi hästi. Küsimus pole ainult minus, aga ka näiteks prantslases Benoit Cauet's. Mees on kuulunud Milano Interisse ning siin tõesti hästi hakkama saanud, aga kuuldavasti lahkub temagi.

Siin toimivad omad süsteemid. Äsja tutvustas Ježic treeningul üht uut mängijat ja luges tervele meeskonnale sõnad peale: "Ärge talle sisse sõitke, ta on minu perekonnast!" Onupojapoliitika, ühesõnaga.

Ma ei ole halvasti mänginud. Fännid kiidavad, president kiidab, kaaslased kiidavad. Aga see treener. Näen, et ma ei kuulu tema plaanidesse. Aga ma tahan mängida, mitte pingil istuda.

Viimane piisk langes kannatuste karikasse selle nädala algul. Tulin eelmises liigavoorus vahetusest, andsin väravasöödu ja teenisin vastasele punase kaardi. Aga paar päeva hiljem pidin mängima klubi noortesatsis. Täiesti ajuvaba, keegi ei saanud aru! Kõigele lisaks vigastasin seal kergelt reielihast - praegu lähen arsti juurde, aga arvatavasti ma CSKA eest enam platsile ei tule."

Tunneb puudust pisipojast, mitte Bulgaariast

Lindpere naaseb Florasse hea meelega ega nõustu nendega, kes seda tagasikäiguks peavad.

"Võtan selle kogemuse ja medali siit kaasa ega kahetse midagi. Kui mujalt head pakkumist ei tule, mängin südamerahuga Floras. Olen alles 23, mul on aega küll.

Ja pealegi: olen oma pisikest poega näinud vaid kaks päeva. Igatsen teda. Varsti tulen koju ja Bulgaariasse tagasi ei tõmba mind enam miski."

Aivar Pohlak: kõik variandid on veel võimalikud

FC Flora president Aivar Pohlak ei tõtanud veel lõplikult kuulutama, et Joel Lindpere CSKA-karjäär on otsakorral.

"Kõik variandid on võimalikud: et ta jääb CSKA-sse, naaseb Florasse või siirdub kuhugi mujale. Selge see, et treenerivahetuse tõttu pole seis sama, mis laenulepingu sõlmimise ajal. Aga läbirääkimised jätkuvad," rääkis Pohlak.

Muude variantide kohta ütles ta: "Loomulikult kuulame maad, aga sama loomulikult ei hakka ma võimalustest kõva häälega pasundama."