Kas välk saab kaks korda samasse kohta lüüa? Saab ikka, tõestas Flora Narva Transi vastu.

• Vaata Oliver Tsupsmani galeriid mängust siit või uudise alt!

6. veebruaril mängisid samad meeskonnad Taliturniiri, kui kaheksandaks minutiks oli Flora juba 2:0 ees ja võitis lõpuks seitsme väravaga. Nüüd, umbes-täpselt kaks kuud ja kaks nädalat hiljem mängiti Premium liigas punktidele ning Flora oli kaheksandaks minutiks … juba 2:0 ees. Kergemaks külaliste elu ei läinud, poolaja võitsid tiitlikaitsjad 4:0 ja lõppseisuks vormistati teise poolaja üleminutitel 5:0.

Martin Miller proovis pealelööki juba minutilise mängu järel ja kui see katse lendas veel üle Richard Alandi valvatava värava, siis järgmine enam mitte. Markus Poom andis keskväljalt ühepuutesöödu Rauno Sappinenile, kes jooksis Roman Nesterovski lihtsalt üle ja lükkas palli terava nurga alt Alandist mööda.

Viis minutit hiljem näppas Sappinen vahelt Tabrezi Davlatmiri ülimalt lohaka ristisöödu ning kordas äsjatehtut väikeste variatsioonidega – ülemängituks osutus Transi teine keskkaitsja Kristi Marku ja esimese löögi suutis Aland seekord küll tõrjuda, kuid teisel katsel saatis Sappinen palli taas terava nurga alt võrku.

Hallimängus lagunes Trans ehmatava alguse järel täielikult, seekord mitte, kuid üksteist korduvalt samas vaimus jätkama ergutanud florakad ei andnud armu. 21. minutil saadi esimene nurgalöök, keskkaitsja Henrik Pürg vabanes paari teravama sammuga kergelt teda valvanud Markust ja põrutas palli segamatult peaga ristnurka. Alles paar minutit hiljem jõudis Trans oma esimese – ja etteruttavalt ka avapoolaja ainsa – korraliku pealelöögini, kuid Vitali Kalenkovitš suunas Davlatmiri tsenderduse Matvei Igonenile täpselt sülle.

Paar minutit enne poolaja lõppu vormistas Flora poolkiirest vasturünnakust neljanda tabamuse. Kogu mängu jooksul aktiivselt kaaslastele läbisööduvõimalust otsinud Henrik Ojamaa ootas Transi kaitsjate järjekordse teineteise mittemõistmise järel ära paremalt äärelt tõusnud Sergei Zenjovi ning kogenud ründaja lõpetas läbimurde pette ja täpse löögiga posti kõrvale.

Teist poolaega alustas Trans topeltvahetusega ning mängupilt läkski paremaks, ehkki ilmselgelt tõstis ka Flora neljaväravalises eduseisus jalga veidi gaasilt. 54. minutil oli Mihhail Belovil hea võimalus kaotusseisu vähendada, kuid tema pommlöögi tõrjus eesmise posti kõrvalt meisterlikult seni üsna töötuna igavlenud Igonen.

Poolaja keskel anti puhkust vigastatud Konstantin Vassiljevi asemel alustanud Henri Väljale ja seejärel Sappinenilegi ning Trans suutis luua mõned poolvõimalused, kuid ei enamat. Kohtumise lõpus sai kapten Roman Nesterovski proovida jalaga kaugelt ja peaga lähedalt, kuid mõlemad löögid lendasid raamidest napilt mööda. Punkti pani üleminutitel hoopis Rauno Alliku, kes vormistas mõnelt meetrilt 5:0 tabamuseks Sten Reinkorti suurepärase eeltöö. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

Et Rauno Sappinen endast sageli suuremad ja selle võrra kohmakamad keskkaitsjad üle jookseb, on mõneti paratamatu. Kui aga kaks keskkaitsjat ei suuda omavahel rääkides ära jagada, kes kõrge palli võtab, äärekaitsja lapsiku ristsöödu otse tipuründaja jalale suunab või keskkaitsja järjepidevalt vastaste tõusmised maha magab, on kuri karjas, sest kõik need vead on suuresti kehva individuaalse keskendumise süü.

Peatreener Igor Põvin reageeris platsil aset leidnule jõuliselt – Marku võeti esimese poolaja järel välja ja tema asemel saadeti keskkaitsesse Daaniel Maanas. Keskväljalt lahkus ka avapoolajal pigem kohtunikult Eiko Saarelt vigu nõudnud ja neid saamata teda siunanud, mitte aga mängu kontrollimisega tegelenud Irie, keda asendas Nikita Mihhailov. Pilt läkski paremaks ja Transi mängust kadus pigem nende eelmist kui tänavust hooaega iseloomustanud rapsimine, kuid kahju oli juba ammu tehtud. Arvestades, et juba kolmapäeval tuleb Transil uuesti Tallinnasse sõita ja kohtuda ründefaasis vähemalt sama terava ja mitmekülgse Levadiaga, on Põvinil kõvasti nuputamist, millist koosseisu järgmises voorus usaldada.

Rauno Sappinen on endiselt enesekindel ja see tähendab, et Rauno Sappinen on endiselt hoos. Nesterovskil ja Markul polnud kahe esimese värava puhul lootustki talle järele jõuda. Sappineni kiirus ja eelkõige teravad esimesed sammud kombinatsioonis heale ründajale omase pideva ilma pallita liikumisega teevad temast keskkaitsjate jaoks erakordselt tüütu mängija. Avapoolajal arvutas Sappinen kiirelt välja, et kahest kaitsjast “haavatavam” on Marku ning Aland pidi meeskonnakaaslast pidevalt selja tagant juhendama, andmaks märku, kus täpselt Sappinen end peidab.

Kui lisada sinna asjaolu, et Floral on võimalik alati rünnakute lõpetamisel mängida Sergei Zenjovi peale ning teiselt äärelt otsib Henrik Ojamaa pidevalt läbisööte, milles peitunud kavalus ja kvaliteet oli eriti avapoolajal kohati liialt hea isegi oma meeskonnakaaslaste jaoks, tähendas see, et Flora rünnaku mitmekesisusele polnud Transil midagi vastu panna. Eduard Golovljovi võiks ju süüdistada pildilt kadumises, ent kui pall tipuründajani isegi ei jõua …

Teise poolaja lõpus kaotasid Davlatmir ja Aleksandr Zakarljuka vasakul äärel keset lubavat rünnakut palli ning Golovljovi ahastav röögatus “Misasja te teete seal?!” võttis tema mängu ammendavalt kokku. Täpselt sama nähtamatu oli Zakarljuka, ent siin tuleb kiita Flora kesk- ja poolkaitsjaid, kes võtsid temalt tegutsemisruumi. Nagu oleme näinud varasematel ja juba sellelgi hooajal, tähendab Zakarljuka “lukku keeramine” väga tihti ka Transi ründemängu sumbumist. Oma osa mängis siin muidugi ka see, et Põvin läks – igati mõistetavalt – Flora vastu kaitsva suunitlusega keskväljaga, muutes selle ründavamaks alles poolajavahetuse käigus Mihhailovi sissetoomisega, kuid selleks hetkeks oli Floral neli väravat juba kirjas.

3. Mängu parim – Markus Poom

Protokolli jääb Poomile sellest mängust kaks väravasöötu, aga tema mõju kohtumisele oli märksa suurem kui mustvalgel kirjas. Keskvälja endale haaramine oli võtmetähtsusega ning sellega sai Flora avavilest peale hästi hakkama. Vladislav Kreida lahkumine ja Markus Soometsa vigastus on Flora keskväljapositsioonid hetkel ootamatult vabaks jätnud, kuid Poom on kahes järjestikuses mängus esitanud tõsise avalduse, et üks neist peaks kindlasti sel hooajal talle kuuluma. 

Protokoll:

17. aprillil kell 16.00 Sportland Arenal

Tallinna FC Flora - JK Narva Trans 5:0 (4:0)
3., 8. Rauno Sappinen, 21. Henrik Pürg, 43. Sergei Zenjov, 90+2. Rauno Alliku

Väravasöödud: 3., 21. Markus Poom, 8. x, 43. Henrik Ojamaa, 90+2. Sten Reinkort
Hoiatused: 13. Markus Poom - 50. Tabrezi Davlatmir, 87. Daaniel Maanas
Mänguolud: +12, päikesepaisteline tuuline ilm; kunstmuru väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 0, pole lubatud
Peakohtunik: Eiko Saar
Abikohtunikud: Sander Saga, Karolin Kaivoja
Neljas kohtunik: Paul Kask

Flora: Matvei Igonen, Michael Lilander, Märten Kuusk, Henrik Pürg, Kristo Hussar, Markus Poom, Martin Miller (78. Rocco Robert Shein), Henrik Ojamaa, Henri Välja (61. Rauno Alliku), Sergei Zenjov, Rauno Sappinen (70. Sten Reinkort).
Varus: Karl-Romet Nõmm, Sten Reinkort, Rauno Alliku, Erko Jonne Tõugjas, Rocco Robert Shein, Markkus Seppik, Daniil Kuraksin.

Trans: Richard Aland, Tabrezi Davlatmir, Kristi Marku (46. Daaniel Maanas), Roman Nesterovski, Artjom Škinjov, Bi Sehi Elysee Irie (46. Nikita Mihhailov), Deniss Poljakov (69. Gleb Pevtsov), Mihhail Belov, Aleksandr Zakarljuka, Vitali Kalenkovitš, Eduard Golovljov.
Varus: Maksim Pavlov, Gleb Pevtsov, Daaniel Maanas, Raivo Saar, Nikita Mihhailov, Sergei Kondrattsev, Arseni Kovaltšuk.

Tabeliseis: