Pühapäeval teatas FCI Levadia, et on sõlminud lepingu Kameruni ründaja Mollo Bessalaga, kes mängis Eestis viimati 2023. aastal. Kuidas on Levadial seni läinud nende leegionäridega, kes on Eestisse tagasi toodud?

Viimase kümne aasta jooksul on just Levadia Premium liigas paistnud silma sellega, et on oma ridadesse värvanud juba Eesti publikule või Levadia klubile tuttavaid välismängijaid: mõnel puhul on Levadia sõlminud lepingu mängijaga, kes on varem esindanud mõnd teist Eesti klubi ning seejärel taas piiri taha siirdunud, samuti on olnud mitu sellist mängijat, kes on mõneaastase pausi järel Levadiasse naasnud.

Vaatame Bessala saabumise puhul pisut ajas tagasi - kuidas on Levadial ülejäänud seitsme sellise käiguga läinud?

Reastame üleminekud kõige õnnestunumast kõige ebaõnnestunumani, arvestades ootusi ja reaalselt näidatud taset. Nimekirja pääsesid ainult sellised üleminekud, kus välismängija on Levadiaga liitunud välisklubist, mitte otse mõnest teisest Eesti klubist nagu näiteks Felipe Nunes 2010. aastal Nõmme Kaljust. Samuti ei arvestatud Zakaria Beglarišvili liitumist 2021. aastal, sest selleks hetkeks oli ta juba mitu aastat olnud Eesti passiga.

1. Bubacarr Tambedou

Kõige värskem näide on Levadia jaoks kahtlemata ka kõige õnnestunum näide, kuigi esialgu ei paistnud nii minevat. 2022. aastal Gambia dessandi osana Paide Linnameeskonda jõudnud ründaja Tambedou lõi kahe hooajaga Paide eest Premium liigas 29 mängus 13 väravat, kuid sattus vahepeal poevarguse tõttu sekeldustesse, käis laenul Moldovas ja siirdus lõpuks Iisraeli, kui ta Paide toonase peatreeneri Ivan Stojkovici plaanidesse ei mahtunud. Iisraeli klubist vallandamise järel leidis Tambedou aga tee tagasi Eestisse - 2025. aasta alguses sõlmis ta lepingu FCI Levadiaga.

• Levadia riskantne samm rekordit ei purusta. Kuidas edasi?

Esimesel hooajal ei leidnud Tambedou Curro Torrese käe all stabiilsust: ta lõi küll 29 liigamänguga 8 väravat, kuid ei suutnud kindlaks põhitegijaks tõusta ning jäi hooaja lõpus hoopiski pingiotsale istuma. Vjatšeslav Zahovaiko käe all puhkes tänaseks 24-aastane gambialane aga õide: 18 mänguga löödud 14 väravat tegid temast pika puuga hooaja esimese poole parima väravaküti ning tõid napilt kuuekohalise summa eest ülemineku Taani kõrgliigaklubisse Sönderjyske. Üleminekust, mis toodi 2025. aastal hooaja lõpus välja ühe Premium liiga aasta halvemana, sai lõpuks suur õnnestumine!

2. Maximiliano Ugge

Aastatel 2016-19 Nõmme Kaljut esindanud ning 2018. aastal kaptenina klubi Eesti meistriks aidanud Ugge toimetas mõned aastad kodumaa Itaalia madalamates liigades, enne kui 2021. aasta suvel taas Tallinna lennuki peale astus ja Levadiaga liitus. Kiirelt kindlaks põhitegijaks kerkinud Ugge tegi tugeva poolaasta ning aitas Levadia mälestusväärses lumelahingus Flora vastu Eesti meistriks ning lahkus Levadiast 2022. aasta lõpus, olles tol hooajal samuti põhitegijaks. Omapärasel moel on Ugge selle nimekirja ainus kaitsev mängija.

3. Joao Morelli

2017. aastal Middlesbrough'st Levadiasse laenule tulnud ja siin säranud (24 mänguga 18 väravat ja 7 väravasöötu!) brasiillane siirdus Eestist 2018. aastaks Inglismaa League One'i meeskonda Fleetwood Towni, kus ta aga peatreener Joey Bartoniga läbi ei saanud ning mänguajata jäi. Kiire põike järel kodumaale naasis ta 2019. aastaks Levadiasse, kus sai Premium liigas 29 mänguga kirja 11+7. Tema Eesti-periood lõppes aga inetult: oktoobrikuises liigamängus Kuressaare vastu lõi ta Rasmus Saart peaga näkku ning teenis lisaks punasele kaardile kokku viiemängulise võistluskeelu, mis ta hooaja lõpuni pealtvaatajaks jättis.

4. Ernest Agyiri

2021. aastal Levadia Eesti meistriks aidanud ning oma võimsaima hooaja 2023. aastal (Premium liigas 20 mänguga 11+8) teinud Agyiri siirdus kolm suve tagasi Taani meeskonda Randersisse, kuid seal läbilöögini ei jõudnud ning naasis 2025. aastaks Levadiasse laenule. Siin osutus ta taas paberil resultatiivseks (28 liigamänguga 10+8), kuid tegelikult ta enam nii palju mänge mõjutada ei suutnud. Omapärasel moel suutis ta teha mitu supermängu, kuid enamjaolt jääda pisut varju: tema 18 resultatiivsuspunkti jagunesid vaid üheksa matši peale.

• Taani meedia: Randers plaanib Levadiast naasnud Agyiri maha müüa

Randersis pole Agyiri ka sel hooajal läbimurret saavutanud, kuid Premium liiga folkloori on ta end igaveseks jäädvustanud Tallinna derbide ajaloo ilmselt kõige uhkema väravaga, kui saatis 2022. aasta mais A. Le Coq Arenal palli FC Flora võrku 62 meetri kauguselt. Aasta hiljem kostitas ta samal väljakul Nõmme Kaljut lausa 70 meetri kauguselt löödud kolliga!  

5. Liliu

"Soovin meeskonda oma sooritustega aidata ning olla Premium Liiga parim väravakütt ja mängija. Olen seesama Liliu, kellena inimesed mind mäletavad. Tulin siia kõvasti võitlema ja palju väravaid lööma," sõnas Liliu Levadia pressiteenistusele, kui ta 2022. aasta alguses Eestisse naasis - brasiillasest väravakütt oli paar aastat varem seljataha jätnud kolm üliedukat aastat Nõmme Kaljus, mille krooniks oli 2018. aasta Eesti meistritiitel, millesse Liliu panustas 30 mängus löödud 31 väravaga.

• "Raha, mida kellelgi pole." Milline hinnaklass garanteerib Premium liigas väravad?

Päris seesama ei suutnud Liliu aga siiski olla - ainsaks Levadia-hooajaks jäänud 2022. aastal lõi ta Premium liigas 23 mänguga 9 väravat, aga tema hooaega jäi ilmestama suvine-sügisene kahe ja poole kuu pikkune mängupaus, mis oli tingitud eelkõige sellest, et Levadia jaoks tormilisel hooajal vahepeal peatreeneriks olnud Ivan Stojkovic otsustas ta koosseisust sisuliselt külmutada. Hooaja lõpus valisid Soccernet.ee lugejad tol aastal Liliu üleminekust halvemaks vaid Tristan Koskori siirdumise FC Florasse.

6. Manucho

Juba 2010. aastal Nõmme Kaljuga liitunud ja siinmaal aeglaselt alustanud elevandiluuranniklane sai end tõeliselt käima 2014. aastal, kui lõi FC Infoneti ridades Premium liigas 31 mänguga 30 väravat. Sellele järgnesid seiklusrikkad aastad Alžeerias, Egiptuses, Araabia Ühendemiraatides, Tuneesias ja Lätis, enne kui ta 2020. aasta alguses napilt enne koroonapandeemia algust Levadiaga käed lõi. Loodetud esiründaja sai aga 19 mänguga kirja vaid 6 väravat. Kuigi statistiliselt ei olnud tema esitused üldse nii kehvad (üks resultatiivsuspunkt iga 115 minuti kohta!), ei saanud temast suurtes mängudes otsustajat ning hooaja teises pooles kuulus ta vaid kaks korda põhikoosseisu, enne kui parematele jahimaadele lahkus. Mõne araabia maades tiirutatud hooaja järel on 35-aastane ründaja viimastel aastatel taas tegutsenud Eestis, olles amatöörina väravaid löönud Esiliigas, II liigas ja III liigas.

7. Jevgeni Kabajev

Esimest korda 21-aastase noorena juba 2009. aastal Sillamäe Kalevisse jalgpalli mängima tulnud venelasest ründaja täht lõi tõeliselt särama 2014. aastal, kui ta aitas 35 mängus löödud 36 väravaga Sillamäe hõbemedalile, olles Premium liiga parim väravakütt. 2015. aasta läks tal koos Martin Vungiga ebaõnnestunud Indoneesiasse siirdumise tõttu nässu, aga 2016. aastal oli ta taas Sillamäel ja lõi 28 mänguga 25 väravat, tulles viienda koha saanud meeskonna esiründajana taas liiga parimaks väravakütiks.

2019. aasta suvel naasis Kabajev taas Eestisse, lüües käed FCI Levadiaga, ent tema Levadia-periood lõppes vaid kahe mängu järel: liikluspolitsei pidas Tallinn-Narva maanteel vähemalt 132-kilomeetrise tunnikiirusega kihutanud tormaja kinni ning kohus otsustas ta varasemalt maksmata jäänud liiklustrahvide tõttu aastaks ajaks riigist välja saata, kusjuures enne seda pidi Kabajev kaks päeva arestimajas veetma.