"Ma pole veel peatreeneri Jürgen Henniga selle osas vestelnud, aga arvan, et peaksin hetkevormi pealt kutse saama," lausub Tartu Tammekaga unelmate hooaega tegev äärekaitsja Patrick Genro Veelma, kui tema käest uurida, kui kaugel on kutse Eesti meeste koondisesse.

Üheksandat hooaega Eesti kõrgliigas palliv Veelma on läbi ja lõhki Tammeka mees. Alles hiljuti vandus ta klubile uuesti truudust, pikendades nendega koostööd 2029. aasta lõpuni. Tänaseks on 24-aastane tartlane käinud Premium liigas platsil 238 mängus, löönud 22 väravat ning jaganud 28 resultatiivset söötu.

Käimasoleval hooajal on Veelma kerkinud Karel Voolaiu käe all üheks Tammeka võtmemängijaks. Äärekaitsja kohal toimetades on tal kirjas 23 mängu, millest kõigis on ta alustanud põhikoosseisus, löönud 4 väravat ja saanud kirja 3 väravasöötu.

Tartlase head hoogu on märgatud ka mujal. Alles hiljuti avalikustas Soccernet.ee augustikuu sümboolse koosseisu, kuhu kuulus Veelma ja mitu teist Tammeka mängijat. Eestlase jaoks oli see tänavusel hooajal juba kolmas kord kuuluda kuu parimate sekka.

"Tunne oli hea. Tore, kui sind märgatakse. Leian, et olen teinud päris häid mänge. Natukene ootasin, et mind sinna valitakse, sest august oli minu ja võistkonna jaoks hea kuu," muljetab Soccernet.ee-ga ühes Tartu restoranis maha istunud Veelma.

"Ma ei tea, kas olen tegemas oma elu parimat hooaega, aga arvan, et asjad toimivad praegu. Olen äärekaitses mängimisega ära harjunud, tunnen end seal mugavamalt kui kunagi varem," rõõmustab Veelma, kellelt sai uuritud, et mis oli tugeva augustikuu — neli võitu, üks kaotus — taga. "Arvan, et see töö, mida oleme aasta vältel teinud, realiseerus lõpuks. Mängijad hakkasid teineteist paremini mõistma ja kõik ideed toimisid. Sellega ühes kasvas ka kõigi enesekindlus."

Isa tahtis ka jalgpalluriks saada

Veelma teekond jalgpallurina algas viieaastaselt, kui vanemad panid ta Tammeka trenni. Mängija sõnul tehti seda arvatavasti isa mõjutustel, sest vanem Veelma tahtis nooruspõlves samuti jalgpalluriks saada. "Ju nähti, et laps võiks mingit trenni teha ja end liigutada, mispeale otsustati jalgpalli kasuks," sõnab Veelma, kellele on vanemad olnud karjääri jooksul väga palju toeks. "Ilma nendeta poleks ma kunagi nii kaugele jõudnud."

Veelmal ei meenu oma kõige esimesest trennist palju, aga ta teab, et see toimus Tamme staadioni kunstmurul ja treeneriks oli kõrgliigas kuuel korral platsil käinud Indrek Koser. "Kui sa mingi jamaga hakkama ei saanud, siis ta pigem hoidis sind. Kui korraldasid jama, tegi ta kõvemat häält ka," iseloomustab Veelma oma esimest juhendajat.

"Mäletan lapsepõlvest, kui meil olid Põllu staadioni murul trennid kella viiest, siis olime pundiga juba hommikul kümnest kohal. Vahepeal käisime Salvestist jäätist ostmas ning mängisime kogu päeva jalgpalli. Trennikaaslastega tagusime päevad läbi seda palli. Meil olid ka erinevad mängud, näiteks õhukas ja leet (Põhja-Eestis on nende mängude nimedeks vastavalt MM ja lett — H. H.)," meenutab Veelma vanu häid aegu.

Mängija sõnul oli tema esimeseks positsiooniks väljakul keskpoolkaitsja, ent ühel hetkel liigutati teda ülespoole. "Kusagil U17 vanuseklassi kandis olin ma üleval ja tuli palju väravaid. Nüüd on mind järk-järgult allapoole liigutatud," räägib Veelma, kelle iidoliks oli noorena Lionel Messi, samuti jälgis ta põnevusega Neymari esitusi. Praegu avaldab talle äärekaitsjana kõige rohkem muljet Joao Cancelo.

Ehkki Veelma on sündinud 2002. aastal, pallis ta suurema osa nooruspõlvest aasta vanemate grupis. "Algselt olin 2002 grupis, kus oli Koser treeneriks, ent ühel hetkel asus ta juhendama 2001 võistkonda. Minu treeneriks sai siis [Kristjan] Tiirik. Ma ei tea, kas ma kartsin teda, aga ta tundus minu jaoks karm," naerab Veelma. "Mingi hetk ma ei suutnud enam seal trennis käia ja Koser kutsus oma gruppi. Aga enam ma Tiirikut ei karda!"

"Ma ei mäleta, et mul oleks aasta vanemate poiste vastu mängimine raske olnud. Arvan, et sulandusin sinna gruppi hästi ja mingi hetk käisin ka 2002 poistega turniiridel. Mulle tuli kasuks see, et sain väga palju mängida. Vahepeal oligi nädalavahetustel nii, et üks päev olin 2002 grupiga turniiril ja päev hiljem 2001 poistega. Kui iga nädal medaleid võidad, siis on see lapsena väga tore," muheleb Veelma.

Veelma väärtustab jalgpalli puhul kõige enam seda, et see õpetab distsipliini. " Arvan, et see mäng muudab inimest väga palju, teeb justkui elu korda," leiab ta. Ennast iseloomustades lausub Veelma, et on aastate jooksul olnud väljakul samasugune mängija — duelle ei karda ja alati võitleb lõpuni.

"Mul pole kunagi loobumismõtteid olnud," vastab Veelma pärimise peale. "Mul oli noorena juba eesmärk paigas, et tahan saada professionaalseks jalgpalluriks. Ega mulle koolis ei meeldinud väga käia. Kool polnud minu jaoks huvitav, jalgpall oli. Lõpuks olid spordimehe hinded, sellised kolmed, jah."

Ta lisab: "Olen oma eluga praegu väga rahul, kurta ei ole midagi. Mulle sobib selline rahulik rütm."

Võrgud puruks ja kiired põiked välismaale

Paljud vutisõbrad ehk ei teagi või on selle juba ära unustanud, et Veelma oli nooruspõlves andekas ründaja, kel meeldis võrku sahistada. Kõige edukamaks kujunes ta jaoks 2017. aasta, mil ta kogus U17 Eliitliiga ja Esiliiga peale kokku 34 mängu ja 79 väravat.

"Arvan, et meil oli selleks hetkeks koos päris hea sats. Mängude ajal söödeti mulle väga palju palle, sest teati, et minu kaudu tulevad need väravad. Meil olid head poisid kokku sattunud, mõistsime teineteist hästi ja olime enne trenni pidevalt koos," kirjeldab Veelma.

Noorteklassides tehtud vägevate esitustega kaasnesid kutsed välisklubidesse. Veelma jaoks on kõige mälestusväärsem testiperiood Itaalia suurklubis AC Milanis, kus ta käis oma treeneri Koseriga.

"Seal on maailma ägedaim treeningkompleks," kiidab Veelma. "Käisime ka esindusmeeskonna Euroopa liiga mängu San Sirol vaatamas, see oli korralik elamus."

"Mäletan, et meil oli mingisugune treeningmäng, aga ei meenu, kas omavahel või kellegi vastu. Tempo poolest jäin tiimikaaslastele natuke alla, aga arvan, et midagi ulmelist seal polnud. Pigem oli mul keelega raske, sest väga palju inglise keelt ei räägitud. Eks proovisin siis teiste järgi vaadata ja seeläbi harjutustest aru saada. Lõpuks öeldi mulle, et olin hea poiss ja sain hakkama, aga et sinna jääda, peab midagi väga erilist olema."

Esindusmeeskonna ukse avamine

2018. aastal õnnestus Veelmal Tammeka esinduse uksele koputada, kui toonane peatreener Kaido Koppel helistas ja andis teada, et ootab noormeest omale trenni. "Mängisin tol hetkel duublis. Arvan, et see oli loogiline käik, et ma sel ajal pääsesin ka esindusse. Varem või hiljem oleks see kutse tulnud, sest duublist oli selleks hetkeks [Ats] Toomsalu juba läinud ja paar nädalat hiljem järgnesin talle," lausub Veelma.

"Koppel nägi mind ennekõike ääreründajana. Ta surus kogu aeg, et võtaksin vastaseid ette. Eks see on mul siiamaani sees, et suudan ette võtta ja vastasest mööduda," kostab Veelma. "Noore poisina sulandusin esindusmeeskonda hästi. Tol hetkel oli kapteniks [Tauno] Tekko, kes oli noortele väga palju abiks."

Tolle aasta 29. septembril tegi Veelma esinduse eest debüüdi. "Mängisime sügisõhtul Tamme staadionil Pärnu Vaprusega. Juhtisime minu meelest päris suurelt, äkki 4:0 või midagi sellist. Muruväljak oli pehme, aga mul polnud raudkorke all — väga libe oli. Ma vist tol hetkel ei teadnudki, et selliste korkidega putsad eksisteerivad. Järgmiseks nädalaks said need siis ostetud," lõõbib Veelma.

"Ehkki Tammeka eest debüüdi tegemine oli eriline tunne, jooksin samal ajal väljakul ringi ja proovisin aru saada, kus ma parasjagu olen. Väikene vibra oli sees," meenutab Veelma, kes pidi järgmist mängu ootama 2019. aasta kevadeni, misjärel kinnitas ta esinduses kanda.

Too 2019. aasta oli Veelma jaoks mälestusväärne ühe kindla mängu poolest — 16. augustil alistas Tammeka kodupubliku silme all 6:4 Narva Transi ning loo kangelane sepistas kübaratriki. Kolmest kollist üks valiti ka augustikuu ilusaimaks tabamuseks.

"Minu jaoks ei tundunud see tol hetkel isegi nii eriline," mõtiskleb Veelma, kellest sai 17-aastaselt ajaloo noorim mängija, kes oli Premium liigas kübaratriki teinud. "Nüüd pigem mõtlen, et ühes mängus kolm väravat lüüa on ikka paganama keeruline. Aga ma väga ei pööra individuaalsele statistikale tähelepanu. Minu jaoks on oluline, kuidas tiimil läheb."

14 aastat püsinud rekordi purustanud Veelma käest võeti uhke tiitel ära eelmise aasta sügisel, kui tol hetkel Pärnu Vaprusesse kuulunud 16-aastane Marten-Chris Paalberg lõi Tartus Tammeka võrku kolm palli. Samuti on Veelma puhul palju räägitud sellest, et ühel hetkel võiks ta troonilt tõugata Andre Frolovi, mehe, kes on Premium liigas enim mänge pidanud. Seda ta omale eesmärgiks pole seadnud. "Minu jaoks pole need numbrid kuigivõrd olulised," kinnitab ta.

Konkurendid tunnevad huvi, kuid süda ütleb Tartu

Tammeka hiljutine teade Veelma lepingupikendusest on märgiline selles plaanis, et üldiselt tullakse sellise uudisega lagedale talvel, aga praegu sooviti allkirja paberile juba sügisel. Taheti veenduda, et nende võtmemängija oleks klubiga seotud ka järgmistel aastatel, sest konkurendid tunnevad Tammeka mängija vastu huvi.

"See tekitab minus väga häid tundeid, sest näidatakse, et minusse usutakse ja see süstib sellist head enesekindlust," sõnab kolmeaastase kontrahti sõlminud Veelma. "Ma arvan, et oma linna klubi on hea esindada. Eestist on minu vastu huvi tuntud, välismaalt veel mitte. Mingid agendid on Instagramis kirjutanud, aga ma ei tea, kas nad on ikka need õiged inimesed olnud."

Veelma unistas juba noorena, et ta saaks Tammeka särgis Premium liigas mängida. "Mäletan, et pallipoisina olin väga tihti mingil mängul värava taga. Väga äge oli. Alati käis võitlus selle nimel, kes saab värava taga olla, sest keegi ei tahtnud külje peal olla. Pealtvaatajana sai ka käidud ja vaadatud, et tahaks ühel hetkel ise selle klubi eest mängida," mäletab Veelma, kelle jaoks oli klubi praegune juht Kaarel Kiidron suureks eeskujuks. "Ta tundus keskkaitses alati kivikuju olevat. Ta tegi alati häid mänge ja avaldas palju muljet."

Nii Veelma kui paljud teised Tammeka mängijad tunnevad, et klubis on viimaste aastatega toimunud suur areng. "Kalle [Paas] ja Veiko [Soo] on tagasi toodud, Kiidron on eesotsas. Tunnen, et asi läheb organisatoorselt paremaks. Ka mängijate jaoks on tingimused paremad, näiteks saame pärast igat trenni süüa, lisaks on meil nüüd massöör. Ka sotsiaalmeedias üritatakse paremat turundust teha. Rahvast on ju ka tribüünidele juurde tulnud, me kõik tunneme, et asi pareneb."

Aga Veelma ajal pole Tammekas alati nii lilleline olnud, eriti siis, kui mängiti elu ja surma peale. "Klubis räägiti, et me ei saa olla see punt, kes välja kukub," pajatab Veelma, kes on kahel korral osalenud üleminekumängudel. "Ma ei mäleta, et meil oleks mingisugune suur surve olnud, aga teadsime ise, kuhu peame kuuluma. Püsimajäämisest muud varianti polnud."

Kõige mälestusväärsemaks matšiks on 2023. aasta viimase vooru kohtumine Harju Laagriga. "Meil oli vaja võita või viigistada, et me välja ei langeks. Lõpuks võitsime selle mängu ja inimesi oli ju tribüünil neljakohaline arv. Arvan, et see on olnud seni kõige suurema tähendusega mäng, selline finaalihõnguline," kirjeldab Veelma, kes ootab, et Esiliigast tõuseks linnarivaal Welco, kellega saaks tuliseid derbimänge pidada.

Tammeka edu valemist

Loo ilmumise hetkeks on Premium liigas selline olukord, kus Tammeka jälitab esinelikusse kuuluvat kolmikut: Paide Linnameeskonda, Nõmme Kaljut ja Tallinna Florat. Kümme vooru enne hooaja lõppu säilib tartlaste unistus pääseda esimest korda ajaloos eurosarja. See on omakorda tõstatanud küsimuse, et mida teeb Tammeka nii hästi?

"Voolaid on toonud eneseusku, et suudame palliga enesekindlalt mängida, et me ei lööks seda kogu aeg umbmääraselt ette, vaid üritaksime ilusat jalgpalli mängida. Teeme selle nimel trennides väga palju selliseid harjutusi, kus valdame palli," kergitab Veelma saladuseloori. "Voolaiu käe all mängime suuresti ka vastavalt vastasele, mingisuguseid pikki videoloenguid meil pole temaga."

"Kõige suurem põhjus seisneb minu hinnangul aga välismaalastes," usub Veelma. "Nemad on meie taset kõvasti tõstnud ja see peegeldub omakorda Eesti mängijatesse, kes on ka juurde pannud. Brasiillastega on Tammekasse tulnud natukene seda Tiki-Taka jalgpalli, mis mulle Barcelona fännina meeldib."

Veelma kinnitab, et kohati hõredaks jäänud mängugraafik pole rütmile halba põntsu pannud. "Eks ikka tahad suvel rohkem mängida, sest muru on roheline ja taevas sinine. Aga saime kõvasti trenni teha ja nädalavahetused anti meeskonnale vabaks, et saaks pere ja lähedastega olla. Muidugi tahaks iganädalaselt mängida, aga seekord läks nii.

Mõistsime, kui erinevate euromängude pärast meie kohtumisi edasi lükati, ent mõned põhjused olid ikka päris naljakad. Rääkisime tiimisiseselt, et äkki on kellelgi ostetud piletid mõnele kontserdile, aga me ei hakkaks ju sellepärast mängu edasi lükkama," naeris Veelma.

Kui praegu on Tammeka siht murda esinelikusse, siis Veelma unistab isegi suuremalt. "Ühel hetkel võiks eesmärk olla see, et tulla Eesti meistriks. Ma usun, et varsti võib Tammeka olla osa suurest nelikust. Eks ole näha, kelle välja tõukame, mul pole selle osas eelistust," jääb Veelma krüptiliseks.

Ühest sinisest teise?

Tammeka pressiteates, kus kuulutatakse välja Veelma uus leping, sõnas Tammeka loots Voolaid, et ta on kindel, kui tema hoolealune jätkab head hoogu, jõuab ta ühel hetkel Eesti meeste koondisesse. Mida arvab sellest mängija ise? "Ma arvan, et kunagi ei saa liiga palju ette mõelda, aga muidugi tahaksin esindada A-koondist. Enda riigi eest mängimine on ikkagi uhkuse asi," vastab Veelma, kes on Eestit esindanud erinevate noortekoondiste eest 33 korda.

Milline on tunne, kui lähedal või kaugel on koondisekutse? "Usun, et olen päris lähedal. Ma pole veel peatreeneri Jürgen Henniga selle osas vestelnud, aga arvan, et peaksin hetkevormi pealt kutse saama."

Ta lisab: "Ma arvan, et Henniga tuli meie koondisel tagasi eneseusk. Suudame palliga mängida ja usun, et selle koondisega on võimalik midagi vägevat korda saata."

***

Patrick Genro Veelma

Sünniaeg: 15. aprill 2002 (24-aastane)
Klubikarjäär: Tartu Tammeka
Koondisekarjäär: U16 (3/0), U17 (8/1), U19 (11/0), U21 (11/0)
Saavutused: U17 Eliitliiga suurim väravakütt (2017), U19 Eliitliiga Meistriliiga võitja (2020)