2021. aasta Premium liiga sai vägeva lõpplahenduse, mis jääb meelde pikaks ajaks. Neli eripalgelist väravat kõrgeimatele panustele peetud lahingus, lumine plats ja võitluslik jalgpall, andmata penalti ja punane kaart, Levadia kangelaslik kaitsetöö ja Flora kahetsus. Seda matši tasus oodata ja vaadata!

Draama Lillekülas algas juba tund enne mängu ning põhjuseks polnud teps mitte paks lumesadu, vaid koosseisuleht, kust puudus 2020. aasta Eesti parima jalgpalluri Rauno Sappineni nimi. Pärast mängu selgus, et Flora esiründaja oli trennis pisivigastuse üles korjanud ega saanud mängida. Tema asemel alustas edurivis Rauno Alliku.

• Brent Lepistu: Levadia ei saa seda respekti, mida ta väärib
• Ken Kallaste kohtunikest: me ei saa midagi teha, mehed eksivad ja mehed teevad õigeid otsuseid

Paratamatult tekitas tänasele kohtumisele fooni samade meeskondade kolmapäevane duell, mille Flora 5:1 võitis. Kui toona haarasid rohevalged matši kiiresti enda kontrolli alla, siis täna mitte. Väga lumine plats ei võimaldanud kummalgi mängu kontrollida, sest juhuslikkuse faktor oli sedavõrd kõrge, et sundis otsima riskivabamaid ja lihtsamaid lahendusi.

Võimalusi tekkis avapoolajal vähe, rohkem oli neid Levadial. 4. minutil murdis äärelt trahvikasti Ernest Agyiri, kelle pealelöögi Matvei Igonen tõrjus. 13. minutil oli Levadial kasutada nurgalöök, mida pääses värava ees vabalt suunama Rasmus Peetson, kes aga väravaraamidele pihta ei saanud.

Kolmapäeval väheagressiivseks jäänud Levadia hoolitses seekord, et sama viga ei korduks. Florakatele tegid haiget nii Brent Lepistu, kes tegi kohtumise 14 minutiga juba kolm viga, kui ka Zakaria Beglarišvili, ent kohtunik Kristo Tohver piirdus suuliste hoiatustega.

Mängu esimese kollase sai 30. minutil hoopis Frank Liivak, kes olukorra lõppemise järel Henrik Ojamaaga nagistama läks. Minut hiljem sai hoiatuse ka Ojamaa, aga pärast kollaseid kaarte saabusid ka väravad.

34. minutil unustasid Märten Kuusk ja Ken Kallaste enda vahele ära Robert Kirsi. Marko Putincanin võitis õhuduelli Martin Milleriga ja lükkas palli ette ründajale, kes realiseeris talle avanenud šansi külmavereliselt.

Flora šanss viigistada saabus 41. minutil, kui Rauno Alliku väga hea eeltöö mängis karistusalas löögile Konstantin Vassiljevi, aga Flora kapten kõmmutas kõrgelt üle. Vaheajale mindi siiski viigiseisul, sest teisel lisaminutil sooritas Flora kauni kontrarünnaku, mida Levadia proovis vea hinnaga maha võtta, aga ei suutnud. Ken Kallaste madala tsenderduse saatis sihile Henrik Ojamaa.

Teine poolaeg. 50. minutil kukutas Lepistu enda karistusalas Martin Milleri. Palli Lepistu ei mänginud, vastasmängijat küll. Aga vile vaikis, kuigi see polnud isegi mitte 50-50 olukord, vaid ikka täiesti puhas penalti. Muuseas, täiesti puhas penalti jäeti Flora kasuks vilistamata ka kolmapäevases mängus.

Kolm minutit hiljem asus Levadia juhtima, kui Flora kaitsjad jäid nurgalipu juures lootma, et pall läheb auti. Seda ei juhtunud, vaid tarmukas Kirss röövis selle neilt endale, liikus trahvikasti ja lõi terava nurga alt peale. Rikošeti abil lendas pall ristnurka ja Levadia juhtis taas. Kirsi tegutsemine tolles episoodis oli hiilgav, Flora meeste oma aga lubamatult loid.

• Levadia peatreener kiitis Viktor Levadat ja arvas, et meistritiitel oli neile tähtsam kui Florale
• Mis otsustas tänase mängu? Jürgen Henn: ilm
• Viiekordne Eesti meister Zakaria Beglarišvili: tunne on selline, nagu oleksin esimest korda meistriks tulnud
• Levadia kangelaseks kerkinud Kirss: ma ei teadnudki, et Savic minema saadeti, sest olin mängus sees

Flora vajas nüüd vähemalt kahte väravat, aga initsiatiivi haaramine ja surve rakendamine ei tahtnud õnnestuda. Peatreener Jürgen Henn reageeris 65. minutil vahetusega, tuues Markus Soometsa asemele keskväljale Markus Poomi. 66. minutil murdis paremalt läbi Michael Lilander, kes sai lähedalt löögile, aga Levadia päästis blokki viskunud Rasmus Peetson.

Viis minutit hiljem pidi Peetson aga platsilt lahkuma. Esimese poolaja lõpus Flora väravaga lõppenud rünnaku käigus tehtud vea eest pärast olukorda kollase kaardi saanud Levadia keskkaitsja kukutas end temast mööda kruttinud Flora ründaja Rauno Alliku ja sai teise hoiatuse. Protesteerimise eest eemaldati ka Levadia peatreener Marko Savic.

Vähemusse jäämise järel laskus Levadia madalale ja kaitses karistusala epitsentrit. Tsenderdama Flora küll pääses, aga need pallid polnud kas ohtlikud või langesid Levadia meeste saagiks. Soodsate löögišansside tekitamisega jäi Flora hätta. Kui prooviti kaugelt, oli sihik paigast ära. Peagi pärast vähemusse jäämist muutis Levadia asetust, asendades 3-5-1 formatsiooni 4-4-1-ga.

Ümberkorraldused toimisid, sest äärelt Flora karistusalasse sisse murda ei suutnud, vaid pidi tsenderdama, mis Levadiale sobis. 90+3. minutil Flora siiski viigini jõudis, kui karistuslöögi järgses segaduses äsas palli võrku Kallaste. Lisaminuteid oli antud esmalt kolm, ent nende käigus oli aega piisavalt viivitatud, et tuli ka neljas.

Flora jõudis tekitada veel ühe võimaluse, kui Konstantin Vassiljevi andis paremalt äärelt tsenderduse, milleni Levadia mehed ei küündinud. Mark Anders Lepik sai küll pallile peaga pihta, aga väravale seda suunata ei suutnud. Võib-olla oleks seda saanud teha Lepiku selja taga paiknenud Markkus Seppik. Lõpuvile kuulutas Levadia 10. Eesti meistritiitlit. Soccernet.ee tähelepanekud:

•  Kolmandat aastat järjest Eesti meistriks kroonitud Liivak: kolm on kohtu seadus, see on kõige magusam
• Konstantin Vassiljev: mõlemad tahtsid väga palju ja tulemuseks oligi viik 

1. Ühendklubi ehk superklubi esimene meistritiitel lõpuks käes

Kui FC Levadia ja FC Infonet 2017. aasta lõpus FCI Levadiaks ühinesid, käisid omanikud Viktor Levada ja Andrei Leškin välja termini "superklubi", mis jäi külge nagu liim. Iga kord, kui Levadial midagi untsu läks, otsiti sõna "superklubi" kotipõhjast üles ning asuti aasivalt uurima, et kuidas siis jälle nii? Pidi ju olema super?

2018 jäi Levadia alla Nõmme Kaljule, 2019 Florale, mullu nii Florale kui ka Paide Linnameeskonnale. Kõrgeimate ambitsioonidega klubi jaoks oli see vastuvõetamatu. President Levada ei hoidnud kokku raha ega isiklikke emotsioone – staadionil oli sageli võimalik kuulda teda valjuhäälselt meeskonda ergutamas –, aga tulemust polnud. Põud venis nii pikaks, et superklubi-jutt jõudis juba ununeda.

Nüüd on Levad(i)a ootus lõppenud. Ühendklubi loomise pressikonverentsil 2017. aasta novembris sõnas Levada: "Eurosarja alagrupiturniir on minu unistus. Ühe korra me oleme lähedale jõudnud, mõtlen kogu aeg selle peale." Eesti meistrina on Levadial uuel aastal võimalik eurosarjas proovida sama, mida Flora suutis tänavu.

Sihile jõuti napilt, aga see nüanss ajalugu ei huvita. Levadia pidi pärast kolmapäeval Floralt saadud šokeerivat 1:5 kaotust end kiiresti koguma ja sai sellega hakkama. Levadia pani mängu kõik, mis neil sees oli. Neil oli natuke õnne, aga seda peabki spordis olema. Ning lõpus, kui oli vaja vastu pidada, saadi sellegagi hakkama. Napilt, aga saadi. Ja jõuti lõpuks sihile. Järgnesid tohutu kergendus ja rõõm.

2. Rauno Sappineni puudumine – kas lihtsalt tähtis või otsustav faktor?

Kui FC Flora tund enne mängu sotsiaalmeedias põhikoosseisu avaldas, puurisid silmad esimesena keskvälja, sest just see oli kõige loogilisem muudatuse koht, kuna pingilt oli võtta Markus Poom. Alles pärast seda, kui silm fikseeris keskväljapaarina Martin Miller – Markus Soometsa, plahvatas üllatuspomm. Rauno Sappineni polnud.

Hiljem selgus, et Flora esiründaja jättis kõrvale trennis saadud lähendajalihase trauma. Kindlasti mõjutas Sappineni puudumine Flora mängu oluliselt. Alliku on küll tasemel ja kogenud asendaja, aga ta pole Eesti parim jalgpallur ja tänavu rahvusvahelisel tasemel mituteist väravat löönud ründaja. Kas Sappineni puudumine otsustas meistritiitli saatuse? Seda on võimatu öelda.

3. Levadia treenerid tunnistasid viga ja ennistasid Kirsi – jackpot!

Kolmapäevases mängus lõikasid Levadia treenerid Marko Savic ja Vladimir Vassiljev valusalt näppu, kui jätsid põhikoosseisust välja meeskonna esiründaja Robert Kirsi, kes on penalteid kõrvale jättes ka satsi parim väravakütt. Kirsita jäi Levadia pressing passiivseks ja rünnak sihituks.

Korduslahingus Levadia treenerid endale seda viga ei lubanud ning tasu oli hiilgav. Kirsil avanes mängus jooksul üks võimalus, aga ta lõi kaks väravat. Kui 1:0 tabamuse puhul oligi värav oodatud tulemus, siis 2:1 värava võitles ta välja üksinda lootusetust olukorrast. Hiilgav sooritus ja igasuguse kahtluseta tänane üleplatsimees!

"Lumi on muinasjutt, hei-hei! Lumi on libe!" räppisid Allar Levandi, Ago Markvardt ja Magnar Freimuth enne 1994. aasta Lillehammeri taliolümpiamänge avaldatud spordilaulus. Laulusalm oli aktuaalne, sest meistri selgumine viimases voorus kahe pretendendi otseses lahingus on stsenaarium, mida Eestis nägi viimati 2003. aastal. Seega muinasjutt.

Toona, tõsi küll, Kadriorus lund ei sadanud. Aga täpselt nagu täna, jäi mäng ka toona viiki (0:0), millest piisas Florale. Seekord aitas 2:2 viik Levadiat, kes suutis keerulised ilmastikutingimused enda kasuks pöörata ja ära kasutada. Libe väljak asetas tagaajaja, kellena Flora mängu alustas, raskesse seisu, millest väljarabelemiseks rohevalgetel rammu ei jagunud. Nina nad kordagi ette ei saanud.

Levadia on eelmise nelja hooaja jooksul pannud väga palju rõhku välismaalaste palkamisele. Just nendes on nähtud jõudu, millega suudetakse otsustavaid võite saavutada. Kahtlemata oli täna põhikoosseisu kuulunud Maximiliano Ugge, Milan Mitrovici, Marko Putincanini ja Ernest Agyiri roll tiitlivõidus tähtis.

Aga Levadia võtmemehed 2021. aasta hooajal olid ikkagi Eesti jalgpallurid. Meeskonna ajuks oli Zakaria Beglarišvili (Eesti passiga grusiin, kes kasvatatud tippjalgpalluriks siin, mitte mujal), meeskonna hingeks Brent Lepistu, otsustavate väravate autoriks Robert Kirss ja keskkaitseliinis pikalt valitsenud tõmblused lõpetas sinna liigutatud Rasmus Peetson. Eesti meestele tasub loota!

Protokoll:

5. detsembril kell 13.00 Sportland Arenal

Tallinna FC Flora - Tallinna FCI Levadia  2:2 (1:1)
45+2. Henrik Ojamaa, 90+3. Ken Kallaste - 34., 53. Robert Kirss

Väravasöödud: 45+2. Ken Kallaste, 90+3. x - 34. Marko Putincanin, 53. x
Hoiatused: 31. Henrik Ojamaa, 45. Ken Kallaste, 61. Martin Miller, 90+3. Rauno Alliku - 30. Frank Liivak, 43. Robert Kirss, 45+2., 71. Rasmus Peetson, 60. Bogdan Vaštšuk, 81. Brent Lepistu, 90+3. Ilja Antonov
Eemaldamised: 71. Rasmus Peetson, 72. Marko Savic (pingilt)
Mänguolud: -7, lumesajune ilm, kunstmuru rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 1023
Peakohtunik: Kristo Tohver
Abikohtunikud: Silver Kõiv, Sten Klaasen
Neljas kohtunik: Joonas Jaanovits

Flora: Matvei Igonen, Ken Kallaste, Märten Kuusk, Markkus Seppik, Michael Lilander, Markus Soomets (65. Markus Poom), Martin Miller (73. Mark Anders Lepik), Henrik Ojamaa (82. Henrik Pürg), Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov, Rauno Alliku.
Varus: Karl-Romet Nõmm, Marco Lukka, Mark Anders Lepik, Rocco Robert Shein, Henrik Pürg, Markus Poom, Daniil Kuraksin.

Levadia: Karl Andre Vallner, Milan Mitrovic, Rasmus Peetson, Maximiliano Ugge (70. Maksim Podholjuzin), Brent Lepistu, Marko Putincanin, Ernest Agyiri, Bogdan Vaštšuk (79. Milijan Ilic), Zakaria Beglarišvili (69. Ilja Antonov), Frank Liivak, Robert Kirss.
Varus: Artur Kotenko, Mark Oliver Roosnupp, Milijan Ilic, Hannes Anier, Maksim Podholjuzin, Karl Rudolf Õigus, Ilja Antonov.

 Tabeliseis: