Premium liiga liidrina saab Tallinna FCI Levadia ennast tunda ülikindlalt - ise liigutakse võidult võidule, samal ajal kui jälitajate grupp pidevalt komistades üha kaugemale maha jääb. Küsimus, kes tuleb tänavu Eesti meistriks, on küsimus vaid puhtformaalselt - sellegipoolest on Levadial veel nii mõndagi, mida hooaja lõpus veel sihiks seada.

Levadia on tänavu 26 mänguga teeninud 65 punkti, kusjuures edu lähima jälitaja FC Flora ees on ühe vähempeetud mängu juures juba 16 punkti. Asjaolude soodsa kokkulangemise korral võib Levadia tiitlivõidu kindlustada juba uuel nädalal.

Meistritiitli võidab keegi igal aastal, aga rekordeid püstitavad vähesed. Ja paar päris uhket Premium liiga tippmarki on tänavusel Levadial võimalik enda nimele kirjutada.

Suurima eduga võidetud tiitel - 21 punkti (Levadia, 2009)

Premium liiga ajaloo ühe võimsama meeskonna, 2009. aasta Levadia tiitlimarss on tänaseni ajalooline, sest 21-punktiline vahe hõbedameeskond Sillamäe Kaleviga on seni suurim edu, millega on Eesti meistriks tuldud.

Mööndusega tasub siin ära märkida ka koroonapandeemia tõttu teistsuguse formaadi saanud 2020. aasta hooaeg, kui Flora võitis tiitli 29 mängust kogutud 80 punktiga, Paide tuli hõbedale 30 mängust saadud 64 punktiga. 36-voorulise hooaja mõistes tähendas see, et Flora liikus rekordilise 99 punkti suunas, Paide aga 77 punkti rütmis.

Levadiat ootab veel tänavu ees kümme, Florat üheksa liigamängu. Hetkel liigub Levadia 90, Flora aga vaid 65 punkti tempos, mis tähistaks selle rekordi selget purustamist.

Kõige varem kindlustatud tiitlivõit - 5 vooru enne hooaja lõppu (Flora, 2022, Flora, 2020*)

Hooaeg varem Konverentsiliiga alagrupiturniirile jõudnud, ent tiitli otsustavas lumelahingus Levadiale kaotanud FC Florale ei olnud 2022. aastal koduses konkurentsis vastast ning oma tiitlivõidu said nad kindlustada juba 31. vooru kohtumisega Pärnu Vapruse vastu, mis peeti toona 9. oktoobril. Viis mängu enne hooaja lõppu kindlustas Flora tiitli ka koroonaviiruse leviku tõttu lühendatud hooajal 2020, kusjuures seda saavutust võib mõista isegi veel vägevamana, sest 36-voorulise hooaja asemel mängisid tippmeeskonnad 32-voorulise hooajal. Mitte keegi teine pole Premium liigas suutnud asju nii vara ära otsustada - mitmel puhul on see juhtunud neli vooru enne lõppu, sealhulgas Levadial endal 2024. aastal.

Mis peaks juhtuma, et Levadia tänavu tiitlivõidu vähemalt kuus vooru enne lõppu kindlustaks? Kuna hooaja viimane Tallinna derbi on kavas 31. voorus 15. oktoobril ja Floral õnnestus tänavu juba korra Levadiat võita, ei piisaks Levadiale sellest, et 30. vooru järel oleks vahe Floraga 18 punkti - tarvis oleks 19-punktilist vahet, sest võrdsete punktide korral on esimeseks viigilahutajaks just nimelt omavahelised mängud, mis ei ole tolleks hetkeks veel kindlasti Levadia kasuks otsustatud.

Praeguse seisuga tundub, et Levadia sedavõrd varajane tiitli kindlustamine on isegi pigem tõenäoline kui ebatõenäoline - Levadia edu tabelis on ühe vähempeetud mängu juures Flora ees 16 punkti, mis tähendab, et kui Levadia võidab ka järgmised kaks kohtumist (nädala lõpus Vaprusega ning järgmisel neljapäeval varasemast edasi lükatud mängu Tammekaga), ongi vahe Floraga juba vähemalt 19 punkti. Kui seda vahet suudetakse hoida, ongi 30 vooruga tiitli kindlustamine tehtud.

See pole aga kõik - selgelt on õhus ka võimalus, et Levadia suudab tiitli kindlustada veelgi varem, juba järgmise nädala lõpus ja 29 vooruga - kui Flora ja Paide vahepealsetest mängudest maksimumi ei võta, saab Levadia koondisepausile juba meistritena minna. Seda võimaldaks näiteks selline stsenaarium, kus Levadia võidaks kolm järgmist kohtumist (Vaprus kodus, Tammeka kodus, Trans võõrsil), samal ajal kui Flora saaks oma kahest järgmisest mängust (United võõrsil, Vaprus kodus) vähemalt ühe kaotuse ning Paide oma kolmest järgmisest mängust (Harju kodus, Vaprus kodus, United võõrsil) maksimaalselt seitse punkti. Selline sündmuste käik kergitaks Levadia 74 punkti peale ja jätaks Flora ja Paide seitse mängu enne hooaja lõppu maksimaalselt 52 punkti peale, mis tähendakski seda, et matemaatiliselt oleks Levadia juba tšempion.

Mõned rekordid on mõeldud püsima jääma

Lõpetame aga hoopis nende liiga rekorditega, mis isegi tänavusele Levadiale kättesaamatuks jäävad.

Löödud väravad - 138 (TVMK, 2005)
Väravate vahe - +117 (TVMK, 2005)

Premium liiga rekord ühe hooaja jooksul löödud väravate osas kuulub ja tõenäoliselt jääbki kuuluma kadunud FC TVMK-le, kes võitis 2005. aastal oma ainsa meistritiitli pöörase väravate vahega 138:21 ehk +117! Tarmo Neemelo (41 väravat), Ingemar Teeveri (19) ja Egidijus Juška (17) näol oli TVMK-l lausa kolm väravakütti liiga kuue parema seas. 3,83 väravat mängu kohta sündis mõistagi ajal, mil suurema osa meie kõrgliigast moodustasid amatöörmeeskonnad. Tol hooajal liigast välja langenud Tallinna Dünamo kogus küll 12 punkti, kuid nende väravate vahe oli 28:157 ehk -129.

100 väravat ühe meeskonna poolt nähti Premium liigas viimati hooajal 2019, kui FC Flora jõudis 110 tabamuseni tänu viimases voorus Maardu Linnameeskonna üle saadud 12:0 võidule. 117+ väravat nähti viimati ühe tiimi poolt aga 2009. aastal Levadia ridades, mis siis veel nii suurelt plussis olevast väravate vahest rääkida.

Muide, väravaid mängu kohta on löönud kõige rohkem hoopis hooaja 1992/93 Norma, kes skooris vaid 22 mänguga 102 väravat ehk lõi keskmiselt 4,64 väravat mängus!

Enim punkte - 97 (Levadia, 2009; Flora, 2022)
Enim võite - 31 (Levadia, 2009; Flora, 2022)

Isegi kui Levadia kõik järelejäänud mängud võidab, on neil võimalik jõuda "vaid" 30 võidu ja 95 punkti peale - tippmark on aga kahe võrra parem. Sealjuures polnud nii 2009. aasta Levadia kui 2022. aasta Flora päris võitmatud - 31 võidu kõrvale kogusid mõlemad neli viiki ja ühe kaotuse.

Vähim kaotusi - 0 (6 korda)

Kaotuseta hooaegasid on Eesti meistriliiga ajaloos pealtnäha ette juhtunud isegi üllatavalt palju, ent suurem osa neist üheksakümnendate keskel, kui liigavoorude arv oli tänasega võrreldes kaduvväike. Kõige esimesel taasiseseisvumisjärgsel hooajal 1992. aastal lõpetasid liigahooaja kaotuseta näiteks nii võidukas Norma kui hõbedameeskond Jõhvi Eesti Põlevkivi, kuid kaheosalise turniiri jooksul mängiti vaid 13 kohtumist.

36-voorulise hooaja on seni ainsana suutnud kaotuseta läbida Nõmme Kalju, kes tuli 2018. aastal meistriks 25 võidu ja 11 viigiga. 28-voorulise hooaja läbisid kaotuseta FC Levadia (2000) ja FC Flora (2003).

Tänavuse Levadia seni ainus kaotus sündis 28. juunil igipõlise rivaali FC Flora vastu, kui 1553 pealtvaataja ees Sander Alamaa ja Taaniel Usta hilised väravad Levadia 1:0 edu ümber pöörasid.

Vähim sisse lastud väravaid - 16 (Levadia, 2010)
Enim nullimänge - 24 (Levadia, 2014)

Kuigi Levadia on sel hooajal liikunud väga võimsalt, ei ole nende kaitsenäitajad siiski ajalooliselt võimsal tasemel - nullimänge on nad seni teinud vaid kaheksa, mistõttu nad erinevate betoonkaitset puudutavate rekorditeni tänavu ei küündi.

Parima kaitsega meeskond 36-voorulises hooajas on olnud Levadia ise 2010. aastal, kusjuures kurioosumina jäädi tol hooajal Flora järel viiepunktilise kaotusega hõbedale. 2014. aastal pani aga Levadia väravavaht Roman Smiško seljataguse lukku 13 mängus järjest (!) ja 36 mängust kokku 24-s, mis kandis nad lõpuks ka tiitlile.