Luup peale | Kõik rõõmsad on, ja Flora kirstunaelaks Viljand on - Soccernet.ee

Luup peale | Kõik rõõmsad on, ja Flora kirstunaelaks Viljand on

20. APRILL 2021 23:02

Kristjan Jaak Kangur, Viljandi

Kristjan Kask ees, sõbrad järel: nii jõudis Tulevik hinnalise viigpunktini. Foto: Brit Maria Tael

Pealkirjas kõlav parafraseering kuulsast laulusalmist on teist aastat järjest tõsi mis tõsi, sest teist aastat järjest suutis Viljandi Tulevik neile külla sõitnud FC Flora tuju rikkuda. Kui mullu sai Flora Viljandi järve kaldal hooaja ainsa kaotuse, siis nüüd jättis Tulevik külalised kahel korral kaotusseisu, jäi ise lõpuminutitel 2:3 taha, ent suutis sealt ikkagi välja pigistada võidumaigulise 3:3 viigi.

Vaata Brit Maria Taela pildigaleriid siit või artikli alt!

Mängu esimesed ohtlikud olukorrad tekitas Flora, ent 14. minutil pääsesid võõrustajad vasturünnakule. Pall jõudis Heroli ja Nikita Komissarovi kaudu Carson Buschman-Dormondile, kelle terava löögi lükkas tagumise posti kõrvalt võrku Kristjan Kask. Flora üritas Tuleviku mängu lõhkuda järjepideva vigade tegemisega, mis Viljandi peatreeneri Jaanus Reiteli üsnagi närvi ajas, hoiatada sai protestimise eest aga hoopis ta ise.

Enamjaolt kauglöökidega õnne proovinud florakatest tulistas 30. minutil kõige ohtlikumalt Henrik Ojamaa, kuid otse Marten Ritsonile sülle. 34. minutil saadi siiski oma tahtmine – Henri Välja karistusala joonelt teele saadetud pommi vastu oli ka Ritson võimetu. Flora domineeris avapoolaja lõpuni, kuid suutis tekitada vaid poolvõimalusi, kui Sappinen saatis palli esmalt Ritsonile sülle ja seejärel kaarega värava katusele, Välja karistuslöögi püüdis aga taas Ritson.

Teist poolaega alustas jällegi teravamalt Tulevik ja 52. minutil suutis mitme kaitsjaga maadelnud Kask nende vahelt värava suunas saata löögi, mis leidis üles ainsa vaba koridori ja maandus Matvei Igonenile püüdmatult posti kõrval. Mullugi kahe väravaga Tuleviku sangariks kerkinud Kask oli seda jälle teinud!

Kuid seekord suutsid külalised vastata otsekohe, sest Daniil Petrunin kukutas karistusalas tarbetult Välja ja Sappinen lõi penalti kindlalt võrku. Mõistagi ei rahuldanud Florat ka viik ja seetõttu jätkati võiduvärava otsimist. Parimad võimalused selle löömiseks sai Martin Miller, kes oskas esmalt saata palli paarilt meetrilt posti ega saanud seejärel värava ees omaks äärelt tulnud head söötu.

Foto: Brit Maria Tael

Kuid 86. minutil näis, et soosik sai oma siiski kätte. Markus Poomi nurgalöök tekitas Tuleviku karistusalas nii palju segadust, et pall põrkus kõigepealt vastu Märten Kuuse, seejärel Ganiu Atanda ja Kaimar Saagi pead ning sealt väravasse. Ritson tõi palli küll supertõrjega tagasi väljakule, kuid äärekohtunik Egerd Pajustik näitas lipuga kõhklematult, et pall ületas joone.

Ent ka Tulevik polnud veel oma viimast sõna öelnud. Vahetusmees Tomi Fagbongbe ja keskkaitsest lõpuminutiteks rünnakule kamandatud Atanda kombineerisid omavahel 90. minutil välja löögivõimaluse ning Atanda vinditas palli kolmandat korda Igonenist mööda. Lõpuminutitel oli mängu seitsmes värav õhus pigem isegi Igoneni kui Ritsoni valdustes, ent lõpuvile tähistas siiski võitluslikku 3:3 viiki. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

1. Tulevik ei jäänud üks-ühele duellides Florale alla

Tiitlikaitsja alistamiseks pidid võõrustajad tegema igas liinis suurepärase partii ja tegid ka. Atanda ja Ridwan Babatunde keskkaitsepaar suutis oma karistusala kontrollida, äärekaitses osutus Martin Allik eriti avapoolajal nauditavas duellis võrdväärseks partneriks Henrik Ojamaale. Keskväljal võitlesid nii Nikita Komissarov kui ka Arcenciel Mintongo Poomi ja Martin Milleriga kui võrdne võrdsega, teises väljakuotsas suunas aga Tulevik järjekindlalt palli vasakule äärele, kus Carson Buschman-Dormond võttis üks-ühele ette noort Kristo Hussarit.

Kogemuste vähesusi arvestades sai Hussar küll kanadalasega suurem osa mängust tublilt hakkama, ent eriti lõi meeste klassivahe välja lõpuminutitel, kui Hussar kippus veidi väsima ning võiduväravat taga ajanud Flora ei saanud endale lubada, et suunab samal äärel olnud Sergei Zenjovi talle appi. Seda tehti alles 3:2 värava järel, kuid siis oli Buschman-Dormond juba enesekindluse kätte saanud. Seejuures mängis teisel äärel Heroli vastu Michael Lilander, kes pidi viimase pooltunni tegutsema kollase kaardiga, kuid ikkagi eelistas Tulevik pigem vasaku ääre kaudu ründamist.

Samuti olid Flora kaitsjad püstihädas Kasega, kes terroriseeris kordamööda nii Kuuske kui ka Henrik Pürgi. Reitel otsustas seekord kaitsvama keskvälja kasuks, jättes Kaimar Saagi pingile ning alustades Petrunini ja Komissarovi ehk kahe kaitsvama poolkaitsjaga. Samas jättis see võimaluse tuua Saag viimaseks pooltunniks sisse rünnakut elavdama ja kogenud mehena suutiski Saag seda edukalt teha. Just tema teravus ja nutikus sundisid Flora poolkaitsjaid, rääkimata kaitseliinist, võiduvärava jahtimisel ettevaatlikkusele, mis pärssis tuntavalt Flora ründevõimekust.

Iseloomulik hetk: Martin Allik trügib Rauno Sappineni palli juurest minema. Foto: Brit Maria Tael

2. Eneseusk on võti

Tulevik ladus hooajale lubava vundamendi karikavõistlustel Nõmme Kalju alistamisega, mis andis meeskonnale kuhjaga enesekindlust. Hooaja ettevalmistust segasid nii kehvad treeningtingimused kui ka kaks järjestikust isolatsiooni, mis tähendab, et Reitelil ei ole olnud kuigi palju mahti meeskonda taktikaliselt kokku klapitada.

Senised mängud on andnud kohati aimu, et Tulevikus peitub küllaga potentsiaali, nüüd õnnestus see esmakordselt 90 minuti pikkuseks esituseks vormida. Mis põhiline, mängijad usuvad Reiteli nägemusse ja Reitel usub mängijatesse.

3. Floral pole aega põdeda, aga pole ka põhjust

Kahes eelmises mängus silmapaistvalt tegutsenud Poomi-Milleri tandem ei saanudki seekord keskväljal mänguohje enda kätte ning kui ka Flora pikemalt vastase poolel palli valdas, jäi mulje, et tegu oli Tuleviku poolt vaadates pigem teadliku initsiatiivi loovutamise kui surve all hätta jäämisega. Flora ei teinud kuigivõrd palju asju valesti, vastane oli seekord lihtsalt vääriline konkurent.

Näiteks Sappineni kaeti järjepidevalt väga aktiivselt, ometigi suutis ta endale löögivõimalusi tekitada, aga erinevalt kas või Transi kaitsjatest ei lubanud viljandlased teda vabalt jooksu ainsamalgi korral. Ühe terava löögi tõrjus teise poolaja keskel suurepäraselt Ritson ning see oli ka ilmselt üks mängu võtmemomentidest.

Juba nädalavahetusel ootab Florat ees duell Levadiaga, kelle haavatud uhkus vajab veelgi enam turgutamist. Et uus mäng kiirelt peale tuleb, võib florakatele seekord isegi kasuks tulla nagu jalgpallis sageli – kaotatud punkte pole aega jääda taga nutma.

Foto: Brit Maria Tael

4. Mängu parim – Arcenciel Mintongo

Kaks vooru tagasi Narvas oli nooruke Mintongo meeskonna patuoinas, sest kaks järjestikku võetud kollast kaarti tähendasid eemaldamist, panid meeskonna raskesse seisu ning tõid lõpuks kaasa suure kaotuse. Nüüd oli Mintongo üleplatsimees, muutudes lõpuminutitel väsimise asemel aina innukamaks ja teravamaks. Sellist füüsilisuse ja kiiruse kombinatsiooni kohtab Premium liigas keskväljal harva ning kui hooaja jooksul lisandub sellele veel küpsust, on Tuleviku käsutuses võimas relv. Seejuures on igati põhjust eeldada, et äsjasest valusast Narva-õppetunnist targemaks saanud Mintongo aasta jooksul areneb, sest vaid kümmekond päeva tagasi sai ta 19-aastaseks.

Protokoll:

20. aprillil kell 18.45 Viljandi kunstmurustaadionil

Viljandi JK Tulevik - Tallinna FC Flora 3:3 (1:1)
14., 52. Kristjan Kask, 90. Atanda Ogungbe - 34. Henri Välja, 55. pen. Rauno Sappinen, 86. ov. Kaimar Saag

Väravasöödud: 14. Carson Buschman-Dormond, 52. x, 90. Tomi Fagbongbe - 34. Henrik Ojamaa, 55. Henri Välja, 86. x
Hoiatused: 29. Daniil Petrunin, 39. Ridwan Babatunde, 54. Marten Ritson, 68. Tanel Lang, 74. Rait Oja (abitreener), 88. Arc-En-Ciel Mintongo - 15. Kristo Hussar, 59. Michael Lilander, 61. Markus Poom
Mänguolud: +13, päikesepaisteline ilm; kunstmuru heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 0, pole lubatud
Peakohtunik: Siim Rinken
Abikohtunikud: Egerd Pajustik, Thor Vaas
Neljas kohtunik: Kevin Kaivoja

Tulevik: Marten Ritson, Tanel Lang, Atanda Ogungbe, Ridwan Babatunde, Martin Allik, Nikita Komissarov, Arc-En-Ciel Mintongo, Carson Buschman-Dormond, Daniil Petrunin (63. Kaimar Saag), Herol Riiberg, Kristjan Kask (83. Tomi Fagbongbe).
Varus: Kaupo Kruusmäe, Karl Erik Jürisson, Alex Roosalu, Kaimar Saag, Gustav-Hendrik Seeder, Daniel Tuhkanen, Tomi Fagbongbe.

Flora: Matvei Igonen, Michael Lilander, Märten Kuusk, Henrik Pürg, Kristo Hussar, Markus Poom, Martin Miller, Henrik Ojamaa, Henri Välja (75. Sten Reinkort), Rauno Alliku (68. Sergei Zenjov), Rauno Sappinen.
Varus: Karl-Romet Nõmm, Sten Reinkort, Erko Jonne Tõugjas, Sergei Zenjov, Rocco Robert Shein, Markkus Seppik, Daniil Kuraksin.

Tabeliseis: