Olin juba kümnest Piletilevi järjekorras, et osta ära kolm Iirimaa mängu piletit. Väikese üllatusena oli juba siis ees korralik järjekord, millele ei aidanud kaasa fakt, et kahest müüjakohast oli vaid üks täidetud. Tagantjärgi mõeldes oleks pidanud ka veidi parema eeltöö tegema ja mitte just Viru Keskusesse neid ostma minema.

Liikudes umbes meeter iga paari minutiga, jõudsin lõpuks kassa lähedale, kus oli antud hetkel saadaval vaid kaks täiesti erinevates kohtades piletit, mille ma ka ära võtsin, et üks tavahinnaga mõnele Eesti fännile edasi anda, sest teine soovija ei tahtnud eraldi kohas istuda.

Siin võib kahtluse alla seada Eesti Jalgpalli Liidu otsuse hoida tähtsa mängu piletihind madalal. Kindlasti on see fännidele odav ning mingis mõttes positiivne, aga kahjuks mängib Eesti koondis staadionil, mis mahutab veidi üle 10 000 inimese ja on selge, et reaalsuses on huvi piletite vastu kahekordne kui mitte suurem.

Ise oleksin meeleldi olnud nõus välja käima probleemideta 30-40 eurot, isegi rohkem, aga nüüd seisame silmitsi olukorraga, kus spekulandid ostsid hulganisti pileteid ja müüvad neid hiigelhindade ja -kasumitega, mis võinuks parem Eesti jalgpalli kukrusse minna. Läbimõtlemata otsus meie liidu juhtide poolt ja fakt on see, et paljud fännid, kes on Eesti koondist nii heas kui halvas toetanud, jäävad kas tribüünidelt eemale, kuna nende asemel on nn. võitjate vagunisse hüppajad, või peavad välja käima kirvehinda, mis on ilmselt suurem kui see 30-40 eurot, mis ma välja pakkusin.

Lisaks võib juba oodata olukorda, kus eestlaste vahel on hulganisti Iirimaa fänne. Müüdi ka otse minu ees maha umbes kuus piletit ühele kiilaspäisele iirlasele ning vaatamata minu noomitustele ei otsustanud Piletilevi proua temalt passi küsida, öeldes, et neile pole jagatud infot nagu iirlased ei võiks meie sektorites istuda. Samamoodi võib eeldada, et piletite pealt raha teenida soovivad inimesed eelistavad müüa iirlastele, kes käivad välja summasid, mis ulatuvad 10 pileti puhul vähemalt Eesti keskmise kuupalgani.

Tegelesin ka ise edasimüügiga, andes kohapeal ühe oma piletitest 15 euroga ära ja võttes 0,68 senti kasumit. Üks, kes tuli seda minult küsima, oli inglise keelt rääkinud poiss, kellele ma ütlesin viisakalt, et ta ei ole eestlane. Õnneks soovis ka üks eestlane pääset endale saada.

Soovitan EJL-il tulevikuks õppida, et sellistel mängudel peaks piletihinnad kõrged olema, et hoida staadion võimalikult tulihingeliste fännide keskne ja lisaks vältida seda, et mustal turul teenitakse piletitega ulmesummasid. Ja olen kahe käega poolt Iirimaa fännide staadionile mittelubamisele Eesti fännide seas.