Meistrite liiga neljas veerandfinalist on Madridi Atletico, kes alistas kaheksandikfinaali kordusmängus lisaaja järel 3:2 tiitlikaitsja Liverpooli ja pääses koguskooriga 4:2 kaheksa parema sekka. Võõrsil mänginud Atletico sangariteks olid väravavaht Jan Oblak ja poolkaitsja Marcos Llorente.

Kolm nädalat tagasi koduväljakul 1:0 võidu saanud Atletico tuli väljakule ootuspäraselt ehk väga kaitsva hoiakuga. Tegemist on ju meeskonnaga, kes on teinud kannatamisest kunstivormi, mida ise meisterlikult vallatakse. Liverpooli mängulises ülekaalus polnud mingit kahtlust. Esimese poolaja statistika: pealelöögid 12:2, löögid raami 5:0, nurgalöögid 7:2; normaalaja näitajad: löögid 27:7, löögid raami 11:3, nurgalöögid 13:2.

Aga loevad väravad ja neid nägi normaalajal ainult ühte, kui 43. minutil leidis Alex Oxlade-Chamberlain tsenderdusega üles Georgino Wijnaldumi, kes pealöögist skoori avas. Teisel poolajal tabas Liverpooli äärekaitsja Andy Robertson latti ning korduvalt päästis külalised väravavaht Jan Oblak. Skoori enam ei tehtud ja lahendust siirduti otsima lisaajale.

Seda alustas paremini Liverpool, sest 94. minutil viis Roberto Firmino nad juhtima. Eduseis püsis alla kolme minuti, sest 97. minutil pääses kaugelt löögile teise poolaja keskel ründaja Diego Costa asemel platsile toodud kaitsev poolkaitsja Marcos Llorente ja kõmmutas palli alumisse nurka!

1:2 kaotusseis tähendas Atleticole edasipääsu võõrsil löödud väravate alusel (neil oli neid üks, aga Liverpoolil null) ja peagi läks olukord võõrustajate jaoks sootuks hulluks, sest 105+1. minutil pääses Llorente taas kaugelt lööma ja tabas taas! Anfield oli šokis, Atletico ekstaasis!

Lisaaja teine pool enam midagi ei muutnud, sest Liverpooli jaks oli otsas ja Oblaki enam arvestatava surve alla panna ei suudetud. 120+1. minutil avanes hoopis Alvaro Moratal üks-üks olukord, mille ründaja külmavereliselt realiseeris ja meeskonnale 3:2 võidu tõi. Tiitlikaitsja on audis. Soccernet.ee tähelepanekud:

1:0 võit avamängus ja eurosarjades kehtiv võõrsil löödud väravate reegel tähendasid, et Atletico tuli Anfieldil platsile teadmises, et kui nemad löövad ühe, peab Liverpool lööma vähemalt kolm. Ning see viimane tingimus polnud enne tänast olnud jõukohane käimasoleval hooajal mitte ühelegi meeskonnale, kellega Atletico võistlusmängus vastamisi läinud. Atleticole lihtsalt ei lööda palju väravaid.

Peatreener Diego Simeone on aastate jooksul loonud Atleticole ainuomase identiteedi, mille toel jõuti 2014 ja 2016 Meistrite liigas finaali, aga jäädi mõlemal puhul alla linnarivaalile Realile. Atletico ei häbene kannatada, ei häbene kaitsta, ei häbene avatud mängu ootavat publikut pahandada. Kui nad võidavad, kuulub neile nii au, kuulsus kui ka õigus.

Jalgpall ongi imeline mäng põhjusel, et kätkeb endas väga eripalgelisi väljakutseid. Atletico pakutu osutus Liverpoolile üle jõu käivaks. Hispaania klubi jõudis teenitult veerandfinaali, Liverpool langes teenitult konkurentsist, sest kahe mängu kokkuvõttes oli Atletico parem meeskond.

Liverpooli esimese poolaja esitus oli totaalselt tasakaalust väljas, kui pidada silmas vasaku ja parema ääre kasutamist. Vasakkaitsja Andy Robertsoni sekkumine ründetegevusse oli episoodiline, aga paremal äärel toimus pidevalt mürgel, sest poolkaitsja Alex Oxlade-Chamberlain liikus pidevalt sinna ja ka Mohamed Salah hoidis end pigem küljejoone ligi.

Lisaks neile kahele oli paremal äärel niikuinii äärekaitsja Trent Alexander-Arnold. Kõikide võistkondlike pallimängude toimimisloogika on teatavasti üks ja seesama – arvulise ülekaalu tekitamine ja selle realiseerimine. Liverpooli taktikaline plaan esimesel poolajal oli teha seda nimetatud kolmiku abil paremal äärel.

Atletico pidas esmalt kenasti ja pikalt vastu, sest keskkaitsja Stefan Savic oli teisel korrusel oivaline ning kui vaja, sekkus meisterlikult väravavaht Jan Oblak. Diego Simeone juhendatud Atletico kaitsetaktika toimimise aluseks on vastase heidutamine ja kurnamine. Kui ikka pidevalt vastu ühte ja sama müüri põrgata, siis tekib lootusetuse tunne, mis omakorda murendab moraali.

Liverpool, valjuhäälse Anfieldi publiku toel, aga ei murenenud, vaid jätkas kannatlikult proovimist, kuniks 43. minutil näkkaski. Oxlade-Chamberlaini tsenderdus ei läinud sedapuhku Atletico kaitseliini vahele, vaid selle selja taha, kuhu oli vabaks jäetud Wijanldum, kelle pealöögi tõrjumine käis üle jõu isegi Oblakile. Liverpooli plaan kandis vilju ja järjekindlus sai tasutud.

Teiseks poolajaks tegid mõlemad meeskonnad korrektsioone. Liverpool ründas mitmekesisemalt ja Atletico kaitses meeleheitlikumalt, aga ka täpsemalt.

See auhind oleks läinud Sloveenia väravavahile isegi siis, kui Liverpool edasi pääsenuks, sest see hulk supertõrjeid, mida ta läbi terve kohtumise pakkus, oli hämmastav. Liverpoolil avanes tänu suurele survele tohutult pool- või kolmveerandvõimalusi, aga ikka ja jälle suutis Oblak mõne jäseme neile löökidele ette seada.

Marcos Llorente lõi küll väravad, mis Atletico edasi viisid, aga selleks avanes tal võimalus ainult põhjusel, et Oblak oli normaalaja jooksul teinud partii, mille väravavahtide ametiühing 10 palli süsteemis ühehäälselt 12 punkti vääriliseks hindab!

Hollandi peakohtuniku vilepartii oli hiilgav. Vältida sedavõrd tulises mängus kollaseid kaarte 119. minutini, aga hoida kohtumist kontrolli all näitab täielikku tipptaset. Vaatamata tulistele tunnetele ja intensiivsele jalgpallile ei kaotanud Makkelie kordagi kohtumise üle kontrolli ega oma närve.

Hollandlase töö tegi keerulisemaks Liverpooli leeri (Inglismaa ajakirjandus ja peatreener Jürgen Klopp) poolt kohtumise eel teadlikult loodud foon, kus räägiti söögi alla ja söögi peale sellest, kuidas avamängus polnud kohtunik Atleticot piisavalt karmikäeliselt kohelnud ja manitseti Makkeliet seda tegema.

Too retoorika ei vastanud kindlasti lõpmatul väärikusel põhinevale kuvandile, mida Liverpoolile nii väga meeldib endast rääkides rõhutada. See oli Liverpoolilt räpane taktika, mida jalgpallis ikka kasutatakse. See polegi otseselt häbenemist väärt, vaid tõestab lihtsalt, et tippspordis pigem ikkagi vahendeid ei valita. Aga Makkelie ei lasknud end ažiotaažist häirida, vaid vilistas hiil-ga-valt!

Jalgpallikohtunikutöö on peen bisnis, sest reeglite tundmisest ja kehtestamisest tähtsam on mängijate (tunnete) haldamine. Nii tekib autoriteet, mis oli Makkeliel täna igati olemas.

Jürgen Kloppi jaoks oli tänane mäng Liverpooli peatreenerina Meistrite liigas 16. koduväljakul peetud kohtumine, aga alles esimene kaotus. Eelmisest 15-st oli tal kirjas 11 võitu ja 4 viiki. Alvaro Morata 120+1. minuti värav lõpetas selle seeria ära. 

🔴 Jürgen Klopp is yet to lose a home #UCL game with Liverpool (W11 D4)... pic.twitter.com/YGEIpj75gb — UEFA Champions League (@ChampionsLeague) March 11, 2020

Tulemus:

Liverpool - Atletico Madrid 2:3 (1:0; 1:0; 2:2), kahe mängu kokkuvõttes edasi Atletico 2:4
43. Georginio Wijnaldum, 94. Roberto Firmino - 97., 105+1. Marcos Llorente, 120+1. Alvaro Morata