Tartu Tammekal oli lühikese aja jooksul kaks võimalust "suure neliku" vahele kiilu löömiseks, aga nii nädala eest võõrsil Flora (2:3) kui ka nüüd kodus Paide (0:2) vastu libisesid võimalused käest. On selle põhjuseks tasemevahe, kogemuste vahe või ebaõnn? 

"Eks seal on natukene kõike," vastas peatreener Karel Voolaid ja tõi välja huvitava tähelepaneku, et mängus Floraga oli Tammeka koosseisu keskmine vanus isegi pisut madalam kui Floral, kelle nooruslikkust igal pool esile tõstetakse.

Samuti nentis ta, et erinevalt "suurest nelikust" ei ole tema võistkonnal eurokogemusi ega kõrgeimate ootuste kogemust. "Meie hõikasime välja enne hooaega, et proovime paremini kui eelmine aasta, eks siis ühtepidi tuleb ju rahul olla ja tõenäoliselt on meie protsessi nool õiges suunas, aga kas nii kiiresti kohe nii väärikad klubid Eestis kätte saab? See ei ole võib-olla spordis nii loogiline."

Peatreeneri sõnul on mingi vahe tippklubidega veel olemas, aga: "Ma ei saa ka öelda, et me nüüd täitsa flopid nendes mängudes olime. Meil oli ikka oma sõna sekka öelda, aga Henri Anieri kvaliteet annab enesekindlust tervele Paide võistkonnale, meil täna võib-olla sellist suurt ja võimast liidrit väljakul ei olnud."

"Aga tahtmine ja selgroog on võistkonnal väga hea ja kuna eilne Nõmme Unitedi võit Kalju üle näitab seda, et liiga läheb tõenäoliselt lõpuni välja huvitavalt, siis ega me püssi põõsasse ei viskagi. Vaatame kogu aeg üle õla ja vaatame, mis ettepoole teha annab - kui õnnestub, on tore, toome intriigi, kui ei, siis ei olnud see aasta see hetk veel käes."

Tabeliseisu ja hiljutise vormi järgi võiks Kalju olla hetkel esineliku nõrgim lüli, mida rünnata, ning just Kaljuga kohtutaksegi järgmises kodumängus. "Võitsime neid üks kord Hiiul, teinekord löödi meile seal viis tükki vastu nina," ei taha Voolaid selliste hinnangutega kaasa minna. "Nad on kogenud võistkond, aastaid medalite lahingus olnud, nad võtavad ennast kokku ja keeravad selle suuna teistpidi ja siis me ei pruugi neilt midagi saada. Lähme mäng-mängult, praegu ongi kõik voorud ettearvamatud."

Huvitaval kombel on Voolaid ise töötanud varem kõigis neljas tippklubis, mida ta nüüd kinni proovib püüda - kas neist mõne vastu tunneb ta ka isiklikult suuremat tõestamissoovi?

"Ma tahan isegi rohkem meie oma Tartu rahvale siin tõestada, et me saame küll, oma poistele ja meie juhtkonnale. Muidugi on erinevaid lugusid, ma olen nende klubide juures nii erinevates olukordades olnud, aga midagi isiklikku küll ei ole, et üks vastane oleks erilisem või ma oleks rohkem närvis. Ikka ühtemoodi kõik. Tegelikult see hooaeg vahet ei olegi, Harjud või Kuressaared, meil on Kuressaarega vaat et isegi raskemad mängud kui Paidega, võiduootus on siis suurem ja meil on omamoodi rohkem pingeid peal olnud. Ei, ma naudin seda protsessi ja isiklikku midagi ei ole."

Paide vastu mängis Tammeka alates 74. minutist arvulises ülekaalus ja alates 86. minutist lausa kahemehelises ülekaalus. Kas selliseid olukordi harjutatakse kunagi ka treeningul?

"Seda harjutatakse siis, kui mängid trennides näiteks viis kolme või viis nelja vastu, need ongi tegelikult väljaku peal sellised miniolukorrad, et kuskil on vastaseid rohkem, kuskil vähem. Täna oli neid kaitses rohkem, sul jääb üle seal kas liinide vahele mängida, riskantsemalt või siis läbi tsenderduse. Eks me proovisime nii ühte kui teist, lõpuks on kuus või seitse mängijat kasti ümber ja me saime mingisugused löögid ka värava suunas - ei olnud päris nii, et igal pool on sein ees."

Kui vastane kaitseb kompaktselt ja ennastsalgavalt, siis nõuab ka arvulises vähemuses vastase murdmine kõrget taset. "Eks seda kvaliteeti jäi meil täna natukene puudu lõpumomentidel ja me olime ise ka väsinud see hetk. Kui sa oled värske, mängid näiteks viiendast minutist üks või kaks ülekaalus, siis on aega mõelda ja taktikat sättida, aga praegu oli lõppfaas kümme-viisteist minutit - annad seal vahetustega mingeid ideid, aga üks-ühele ei saa neid olukordi trennides korrata," selgitas Voolaid.